3.04.2016 Teletorni trepijooks / Tallinn TV tower run

By Aivar Pärtel

Selle aasta Tallinna Teletorni trepijooks toimus 3.04.2016. Järjekordselt olin kahtleval seisukohal kas osaleda, sest nädala alguses oli kaks päeva kurguvalu ja päris terve ei olnud neljapäevakski.

Neljapäeval helistas Järva Teataja ajakirjanik Anne Põder ja uuris, kas mul plaanis osaleda. Tema mõtles teha loo, et võrrelda tavainimese ja natuke rohkem spordiga tegeleja Teletorni kogemust. Reedeks oli otsus tehtud ja jooksule registreeritud.

Sellel aastal oli Teletorni 65 korrust  ja 170 meetrit vaja vallutada kahel korral. Täpsustuseks nendel, kes 15 parema hulka pääsesid. Tegin õues väikese jooksutiiru, võimlesin ja Dimitri Kotjuh tegi natuke stardieelseid pilte.

By Dimitri Kotjuh

By Dimitri Kotjuh

Paigutasin esimese jooksu suhteliselt algusesse, Anne startis minu järel. Korruste numbrid oli tähistatud paberitel. Kui läbida oli veel 33 korrus tundsin, et teist korda küll joosta ei taha. Üleval ajaga 6.36 (eelmine aasta 7.08) ja naiste arvestuses teine. Elery Zadonski, kes Radissonis mulle järgnes, oli esimene. Sellel aastal ei olnudki tohutut köhimist. Taastumine ja 13.40 uuesti starti. Teine ring ajaga 6.34 ja kokkuvõttes naiste teine, oma vanuse naiste võitja. Meestest võitis jälle Rauno Tiits. Mehed said auhinnaks servalkõnni, naised perepileti. Mis mõttes? Mina tahtsin ka servalkõndi, selle oleksin ise ära kasutanud.

 This year`s Tallinn TV tower run took place on 3rd April. Again I was hesitsant whether to run because I had a sore throat at the beginning of the week and I was not entirely well by Thursday.

By Dimitri Kotjuh

On Thursday Järva Teataja journalist Anne Põder called and wanted to know if I intended to run. She thought to write a story comparing the Teletower experiences of a regular person and someone who trains a bit more. By Friday I had made my decision and registered for the run.

By Aivar Pärtel

This year we had to conquer TV tower, its 65 floors and 170 metres twice. Well these, who made it to top 15. I ran outside, stretched and Dimitri Kotjuh took some pre-run shots.

 I wanted to run the first round as soon as possible. Anne started right after me. The numbers of the floors were marked on paper. When I had 33 floors to to I felt that I seriously didn`t want to run the second round. I made it to the top with 6.36 (previous year 7.08) and was second among women. Elery Zadonski, who was behind me in Radisson, was leading. This year the run didn`t make me cough that badly as it did last year. Recovery and the second round at 13.40. The second run with 6.34 and second woman all togehter, winner in my age group. Rauno Tiits won again. The men were awarded with a walk on the edge and the women with a family ticket to the tower. What the?? I would have wanted the walk on the edge.

Radissoni trepijooks 7.03.2016 Swisshotel towerrunning

Kasutades ära ühte vaba nädalavahetust, proovin kirja panna vahepealsed võistlused.

7.03 toimus Tallinnas Radisson Bly Sky Hotelli trepijooks, teine etapp tõusujooksude sarjas. Pärast tööpäeva lõppu sõit pealinna, kiire soojendus. Seekord ei olnud vaja tingimata nii vara kohal olla kui Olümpias, kus oli vaja kaks korda joosta ning taastumisega arvestada. Tõus kokku 26 korrust. Joosta oli kuidagi raskem kui Olümpias, aeg 2.42 (eelmine aasta 2.49). Naiste võiduks sellest piisas (Elery
Zadonskiga vahe 1 sekund). Meestest võitis Rauno Tiits.

Õhtul tundsin ennast veel halvemini ja öösel oskendasin. Ju sellest ka päevane väsimus. Teisipäeva enesetunne oli väga kehv ja korraks tekkis hirm, et Euroopakatele jääbki minemata. Õnneks viirus ei otsustanud kauaks külla jääda. 

At last one relatively free weekend to catch up on a bit of writing.

The second stage of Estonian towerrunnings took place on 7th March in Radisson Bly Sky Hotel. After finishing my workday and drive to the capital I did a short warm-up and was ready to run. This time it was not essential to be there that early as it was for Olümpia where we had to run twice and I had to consider recovery time. 26 floors. It felt a bit harder than in Olümpia. My time 2.42 (2.49 previous year). Enough to win :) (Elery Zadonski was only 1 second behind). Rauno Tiits won all together.

I felt a bit off in the evening and threw up at night, so that explained the weariness during the day). I felt really sick during Tuesday and for a time thought I might have to miss European Champisnships. But fortunately the virus was senisble enough to leave after one day.

Trepijooksu EM 12.03.2016 Varssavis / Towerrunning European Championships

Oh, sellest on juba üle kuu möödunud, kui Rondo 1 Varssavis vallutamisele kuulus. Vahepeal on toimunud Radissoni ja Teletorni etapp (nendest järgmistes postitustes).

Igatahes alustades algusest. Jaanuaris võttis minuga ühendust Valdo Jahilo, Eesti Tõusujooksude sarja ellukutsuja ning läbiviija, ning andis teada, et olen kvalifitseerunud Euroopa Meistrivõistlustele trepijooksus. Nagu juba kirjutasin, ei olnud sellel aastal esialgu rohkem plaanis trepijooksuga tegeleda. Aga EM oli liiga harukordne võimalus, et sellest loobuda. Enne seda siis kohalikud jooksud, Olümpia topeltstart ja Radissoni trepijooks.

Lõunasöök :)

Selline Varssavi ootas rongilt tulles

Start Tallinna lennujaamast 11.03 kell 6. Ümberistumine Helsinkis ja maandumine Varssavis ca 9. Esimest korda päris üksinda reisil, siiani ikka vähemalt kahekesi. Rong viis otse lennujaamast kesklinna, minu majutuskoht (Apartamenty SCSK Zuravia) jäi sellest ca 5 minuti jalutustee kaugusele. Siinsete hoonetega harjunud, tekitas esmapilt Varssavile wow-efekti, millised tohutud kõrgused. Rongist maapinnale tõustes tervitas esimesena Varssavi Kultuuri ja Teaduse Palee.  Reedel tutvusin natuke kesklinnaga, tuvastasin hotelli asukoha ja õhtul oodati Rondo 1 treppidega tutvuma st jalutasime 19 korrust :D

Rondo 1

12.03 Kiire hommikusöök ja sammud Rondo 1 suunas. Rondos toimusid korraga kaks võistlust, Euroopa Meistrivõistlused ning avatud trepijooks 500le huvilisele. Eesti koondisesse kuulusid lisaks Astrid Mai Barsegjan, Egle Uljas ja Valdo Jahilo. Pärast registreerimist soojendus ja ootusärevus. Meid ootas ees 19 korruseline sprint, 38 korrust põhidistantsi ning veelkord 38 korrust finaalina. Meeste start anti kell 9, ei läinud kaua kui naised alguskohta toimetati. Sprint 19 korrust. Üllatavalt ei olnudki viimane vaid 10s (24st). Astmed tundusid kõrgemad kui siin harjunud olen.


Istusime ja taastusime kuni põhistardini olid jäänud veel mõned minutid kui eliit (nii kutsuti EMist osavõtjaid) kokku kutsuti ja teatati, et ajavõtuga on midagi valesti ja meil tuleb sprint pärast põhidistantsi uuesti joosta. Hahahahaaa. Ma ei kahelnudki, et tegemist on naljaga aga nagu välja tuli, siis seekord mitte.

Järgnes 38 korrust, uuesti sprint 19. Sprint my ... :D Aju utsitab takka, jalad ei tee koostööd. Põnev, et kolmel esimesel jooksul oli sama stardijärjekord ja mul õnnestus minu ees startinud neiu kõigil kordadel kinni püüda. Kuna naisi oli 22 (pärast sprinti), siis kõik osalesid automaatselt finaalis ja said võimaluse 38 korrus veel kord läbida. Naistest võitis Anna Ficner ja meestest Christian Riedl Olin kokkuvõttes 13., Astrid-Mai 12. ja Egle 15.

Sportlaste magustoit ;)

Pärast võistlust käisime koos jalutamas ning õhtul oli sportlastele ühine õhtusöök.

Varssavi vanalinn

Vanalinna müürid

13.03 tervitas vahelduseks päikesega. Valisin tagasiteeks õhtuse lennu, et oleks võimalus natuke pingevabalt ringi jalutada. Tee põhiliseks marsruudiks vanalinn ja Arkadia kaubanduskeskus.

Pałac Kultury i Nauki

Varssavi

Oh, it has been more than a month from conquering Rondo 1 in Warsaw. There has been Radisson and Tallinn Teletower since that (in the next posts).

Anyway, from the beginning. In January Valdo Jahilo told me that I qualified for towerrunning European Championships that took place in Poland, Warsaw. As I had previously written I had no intentions to compete in towerrunning after the horrow of Teletower last year, but being part of European Championships is an opportunity too miraculous to miss.

Warsaw

Launch from Tallinn Airport on 11th March at 6 a.m. with connection in Helsinki and arrival in Warsaw around 9 a.m. First time travelling solo, this far I have had at least one person with me. Warsaw has a convenient train connection from the airport to city centre. My accommodation (Apartamenty SCSK Zuravia) was approximately 5 minutes walk away. Being used to our buildings I Warsaw`s high buildings had a serious wow effect. Coming on ground from my train I was firt greeted by Warsaw Palac Kultury i Nauki (Palace of Culture and Science). On Friday I walked in the centre a bit and made sure where to find Rondo1. In the evening we were expected to familiarize with the stairs which meant walking up 19 floors.

Rondo 1

12.03 small breakfast and brisk walk to Rondo 1 that hed two separate competitions that day: European Championships and open competition to 500 people who were interested in testing themselves. Estonian team also included  Astrid Mai Barsegjan, Egle Uljas and Valdo Jahilo. After registration we did our warm-ups and I was filled with anticipation. We were in for 19 floors as sprint, 38 floors as main distance and 38 floors as finals.
Men started their day at 9 a.m. and women soon after. Sprint - 19 floors. Surprisingly not the last :) I was 10th out of 24. The steps seemed higher than I am used to.

Had time to sit and recover until we had minutes from our next start when suddenly we were asked to a bfeefing where we were informed that there had been some mix-up with the times and we would have to run the sprint again after the main distance. Hahaha. I was certain it was a joke. But apparently not.


So 38 floors, again 19 floors of sprint. Sprint my ... :D My brain urged my legs to move, my lungs to transport oxygen but neither felt like co-operating. It was so exciting that I managed to overtake the lady who started before in three runs. As there were 22 women everyone had the opportunity to take part of the finals.  Anna Ficner and Christian Riedl were the fastest up. I came in 13th, Astrid-Mai 12th and Egle 15th.

Evening walk in Warsaw

We went walking after the competition and participants of European Championships had a dinner together.

Dessert ;)

Lunch

13th March greeted me with sun for a nice change. I chose a late flight back to have a chance to walk the city without pressure. The main goals to the the old town and Arkadia shopping centre.

Market square

Warsaw

Läbi raskuste tähtede poole (Olümpia trepijooks) / Per aspera ad astra (Olümpia towerrunning)

Foto by Agnes Pajur

Seekord siis jälle sõna otseses mõttes jooks tähtede poole :)

Eilsega algas minu selle aasta võistlushooaeg. 15.02.2016 toimus Tallinna Tõusujooksu sarja (Valdo Jahilo eestvedamisel) esimene etapp, Radisson Blu Olümpia hotelli trepijooksu topeltjooks. Pärast Teletorni olin otsustanud, et sellega minu trepijooksud piirduvad ;)

Erinevalt eelmisest aastast tuli ajavahemikus 18.00 kuni 19.30 Olümpia hotelli 26.5 korruseline distants läbida kahel korral. Eelmisel aastal proovisid samuti mõned kaks korda joosta, et oma tulemust parandada. Vaatasin neid kui :D No jalad on pärast ühte tõusu kapsad, kopsud karjuvad hapniku järele, mis mõttes teist korda parem aega võiks tulla? Aga. Aga minu esimene tõus oli 2.31 ja teine 2.32 (olen 99.9% kindel, et oleks olnud mõlemad sama aeg, mis esimesel. Üles liikudes jõudsin sinna samaaegselt ühe noormehega, kes sai oma lõpuaja enne fikseerida. Täppisjooks või mis?)  Kuigi pool tõusust oli näoga akna (teoreetiliselt imelise Tallinna vaate) ja tähtede poole, siis tegelikkuses vaate imetlemiseks aega ei olnud :) Üllatavalt seekordne topeltjooks oli kergem kui eelmise aasta stardid.

Foto by Agnes Pajur

Naisi oli kokku 33, minu vanuses 14. Naiste kokkuvõttes õnnestus olla kiireim. Häppi-häppi-häppi ^_^ Saucony Eesti sponsoreeris meeste ja naiste võitjaid tossudega. Minu praegused Asicsid olid just väljavahetamist ootamas (iseenesest üllatavalt hästi vastu pidanud). Anti üle küll võimalusega Jooksueksperdis välja vahetada kui number ei sobi aga need olid täpselt mulle loodud.

12. märtsil ootavad ees trepijooksu Euroopa Meistrivõistlused Poolas, Varssavis ^_^ Pärast eilset võistlust saime kätte kingitused sponsoritelt (CEP Eesti kompressioon säärised Eesti esindaja Pringstorelt, saunalina MyFitnessilt, Enervit toetas joogipudeli, PreSport energialisandi ja taastusbatooniga) ja poseerisime fotograafile, jälle uus kogemus. Elu on ikka põnev.

This time again literally running towards stars :)



Yesterday marked the beginning of my this year`s competition season. Valdo Jahilo organised Radisson Blu Olümpia Hotel double-run towerrunning. After reaching Tallinn Teletower last year I decided that would be the last of my towerrunnings ;)


Unlike last year, we had to run 26.5 floors twice during time period of an hour and half (18.00-19.30). Previous year some people also ran twice in hope of improving their time. I used to think of them as :D Come on, my legs literally shook, lungs yelled for oxygen, in addition I nearly coughed my lungs out. And they seriously wanted to run faste the second time around? But. But my first run was 2.31 and second 2.32 (I am 99.9% certain, I would have had exactly the same times. Reaching up I managed to get to the top at the same time as a man and he got to fix his time first. Punctual running or what?)


Although half of the distance faced the windows and (theoretical stunnig view of Tallinn), I never got the chance to enjoy it :) Surprisingly enough, this year was easier than all three towerrunnings last year.


There were 33 women, 14 in my age category. I managed to be the fastest woman. Happy-happy-happy ^_^  Saucony Eesti rewarded the fastest man and woman with Saucony running shoes. My current Asics were just waiting to be replaced. While giving Sauconys to me they said I could replace them if not my number. Miraculously these were made just for me.


On 12th March I am going to Towerrunning European Championships to Poland, Warsaw ^_^ After yesterday`s competition we got some gifts from our sponsors (CEP Eesti compression leggings from Estonia`s representative Pringstore, a huge towel from MyFitness and Pre Sport energy drink, energy bar and a drink bottle from Enervit). Then we posed for a fotographer (another new experience). Who said life was not exciting?