Cotswolds 12.07

Upper Slaughter

Cotswolds, Kesk-Inglismaa lõunaosas asuv Väljapaistva Loodusliku Iluga Piirkond (Ühendkuningriigis on selle kategooriaga määratletud kokku 46 piirkonda). 

Cotswoldsi iseloomustavad armsad kollakad kivimajad (piirkonnale omane juuraajastu lubjakivi), jõed ja võrratud aiad. Kes on näinud Briti (muhekrimi) sarju, kujutab ilmselt ette, millised. Ka seekord ei jõudnud ega olnud plaanis tervet piirkonda läbi sõita. Meie öömaja Bourton-on-the-Wateris paigutub mugavalt piirkonna keskele. 

Lower Slaughter

Kella kuuest hommikul asusin juba tuttavale teele Upper Slaughteri suunas. Seekord mööda Wardens Wayd. Teekond kulges läbi Lower Slaughteri. Vastutulijate tervitused. Ma ei jõua ära imetleda, kuidas Briti saartel reisides, hommikuti, mitte suurlinnades, vastutulijad tervitavad (ja naeratavad). See on täielik hingepai. Ilus ilm. Võrratud majad. Edasi-tagasi 8.3km ja poolteist tundi. Hommikusöögiks tagasi. 

Bourton-on-the-Water

Upper Slaughter on üks topelt tänulikest küladest, mille kõik sõdurid jäid nii I kui II MS ellu. 181 elanikku. Seal on tore autotee, mis ei lase ennast sellest läbi voolavast jõest segada. Lower Slaughteri populatsioon on umbes 60 elaniku võrra suurem. 

Kuigi külade nimed on hirmsad (slaughter - tapmine), siis algupärane nimi slough - raba, mudane ala, tundub loogilisem. Jah, kaks korda see jalutuskäik ette võetud. Jah, kõnniks iga hetk uuesti. 

Lisaks oli hommikul võimalus inimtühja Bourtonit nautida.  

Päeva esimeseks külastuseks oli imearmas Bibury, üks enim külastatud Cotswoldsi külasid (natuke üle 600 elaniku). Seal asuv Arlington Row on ilmselt üks Cotswoldsi pildistatumatest vaatamisväärsustest. Aga enne proovisime parkimiskohta leida. Hoolimata hommikusest ajast olid kaks teeäärset parklat täis. Üle jäi poole miili kaugusel asuv, 9 naela maksev parkla. Kaardimakse ja puha. 

Ca 8-minutiline jalutuskäik viis meid tagasi Bibury keskusesse. Arusaadavalt oli Arlington Row juba pildistajaist pungil. Majakesed ehitati 1380 ja kujundati 17. sajandil kangakudujatele ümber. Pärast seda, kui Jaapani keiser Hirohito 1921. aastal Biburys peatus, on see jaapanlaste seas populaarne sihtkoht. Arlignton Row on Ühendkuningriigi passi siseküljel. 

Vaatasime sisse suveniiripoodi ja seadsime sammud auto poole tagasi. 

Järgmise peatuse tegime Burfordis, selline Cotswoldsi keskmise suurusega (1522 in) linn. Piilusime kirikusse ning tegime väikese jalutuskäigu. 

Umbes pooletunnine sõit armsatel teedel viis meid Rollright kiviringi juurde. 

Esialgset Rollright piirkonda läbib maantee, väike parkimiskoht täiesti olemas, aga tee eraldab Kuninga kivi, mis seisab üksikuna ühel pool teed väikese künka otsas ning põhilist ringi, Kuninga mehed ja Sosistavad rüütlid.  

Kui Kuninga kivi vaatamine on tasuta, siis muud kivid eeldavad väikest tasu. Eelmine kord maksis vaatamine £1, seekord oli hind kahekordne. Eelmine kord ainult sularaha ja aususkarp. Seekord värav ees, masta sai telefoniga või piletimüüjatele.  

Kõigepealt imetlesime 5000 aastast hetkel ca 70 kivist koosnevat ringi. Algupäraselt pidavat neid olema 105. Legendi järgi oli nõid see, kes nii kuninga, tema mehed, kui rüütlid kiviks muutis. Saime ringi täiesti oma seltskonnas vaadelda. 

Lõunapeatuse tegime Moreton-in-Marshis, The Black Bear pubis. Moreton-in-Marsh on üks suuremaid linnu Cotswoldis, turulinn, ca 5000 elanikku. Vaatasime sisse poodidesse, istusime tänaval ja vaatasime mööduvat aega. 

Järgmisena jõudsime Stow-on-the-Woldi ja proovisime leida vaba parkimiskohta. Tiirutasin vist kaks korda ümber kahe parkla enne, kui märkasime ühte autot lahkumas. Suund sisse ja koht oli meie. Ja erinevalt enamik reisi jooksul ettetulnud parklastest, oli Stow'is tasuta parkimine. Igasugustes väikestes kohtades ikka tasuline parkimine. 

No ma ei saanud jätta näitamata Stow-on-the-Wold'is asvuat St Edwardsi kiriku jugapuudega ääristatud võrratut puitust. Mina olin sellest millegipärast rohkem vaimustatud, kui mu vanemad. Aga see uks oleks justkui läbipääs teise reaalsusese. 

Vaatasime üle väidetavalt Inglismaa vanima pubi - The Porch House. 

Viimasena viisin vanemad samuti Upper Slaughteri vallatut teed vaatama. Päev oli soe ja madal jõgi oli jaheda vee nautijaid täis. Nägime autot veest läbi sõitmas. 

Õhtusöögi sõime tagasi Bourton-on-the-Wateris, Kingsbridge pubis. Vanemad sõid fish & chipsi, no mitte traditsioonilist, scampisid. Mina võtsin chilli, nachod ja riisi. Huvitav kombo. Aga mis juhtus oli see, et tegin jooksvalt enne broneeringu aga meie bronni ei näidanud. Saime ikkagi laua ja tellida. Herilased olid samuti meie toidust huviatud.