18.07. Viin. Turud ja Belvedere

Teiseks päevaks olid plaanis turud ja Belvedere, sest Klimt. Seega kõigepealt päeva kõige olulisem osa, hommikusöök. Hotel Graf Stadion hommikusöögi laual olid maitseained ja tühi topsik. Selgus, et sinna pannakse prügi. Jälle midagi, mida ma siiani näinud ei ole. Valikus tavapäraselt helbed, juustud, singid, tomat, kurk. Soojast valikust munapuder ja vorstikesed. Erinevad võileivamäärded, sai. Puuviljasalat ning valikud üksikutest puuviljadest. Selline suhteliselt klassikaline. Suht. 

Loodusloomuuseum

Seejärel väike jalutuskäik, tee äärde jäävad majad, mille katustel pidasid valvet kuju kuju järel. Imetlesime Viini Loodusloomuuseumi ja sellega vastastikku asuvat Kunstiajaloomuuseumi, neid lahutamas Maria Theresia väljak, kuhu olid turistid juba vaikselt kogunemas ning üks hobuse maskis mees mängis pilli. Miks? 

Europa kuju

Avastasin, et Vabadusesamba daam veedab oma vaba aega Loodusloomuuseumi seinaorvas istudes ja eks tal on igav, seega kaaslasega. Tegemist siis Europa skulptuuriga, mis tõesti meenutab Vabadusesammast. 

Naschmarkt

Esimeseks hargnenud maantee, Linke Wienzeile, vahel paikev Naschmarkt, mis tegi südame soojaks ja tuletas meelde Istanbuli turud. Seal on suur hulk maiustusi, maitseaineid, suveniire ning loomulikult toidukohti, mis olid hommikul suures enamuses suletud. Tuttavlikult aktiivsed poepidajad kutsusid enda kaupa maitsma ning loomulikult ostma. 

Naschmarkti juured ulatavad 18. sajanisse ning praeguses kohas on see tegutsenud 110 aastat. 

Vahepeal tualetipeatusel käies avastasime turgu ümbritsevalt tänavalt kaunid majad, üks kuldsem kui teine. Ning loomulikult katuseäärelt ei puudunud mõni kuju. 

Kettenbrückengasse 

Naschmarkt läheb laupäeviti (ainus nädalapäev, tasub planeerimisel meeles pidada) üle Kettenbrückengasse kirbuturuks. Oi, kuidas mulle kirbuturud meeldivad. Ning nii hea on käsipagasiga reisida, kui on teada, et pagasi ruum on piiratud. Ega mul ei olegi nende asjadega midagi teha aga põnevaid asju leidub lademetes. Inimesi oli samuti. Aga jah, turg on avatud laupäeviti ja ilmselt varahommikul on rahulikum uudistada. 

Naschmarkti mööda tagasi liikudes haarasime kaasa pundi oliive, maitsesime falafeli, ostsime falafeli. Ja baklava! Aga juba peale vaadates oli aru saada, et need ei ole need õiged, siirupised, krõmpsuvad maiustused, mida Türgis saime. Aga kuna Kairi ei olnud neid üldse enne maitsnud, siis prooviks ikka võtsime ja tõesti, kuiv ning pehme. Leidsin ka oma "linnupesa" aga ei. 

Kuna me mõlemad tegime paar ostu, siis tegin ettepaneku majutusest ikkagi läbi käia, ajaline pilet Belvedere paleesse oli 14.30ks ning ega meil väga palju ajavaru ei jäänudki. Paleeni jõudmiseks (jalgsi, mõtelge. No mina käiks igal pool vist jalgsi 😁) valisin natuke teistsuguse tee, mida me ei olnud veel käinud, mööda Burgrinig ja Opernringi, mis kulges paralleelselt hommikul läbituga. Muidugi kohustuslikud fotopeatused. 

Belvedere vaade

Belvedere poole liikudes (maps valis millegipärast kõige igavama tee) märkasime juba modernsemat, iseloomutut, kolearhitektuuri. Aga kohale me jõudsime ning asusime õigesse järjekorda (sest jõudsime kriipsu vara). 

Belvedere lavendlivaip

Omavahel salajuttu rääkides (välismaailm ja eesti keel) pöördus meie poole meie ees seisev mees, sulaselges, kuigi vähese aksendiga eesti keeles 😳Selgus, et tegemist oli eesti juurtega (sõja ajal põgenenud vanavanemad) kanadalase ja tema idamaalasest (väga üldine, tean) naise ja lastega. Mees rääkis nende viimasest Eesti reisist ning käesolevast Euroopa ringreisist, transpordivahendiks rong. 

Siis jõudis järjekord meie sissepääsuni ning asusime avastama Belvedere avarusi. Proovides jälgida soovituslikku maja liikumisplaani, alustasime esimeselt korruselt ja sattusime lavendlivaibaga ruumi. Ma oleks oodanud tugevat lõhnapuhangut aga vähemalt ilus lilla värv. Lisaks usuga seotud teemad. 

Teisele korrusele jõudes selgus, et muuseumi plaan on valetpidi, nagu päriselt. Eks siis liikusime varasemast tänapäeva suunas kuni proovisin majaplaani uskuda ja sattusime natuke ajajoone suhtes tagupidi liikuma. Kairi vaatas ära kõik pildid. Mina nii põhjalik kunstiimetleja ei ole. 

No ja loomulikult on Belvedere kuulus oma Klimti kollektsiooni poolest. Toredaks üllatuseks olid ka paar Monet ja Goghi teost (ma ei ole eriline kunstifänn). Aga pean tõdema, et Austria tuntuim kunstiteos, Klimti "Suudlus", mis tervitas meid juba hotelli sisse registreerides ning ümbritses meid igas suveniiripoes tundub naispoole jaoks mitte kõige nauditavam tegevus.

Tagasitee oli tunduvalt loogilisem. Hochstrahlbrunneni väljaku purskaev pakkus ilusaid vaateid ning millegipärast on seal alles 1945. aastal ehitatud mälestusmärk Viini pealetungi ajal hukkunud nõukogude sõduritele. Aga see selleks. 

18. sajandist pärit barokkstiili meistriteos Karlskirche (Karli kirik) paikneb suht väljaku lähedal ja see oli meie päeva viimane vaatamisväärsus. Sissepääs 9.50. Kirik. 

Kusjuures eelmise päeva Peetrikirik, tasuta, tundus kokkuvõttes isegi rohem bling aga Karli kirikus sai eraldi orelit vaadelda ning katusele ronida ning väikest linnavaadet nautida. Kiriku ääres olevad minaretid (no on ju) kujutavad Püha Charles (Karl) Borromeo elu. 

Ja teate, tagasi majutusse jalutasime ka 😁Kuna väljavalitud õhtusöögi kohad ei olnud eriti lähedal ega sobivad, leidsime, et suundume uuesti Naschmarktile, mis jäi nagunii teepeale ja otsisime toidukoha sealt. Eks ikka snitsel, kuigi eelmise õhtuga ei andnud võrrelda. Mida sa ikka turistidele suunatud turult ootad. Kairi demonstreeris, kuidas burgerit süüakse. Mina lammutan selle tavaliselt laiali. 

Ja siis väikene jalutuskäik tagasi majutsse. Möödusime uuesti muuseumide kvartalist (üle tee Kunstiajalaoo ja loodusajaloo muuseumitest), avalik tantsutrenn. Siis väikene pildisessioon, majutusest läbi ning õhtuks seadsime sammud raekoja platsile. 

Viini raekoja platsil (Rathausplatz) on 4. juulist 6. septembrini igal õhtul millegi ülekanne, nt 18.ndal oli selleks Shawn Mendesi kontsert. Siis me istusimegi suures avatud katusega kinosaalis, vahepeal varjusime hoovihma eest, ja imestasime, kui imestusväärseid tasuta kogemusi võidakse pakkuda. Algus siis 21.25. Ja sellega päev piirdus. 24k sammu.