Aparments Butua pakkus hommikusööki kell 8. Ja kuigi ma olin Kotoris kl 9 hommikusöögiga rahulolematu, siis 8 oli veel ebamugavam, sest siis oli selline ebamugavalt mitte piisav aeg ringi jalutamiseks, sest ma ei tahtnud päriselt kellaga tõusta ja olin kuskil 6st või 6.30st üleval.
Esimesel Budva hommikul jalutasin.
Budva on üks peamisi turistide sihtkohti Montenegros, terve Budva riviera on. Ma ei ütleks, et seal odav on, majutus oli reisi kalleim (Montes, mitte Horvaatias, seal oli 1 öö sama kallis kui nt Žabljakis kaks ööd). Inimesi on palju. Aga rannad on natuke paremad kui Kotori lahe kiviklibu.
Budva on üks vanimaid asustusi Aadria rannikul (üle 2500 aasta ajalugu). Eks see mängib ka rolli. Ja no, rand. Palju randa.
Hommik viis mind ühe Montenegro ikoonilise kuju juurde. Budva baleriini avastasin tegelikult alles Kotoris olles magnetitelt. Siis hakkasin uurima, miks see ja kus see asub. Enne reisi seda nagu peab-nägema nimekirjadest ei märganud. Kui Kopenhagenis on merineitsi, siis Budvas tantsib vanalinna ja Morgeni ranna vahel baleriin, oodates oma meremeest juba 60 aastat.
Morgeni rand on üks Budva natuke keskusest eemal asuvatest päevitus/supluskohtadest. Aga nagu keskuseski, suuuur enamus on praktiliselt üksteise vasta pakitud rannatoolid / päikesevarjud ning ainult väike killuke niisama olemiseks. Eks muidugi võib natuke sõita näiteks Jazi (sest Becici tundub täpselt samasugune kui Budva) aga ranna pärast me seda tegema ei hakanud.
Ja kui juba üleval, siis tegin väikese ringi väga kitsas Budva inimtühjas vanalinnas. Selles suhtes, et ega seal mingit eripära ei ole aga kui juba kohal, võib väikese tiiru ikka teha. Jälle restoranid ja suveniiripoed. Ja kirikud, et keegi kaua ei magaks.
Siis mööda rannaäärt majutuse suunas, vesi oli selline mitte ülisoe aga mitte külm. Aga. Inimesed olid juba 7.30 rannas.
Apartments Butua hommikusöök oli buffee stiilis. Jookide valik ei piirdnud enam kohviga. Helbeid ei olnud aga saia, saiakesi, praemuna, munapuder seente või singiga, peekon, vorstikesed. Seda ma küll imestasin, et kuigi majutuses olid kahesed toad, siis laua äärde mahtus vähemalt 5 inimest.
Ja siis viisin vanemad randa. Rannalebo. See piirkond, kus meie olime, oli selline kivine ja mudrune. Aga kivid olid natuke ümaramad kui Kotoris, võimaldades paremini liikuda.
Siis majutusest läbi ning suund vanalinna. Kõigepealt lõunapeatus Beer & Bike clubis. Meie kelner oli geograafiahuviline ning teadis Tallinna nimetada. Selline hubane koht. Mina sõin pastat ning vanemad suppi.
Tegime väikese jalutuskäigu vanalinnas. Soe oli. Vaatasime koos ka baleriini üle, nüüd juba inimmassid Morgeni ranna suunas liikumas.
Mina nautisin loomulikult soojust aga vanemad ilmselt mitte nii väga. Seega jäid nemad vahepeal majutusse siestat pidama ning mina käisin jalutamas. Leidsin turu! Mida ma ka enne reisi kuskilt ei avastanud. Isegi siis, kui shoppamiskohti otsisin. Jah, selline tavaline turukaup, googles grand bazar.
Ahjaaaaa. Pühapäeviti on Montenegro suletud 😂
Ja meie olime seal just pühapäeval. Ma ei osanud seda nii väga märgata ka kui vahetult enne reisi poode otsisin ja avastasin, et järjest suletud. Selgub, et v.a toidukohad ja heal juhul suveniirikad, siis tavapoed on pühapäeviti kinni. Sellest lähtuvalt meil ka päris lebo päev. Aga üllatuseks oli bazaar lahti, kuigi google info järgi mitte. Inimesi küll eriti ei olnud aga see oli kokkuvõttes päris põnev avastus.
Õhtusöögi sõime City Bistro Baris. Võtsime emaga põhimõtteliselt sama toidu, aga mina risotto ja tema pasta. Isa sõi röstsaia peale asetatud liha. Portsjon tundus alguses nii tilluke aga sügavad taldrikud on petlikud. Siis suutsin vanematele ka bazaari näidata ja pakkus neile ka huvi.
No comments:
Post a Comment