Lennuk pidi väljuma alles 20:20, seega oli plaan sinna liikuma hakata alles 17 paiku. Meie majutus, Hotel Graf Stadion pakkus jälle tasuta pakihoidu, mille koheselt ära kasutasime. Ja päevaks erilist plaani ei olnudki, no alguses oli aga võtsime täiesti vabalt.
Alustuseks jalutasime Mariahilfer tänavale (Straße), suunaks TK Maxx. Ameerika idarannikul avastasime Ross Dress for Less megasoodsa poeketi. TK Maxx on põhimõtteliselt sarnane, ainult kallim. Käisime seal korra Londonis ja selgus, et Viinis olid need samuti olemas ning antud pood jäi meie majutusele kõige lähemale.
Kairi leidis endale Tom Taylori koti. Ma lappasin vist kõik kotid kolm korda läbi, lootes endale midagi sobivat avastada, aga ebaõnnestunult. Kairi leidis muidugi mitmeid asju, nii poistele kui Taavile. Mina ostsin helelillad püksid. Aga sarnaselt Rossile, neil ei ole proovikabiine, sest läbimüük on tohutu ja neid ilmselt ei huvita. Kahjuks jäigi mulle ainult ostmisrõõm, kuna mina olin veidi väiksem, kui püksid ootasid.
Terve Mariahilfer tänav on täis erinevaid poode. Tualeti leidmine oli natuke keerulisem, kui lootsime. Lõpuks potsatasime sisse järjekordsesse Vitavien kohvikusse, kus see olemas oli. Aga mulje jäi küll kehvake. Valisin pannkoogid ja Kairi croissanti, ei olnud banaani, ei olnud maasikaid. Teenindaja küll kohselt andis sellest teada, aga jah. Aga tassi sisse joonistati kass, see oli lahe.
Siis mööda Mariahilferit tagasi vanalinna suunas. Teele jäi üks megasoodne kosmeetika/reisikaupade pood. Leidsin hea hinnaga ripsmetušši, puuderkreemi, silmamaskid ja reisihambapastat. Selline tillukene pakend, mida siin mitme euro eest osta saab oli seal vaid sendid. Ja uued iiveldusvastased käepaelad sain ka poole soodsamalt kui siit.
Kairi laulis isale sünnipäevalaulu, õele sai ta sama laulda 18ndal. Ei tea, kas neid on enne Viinist tervitatud. Kuna Kairi otsis Karlile autot, liikusimegi tagasti päris Püha Stefani kirikuni välja ning mööda Grabenit suunaga majutus. Sobivaid autosid suveniiripoodides ei olnud ja ühtegi päris mänguasjapoodi teele ei jäänud.
Siis veel viimane Viini lõunasöök - minul supp ja ikka õunastruudel (veel rohkem meh kui esimese päeva oma) ja Kairi salat. Teenindaja ei olnud eriti entusiastlik meiega tegelema.
Ja siis veel üks imeline leid - Vendula London kotipood. OMG, kui armsaid kotte nad müüvad, lihtsalt võrratud. Oleks ainult selline raha, et neid hankida😁
Siis veel nimed majutuse vastas olevale aknale ja Uber, mille jutukas juht sõidutas meid lennujaama. Kuidas ikka Inglismaa süsteem on halb ja kuidas Austrias ollakse ajaloolises kinni. Loomulikult, kui selline linn on. Duh.
Koos lennujaama turvakontrolliga saime ka viimasel päeval üle 10k sammu, 17k, kui täpsem olla. Järgmise seikluseni.
No comments:
Post a Comment