Kaunis pühapäeva hommik. Poole kuuest suund Väätsa rabasse, kuhu Väätsa spordikeskus kutsus inimesi päikesetõusu ja linnulaulu nautima. 
Kohalejõudjatele pakuti äratuseks tassike kohvi.
See oli minu kolmas kord Väätsa rabas. Eelmised korrad olen liikunud vastupidises suunas (ja edaspidi eelistan ilmselt sama). Ringikujuline rada on piisavalt lühike, natuke alla kolme kilomeetri aga raba ise on loomulikult kaunis oma madalate puude ning laukajärvedega. Päikesekiired peegeldusid veelt ning piilusid puude vahelt.
Olime ühed esimestest ja saime enam-vähem inimtühjalt mööda mõnevõrra libedaid rabalaudasid liikuda. Aga inimesi kogunes päris korralikult, ära sõites lugesime kokku 54 autot.
Päikesetõusu vaatlemiseks oleks pidanud küll nii umbes 20 minutit varem kohal olema see ei rikkunud meie jalutuskäiku kaunis kuigi üpris jahedas rabas.
A beautiful Sunday morning. At 5.30am, we started our trip to Väätsa bog where Väätsa sports centre had invited people to enjoy the sunrise and birdsong.
We were greeted with a cup of coffee (not for me though).
This was my third time visiting Väätsa bog. The previous times I have moved anti-clockwise (and I think I prefer it that way). The circular path is rather short, just under three kilometres. But the bog is of course stunning with its low trees and mysterious bog pools. Sun rays reflected from water and peeked through branches.
We mangaed to be one of the first peope who started the walk. There were quite a lot of people who thought it to be a good time to take a walk. We counted 54 cars when driving away. And assuming noone came alone, there were five of us, quite a lot.
To see the actual sunrise we should have arrived about 20 minutes prior but that didn`t ruin our chilly morning walk. 
