Sunday, March 22, 2020

Liikudes kevadesse

Veebruar jäi vahele. Olen praktiliselt igal talvel suutnud paragripi külge hankida. Sellel aastal juba rõõmustasin, et pääsesin ja siis tuli kõhugripp. Paus jooksmisest. Vahepeal tuli korraks lumi maha.

Pitka matk oli seekord peaaegu ilusa ilmaga. Endo ei suuda ära otsustada, kui pikk maa Jalgsmalt Peetrisse on. Sellel aastal siis 21.9km. Käisime Millaga kahekesi.
Presidendimatk toimus samuti ilusa ilmaga. Kuna pöördusin jaanuaris geomaailma tagasi, siis saabusin Aegviitu poolteist tundi varem kui teised ja käisin metsas otsimas. Lumi raskendas oluliselt. 

Kuna Türi on kevadpealinn, siis liikusime täna kevadesse. Jah, ma tean, et kevad juba algas aga vaba päev. Türi vahele olid paigutatud 14 orienteerumise punkti, igal üks täht. Lõpus oli vaja lause kokku saada. Selline jooks on põnev. Päike paistis.

Ma olen sellest koroonast juba nii väsinud. Paanika tekkis siis, kui see Euroopasse jõudis. Ei, tegelikult isegi mitte siis. Inimesed ikka reisisid ja suhtusid sellesse väga üleolevalt. Ei ole ju tegelik oht. Nüüd istub enamik karantiinis. Ikka väljamõeldud? 

Aga enamik siinseid inimesi ilmselt hakkas sellele mõtlema tõesti alles siis, kui see Euroopasse jõudis. Mõni alles nädal tagasi. Mõni alles siis, kui piirid kinni pandi. Ma olen statistikat jälginud iga päev alates jaanuari algusest. Enam ei jaksa karta. 

Ma oleksin nagu terve elu karantiiniks valmistunud. Ma ei pidanud midagi varuma. Mul on kogu aeg varud olnud.  Milleks seda tualettpaberit kokku osta, ma ei saa aru. Kas siis tõesti oli haigust vaja, et käsi pesema hakata? Käte pesemine on elementaarne. Ja nüüd ei liigu keegi enam ringi. Ja mul on suveks kaks reisi. Ja kui ma nendest ilma jään 😔

Monday, February 3, 2020

Jaanuar

Jaanuar on möödunud lausa märkamatult kiiresti. Mõni annab mõttetuid uusaastalubadusi - uus aasta uus mina. Hakkan ... Mina võtan vana enda tagasi. Niikaua kui suudan.

Igatahes. Jaanuaris proovisin peaaegu iga päev liikuda vähemalt 5km. Jah ma tean, et see ei ulatu ligilähedaseltki selleni, mida olen läbinud aga algus, onju. Esimese kuuga 201km.

Kuna tegelik mot ei ole saabunud, siis lihtsalt ei kuula enam ennast. Jõuan töölt koju, vahetan riided ja lähen jooksma. Enne kui suudan ennast ümber veenda. Lihtsalt lähen.

Leiutan uusi marsruute. Üks päev jooksin läbi metsa. Ühe aarde otsimise jaoks kodutööd tehes uurisin, kui palju Järvamaal karusid ja hunte on. Kuna uudistes nagu kuulnud ei ole, siis naiivselt arvasin, et mitte eriti. Kus sa sellega. Järvamaal on neid lademetes. No ja järelikult on kõik minu metsas käidud mõtted õigustatud. Võingi kuskil karuga kokku joosta. Mis siis, et öeldi, et inimene ei ole nende põhitoit ja loom läheb ikka eemale, kui hääli kuuleb. Kui mind kuuleb, siis kindlasti mitte.

Jätkasin pärast 2015 aastat uuesti aarete otsimisega. Olen praegu leidnud natuke üle 20. Käin nädalavahetustel sõitmas. Võtsin lähipiirkonna ning suurendan seda vaikselt. Ugh, kuidas mõni keeruliselt peidetud aare rahu ei anna. Kuna Türil paikneb Jalutuskäik kevadpealinnas, siis seadsin jooksu sihiks iga päev ühe punkti. Teadsin juba alustades lõpp-punkti. Kohalik ja vihjed. Duh. Nüüd kui koordinaadid ka käes, pole midagi kui vee soojenemist oodata. Unetutele on põnev aare. Iga pooltund, alates kella 23st kuni 6ni on näha üks number koordinaadist. Järgmisel pooltunnil nähtaval uus ja eelmine peidetud. Tuleb välja, et ma ka unetu. Otsustasin eraldi mitte tõusta aga iga kord kui öösel ärkasin, vaatasin numbrit. Sain vähem kui nädalaga 13 numbrit 14st kokku. Kuna puuduolev number jäi vahemikku 0-01.30, kolm pooletunnist vahemikku, siis panin lihtsalt äratuse. Nüüd ootan, et pikem sõit ette võtta.

Kes minuga metsa tuleb? No et loomadele rohkem lärmi teha ja vajadusel söödaks saada😊 Ega mul metsas jooksmine nagunii välja ei tule, ühest kohast tahtsin, mitte küll hirmust, lihtsalt niisama, ja suutsin oksaga silma tabada. 

Osalen FB Lugemise väljakutse selle aasta lugemise väljakutses. Lisaks saatusesepp.

Kaks pilti olen ka valmis saanud.

Jaanuaris oli Türi valla külade talimängude I etapp. Panin võistkonna kokku. Ma vihkan kabet.

Ugh ja ei saa ümber sellest coronast. Ma lähen suvel Norra ja Iirimaale, proovigu ainult mind takistada.

Friday, January 3, 2020

MOBO

2016 tegin tutvust MOBOga, sarnaselt Geopeitusele (mida kasutasin viimati ammmmu) tuleb kaardi järgi orienteeruda. Erinevalt Geost ei ole punktid sihtkohas peidetud. 
Mulle lähim on Türi Tolli metsa rada 16 punktiga. Eelmine kord suutsin tuvastada 12. Siis oli trauma ja liikumine välistatud ja siis oli/on? talveuni. Esimest korda olin meeleoluga erimeelsusel üle 10 aasta tagasi. Ja siis põlv ja lihtsalt väiksematki motivatsiooni midagi teha oli/on raske leida. Alles nüüd tundsin, et võiks uuesti proovida. 
Igatahes. Eelmise aasta lõpupäevadel tekkis mõte, et leiaks need neli allesjäänud punkti ka üles. Raja ääres olevatega ei olnud eelmine kord mingit probleemi aga need toredad metsa sees peituvad marakratid. Rajale asudes avastasin, et keegi pahalane oli vähemalt kaks punkti täielikult eemaldanud. Tuvastasin ühe vajalikest märkidest aga selleks ajaks oli juba liiga pime ja telefoni välk välgutas liiga palju, mis ei lasknud QR koodi skannida. 
Täna sain kõik kätte 😊 No ma tean, et karu meie metsas talveund ei pea ja hunte ka ei ole aga räägi sa seda endale üksi metsas olles kuuldes krõpsatusi ja nähes huvitavaid mahakukkunud puid, mis pakuksid karule tuulevarju. 
 
I first got to know about MOBO (mobile based orienteering) in 2016, where you have to find points from a map in real life, similar to Geocaching (that I played a loooong time ago). But unlike Geo, the points are not hidden, you simply have to locate them.

The closest track to me is in Türi Tolli forest, that has 16 points. The last time I managed to locate 12 of them. Then I had the trauma and I couldn`t move and then I was hibernationing. Am. Was. The first time I struggled with my mood was more than 10 years ago. And then in 2016 my knee and it has been difficult to find any motivation to do anything. So finally I felt I wanted to give it another try.
Anyways. I first had the thought to find the four remaining points on the last days of 2019. I had no problems with the ones near the track, but the ones inside the forest were palying hide-and-seek. When I started the track I discovered that some bad person had stolen at least two points (fortunately not the ones I needed). I did find one of the points, but is was dark by the time and my phone`s flash was so flashy, it prevented me from scanning the QR code.

Today I managed to locate the final four 😊 Well, I am aware no bears are hibernating in our forest nor there are any wolves. But try to tell youself that in the middle of a forest when hearing sounds and seeing convenient fallen down trees, behind where bears could find shelter if they wanted to.

Wednesday, January 1, 2020

Head aastat

Järjekordne aasta on läbi saanud. Äkki võttis see talveune endaga kaasa. 

Soovide täitumist, head tervist, armastust ja palju põnevat 2020ks



Wednesday, October 23, 2019

San Francisco 14.08

Lombard päikesetõusul
14.08 Tõusin poolteist tundi enne hommikusööki ning seadsin sammud Lombardi sakilise tänavaosa poole. Ikka mäest üles ja üles ja üles. Tahtsin päikesetõusuks kohal olla aga seekord ei saanud seda üksinduses nautida, sest üks aasiamaade naine soovis samuti inimmasse ennetada. Lõpuks piilus päike kalda tagant välja ja päev võis alata.
Hommikusöök oli kolmandat päeva pakendatud saiake, puuvili ja kohv/tee.

Kuna märkamatult oli kätte jõudnud meie viimane hommik USA mandril, siis pakkisime juba eelmisel õhtul kohvrid ära, hommikul väikesed lisandused.

Esimesena alustasime loomulikult Lombardi siksakkidega. Hommikul olid inimesed juba kohal aga õnneks autode järjekorras ootama ei pidanud.Vastasel juhul oleksime oodanud stop märgi ees nina mäest üles suunas.

Mäest üles sõitmine ja siis suure nurga all stop-märgi juures seismine oli jätkuvalt tore. Õnneks oli seekord kasutuses automaat käigukast. Seekord Avis muud võimalust ei pakkunudki. Suurbritannias ei ole ma kordagi selle peale mõelnud, et võiks automaadiga sõita. Ameerikas oli mitmes kohas sellest isegi kasu.
Lombardi tänavat peetakse maailma kurvilisemaks tänavaks. Eks järgmine suvi näeb, mida trollikeel pakub. Kaheksa järsku pööret on loodud ikka selleks, et mäest allasõit turvalisem oleks. Statistika järgi sõidab sealt alla igal aastal umbes kaks miljonit inimest. Ja samuti nagu värvitud daamide puhul, ei kadesta ma üldse inimesi, kes Lombardi tänaval elavad. Inimesed reaalselt käivad akende taga ja vaatavad nendest sisse.

Loomulikult ei jätnud me ka alla sõitmata. Isegi kaks korda😁 Tegin aga tiiru ümber paari tänava ploki ja uuesti alla. No mul oli kaks kaasreisijat, mõlemad soovisid allasõidu ajal ees istuda. Lisan isa tehtud video. Lisasin ühe elevanthüljeste postitusele.

Aga siis olimegi Sisco selle linnaosaga lõpetanud ja asusime vaikselt lennujaama suunas teele. Lend läks seitsme paiku õhtul, viieks oli vaja lennujaama jõuda.

Linna geograafilise keskpunkti juures asuvad kaks mäge, umbes 280m kõrgusel olev Twin Peaks. Osad teavad seda nime kindlasti televiisorist.

San Francisco kohta lugedes hoiatati päris mitmes kohas autodesse sissetungide pärast. Nägime samuti tänavatel sisse löödud tagaklaase. Kommentaaride järgi on Twin Peaks sissemurdmise tippkoht. No, tõele au andes, mõlemas parklas oli hunnikutes klaasikilde, ju see päris kuulujutt ei ole.

Mäe otsast avanes ilus vaade linnale, kaugusel ikka Kuldvärava sild ning Alcatraz. Õues oli jälle kuidagi kuumaks läinud. Meie reisi esimene pool oli kuum. Los Angelesest põhja poole temperatuur langes, kuigi Siscos oli jälle üllatavalt soe.
Meie viimaseks külastuseks oli San Francisco loomaaed. Pilet 23$ nägu ning parkimine 11$. Loomaad nagu loomaaed ikka. Sümpaatne, nii mõnigi kord mõtlesin, et Tallinnas on osadel loomadel (põhiliselt vist kitselised) rohkem liikumisruumi. Kaelkirjakud, kaslased, pingviinid, karud. Surikaate ei leidnud.

Lõunapeatuse tegime Lakeshore Plaza poodide kompleksi juures. Käisime suures toidupoes Lucky ning käisime veel mõnes poes. Söögikohaks valisime Chipotle Mexican Grilli, esimene kord tutvuda mehhiko köögiga. Saime etteantud komponentidest valiku kokku panna, mina eelistasin leebemat, isa tulisemat varianti. Aga leebe oli minu jaoks päris korralik, omaarust talun juba täiesti normaalselt tuliseid maitseid. Suu õhetas kokkuvõttes päris pikalt.

Siis veel kaks Goodwilli heategevuspoodi, kus täiendasin oma raamatuvarusid.

Viimane bensiinipeatus ja oligi aeg auto Avisesse tagastada 😶 Tean, et kordan ennast (ja jäängi seda tegema) aga no lihtsalt uskumatu, kui kiiresti aeg läheb. Kaks nädalat, peaaegu 4000km ja nagu oleks alles eelmisel päeval teele asunud. San Francisco lennujaamas on autotagastus ja terminali tagasisõit väga mugav. Viisime auto ära, istusime, seisime tegelikult, lennujaama rongile, väljusime oma terminali ees ning korras.

Check-in oli sujuv. Andsime pagasi ära. Kiire passikontroll ja varsti olimegi pardal. Tagasi tulles ma isegi ei proovinud magada, kuigi Eestis sõitsin autoga. Aga ma lihtsalt ei suuda. Vaatasin siis vist kokku viis filmi. Teised magasid, norskasid, tuled kustus. Ma nagu öökull ärkvel. Tore, et filme saab vaadata. Kui tihti reisima peaks, siis oleks jama😁

Aga nagu ütlesin, kaks nädalat möödusid märkamatult. Lihtsalt super kogemused ja asjad, mida nägime. Mis siis ikka, trollid ja härjapõlvlased ootavad😊
Lombard before sunrise
14th August I woke nearly two hours before breakfast to see the zig zags of the crooked Lombard street in solitude. Up the hill and up and up still. I wanted to be there before sunrise, but to my surprise I wasn`t alone. An Asian woman came to join me. Well, not me, but she obviously wanted to get a empty photo like me. Finally the sun peaked out and the day was able to begin.


The same breakfast for the third day in a row - a packaged bun, a banana and coffee/tea.

As it was our last morning in America, we had gone over our luggage and packed it better the previous night, so we only had to add a bit in the morning.

Naturally our first sightseeing of the day was driving down Lombard Street. People were already there but fortunately no cars, otherwise I would have had to wait before the stop sign being up the hill.

Driving up the hill and stopping before the stop sign was exciting as ever. I was go grateful for being given an automatic car. Well, I wasn`t given any choice. I have never even thought about choosing an automatic over manual car in Great Britain. But in America, it came in handy with having to drive with my phone. 

Lombard street is considered the crookedest street in the world. We`ll see driving up and down the troll`s toungue next summer. The eight pin-sharp turns were built in 1922, to make the driving down safer. About two million people drive down it every year. And as with the Painted Ladies, I so don`t envy the people who live there. People just walk up and down and try to look through the widows.

Of course we had to drive there as well. Twice😁 I drove a round some blocks and down again. Well, I had two passengers, who both wanted to sit in front. I added a video my father filmed. I don`t know why I haven`t thought about adding videos before. I also added one to the elephant seals post.
And then we were done with that part of Sisco and slowly made our way towards the airport. Our flight was actually at 7pm, which meant we had to be at the airport at around 5pm.

The Twin Peaks are two prominent hills with an elevation of about 925 feet located near the geographic center of San Francisco. Some people know the name from a tv show.

Anyway. When I read about San Francisco, I found several posts warning about car break-ins. We did see several cars with the back window smashed in. And by the comments, Twin Peaks has the biggest problem with that. Truth be told, we did see shattered glass in the car park. Loads of it.

Twin Peaks offers great views of the city. We could see Golden Gate Bridge and Alcatraz. And the temperature had curiously risen. The first part of our trip was hot, to say the least. Driving north from Los Angeles, it got cooler.

Then we visited San Francisco Zoo. The ticket is 23$ per person and 11$ for parking. The zoo is like a regular zoo. Nice, but I actually got thinking more than once, that some of the animals in Tallinn`s zoo have more room. Giraffes, felidae, penguins, bears. I didn`t find any meercats.

For lunch we visited Lakeshore Plaza centre. We visited the huge grocery store, Lucky and some other shops. We had lunch at Chipotle Mexican Grill, our first time trying Mexican food. I chose  milder options and my father chose the hottest, mum took the middle. The mild food was actually quite hot for me, even thugh I had thought I can handle hottish food quite fine by now.

Then two more Goodwill stores to get some more books.

The last refueling stop and then it was time to return our car to Avis 😶 I know I am repeating myself (and I will continue to do so) but it`s amazing how time flies. Two weeks, about 2400 miles and it was as if we had gotten our car the previous day. It is really easy to return a rental car and take a train to your terminal in San Francisco airport.

Check-in was fast. We checked in our luggage. A fast passport check and soon we were on board. This time I didn`t even try to sleep, even though I was supposed to drive when back in Estonia. I simply cannot. I think I watched five films. Others slept, some snored, the lights were off. I was up like an owl. At least you can watch films. Fortunately I don`t fly that often.

As I already wrote, the two weeks just flew by. We got to see so many fascinating and beautiful places. Oh, well the trolls and the leprechauns are waiting😊

Sunday, October 20, 2019

San Francisco 13.08

13.08 Teist San Francisco päeva alustasin hommikuse jalutuskäiguga, suunaks Kaunite kunstide palee ja meie majutusest 3 km kaugusel asuv laineorel, kuhu jõudsin natuke enne päikesetõusu.
Kaunite kunstide palee ehitati 1915. ja taastati 1965. aastal. Ehitist käiakse vaatamas lihtsalt oma maalilise asukoha pärast aga samuti toimuvad seal näitused ning kontserdid ja see on üks kaunis koht pulmade pidamiseks.

Kaunite kunstide palee treening
Palee asub kunstliku tiigi ääres, kus suplesid millegipärast kilpkonnad. Kreekapärased kujud ronivad hoone katusele, esimest korda, kui kujusid selles asendis nägin. Hommikul, enne päikesetõusu, tehti juba trenni.
Laineorel
Kaunite kunstide palee
Laineoreli helisid tekitab lainetus nagu nimetusest järeldada võib. Orel asub muuli lõpus ning sellele  lähenedes ei ole mingit vihjet, et seal midagi erilist asuks. Helisid tekitab torude süsteem, üks osa vees, teine maa peal. Helid on kõige paremini kuulda tõusuga. Hommikul oli mõõna tipphetk ja pärast hommikusööki vanematega uuesti oreli juurde suundudes jätkus see ikka. Kui seal olla, võib ära vaadata aga oreli pärast kohale sõita ilmselt ei ole mõtet. Mõnusad istumiskohad ja vaade Sisco rannikule, roomapärane arhitektuur.

Auto sai jätta mugavalt ning tasuta oreli juurde suunduva muuli otsa. Käisime kõigepealt Kaunite kunstide paleed uudistamas ning suundusime siis muulile.

Edasi ootas ees sõit üle San Francisco ikoonilise sümboli, Kuldvärava silla, mida saab kauguselt imetleda erinevatest kohtadest linnas. Kuldvärava sild on näha ilmselt igas filmis, mille tegevus San Franciscos aset leiab. See on üks kuulsamaid ja pildistatumaid sildu maailmas ning oma ehitamise hetkel 1937. aastal oli see maailma pikim rippsild. Ühele poole jääb San Francsico laht ning teisele Vaikne ookean.

Sõitsime kõigepealt sillast üle ning suundusime sellest vasakule jäävale kaldale. Otsisin kodus loomulikult sobilikud parkimis- ning vaatekohad. Alustasime kõige kaugemalt, kust avastasin võimaluse väikese Hawk mäe otsa ronida. Loomulikult ei saanud ma jätta seda võimalust kasutamata.

Tegime veel mitu peatust, nautisime ilusat ilma ja linnale avanevaid vaateid.

Kui juba kohal, siis jalutasin silla alt läbi ning vaatasin selle teiselt kaldapoolelt ka üle.

Tagasisõit üle silla võttis tunduvalt kauem aega. Vetaranide maantee viis meid Richmondi linnaossa. Käisime poodides ning lõunat söömas.

Jin Pot toiduvalik
Seekord oli lõunasöök jaapani köögile orienteeritud Jin Pot`is elamus omaette. Menüüst saime valida eelroa, kaks puljongit (võtsime ühe teravama ning teise mahedama), proteiini (kana) ning kõrvalroad (seened, kapsas, jms). Keset lauda oli pliidiraud. Meile toodi suures aluses puljong, väikesed kausid ja lusikad. Selge, sõime supivedelikku. Siis toodi juurde karp tooreste juurviljade ja seentega. Ok. Siis toodi õhukesed kanafilee viilud. Toored. Ok? Olime nõutud, krõmpsutasime ettevaatlikult tooreid asju. Ettekandja sai õnneks aru, et meie jaoks uus kogemus ja käis vahepeal juhendamas. Selgus, et supp ei olnud omaette söömiseks, vaid sinna sisse tuli panna kõik, mis meile ette toodi ning endale ise süüa keeta. Polegi enne väljas söömas käies endale söögitegemise eest maksma pidanud😁
Geary tänav viis meid Fillmore linnaosas asuvasse Safeway parklasse, kust lühikese jalutuskäigu kaugusele jäävad Värvitud daamid, järjekordne ikooniline SF sümbol.

Ameerika arhitektuuris on värvitud daamid Victoria ja Edwardi ajastul ehitatud hooned, mis on 1960ndatel üle värvitud rohkem kui kolmes erinevas toonis. Terve see piirkond on lihtsalt võrratult kauneid hooneid täis. Kujutan ette, et inimesed kes seal elavad kahetsevad, et sellise imelise välimusega kodu valisid. Inimesed seisid või istusid, pidasid piknikku ning jälgisid maju. Ega meie tegime sama ja kui turistide hordid iga päev Su maja ees akendest sisse vaatavad ning maja pildistavad, siis see vist kõige mugavam ei ole. Charmed tuli meelde😊

Käisime ikka Safeway`s ka, see on järjekordne suur (toidu)pood. Ja sinna lähedale jäi Goodwill, heategevuslik pood, kust saab muu hulgas odavalt raamatuid😊

Seejärel viisime auto tagasi majutuse juurde ning kõndisime uuesti Fisherman`s Warfi piirkonda. Sain eelmisel päeval lahti kahest trammipiletist, mõtlesin ülejäänutega ka proovida. Seekord oli turvamees kohe kassa ees ja pakkus ka kellegi pileteid, järelikult see keelatud ei olnud. Võtsin oma neli piletit välja, juurde legend, et tulime eelmisel päeval jalgsi tagasi. Kokkuvõttes jäime ainult 1$ võrra  miinusess, kuna ümmardasin kolme pileti 21 20ks aga see oli nii tühine summa arvestades, et meil õnnestus kõigist kuuest piletist lahti saada.

Käisime veel poodides ning lõpetasime päeva õhtusöögiga Cioppino`s. Eks selles piirkonnas maksab juba asukoht. Meie reisi kõige kallim õhtusöök, mina sõin Cobb salati, ema krevetikokteili (imetilluke kokteil) ja isa mingi liha. Joogid ja tip juurde.

Jalutasime tagasi majutusse ning jätsin vanemad sinna, ise suundusin tagasi kohta, kust päeva alustasin. Võtsin päikese vastu oreli juures muulil ning saatsin õhtusse Kuldvärava silla taustal.
  
13th August I began our second day in San Francisco with a nice walk to see the Palace of Fine Arts and the Wave organ, located about 1.8miles from Town House Motel. I reached the orel just before sunrise, so wonderful.


The Palace of Fine Arts was built in 1915. and rebuilt in 1965. People go to see the building for its lovely surroundings, but also to see the concerts and exhibitions and it is a picturesque place to hold a wedding.
The Palace of Fine Arts

The Palace was built around an artificial lagoon, where some turtles were swimming among swans. Greek inspired statues are climbing on top of the roof, the first time I have seen statues do that. People were already working out before sunrise.


The Wave Organ is a wave-activated acoustic sculpture as the name allowes to conclude. It is located at the end of a jetty. Walking there you have no idea something like that could be there. The sound is created by the impact of waves against the 25 organ pipes located at various elevations within the site. The sound is best heard during high tide. Tide times.
The Palace of Fine Arts

It was low tide when I got there in the morning and when I took my parents there after having breakfast. If you are in the area, it`s an interesting`ish place to visit, but probably not worth the effort to drive there just to see the orel. Nice places to sit, Roman style and views to the bay.


There is a free car park next to the jetty, which is nice. You cannot play volleyball on certain times, a sign says so. First, we took a walk to the Palace of Fine Arts and then headed to see the orel.

View from Hawk hill
Next, we drove over the iconic symbol of San Francisco, Golden Gate bridge, that you can admire from seveal locations all over the city. The Golden Gate bridge is probaly shown in every film located in San Francisco. It is one of the most famous and most photographed bridges in the world. At the time it was opened in 1937 it was the longest suspension bridge in the world, connecting San Francisco bay and the Pacific Ocean.
Golden Gate Bridge


First, we crossed the bridge and headed to the shore on the left. Naturally I had searched the parking spaces at home, so we started with the farthest one, by Hawk hill. Of course I couldn`t resist taking the few steps to climb it.


We took several photo stops to enjoy the wonderful weather and the views of the city.
Under Golden Gate Bridge

Being there, I took the most of our time. I walked under the bridge to the other side, to get yet another viewpoint.

Driving back over the bridge took much more time than crossing it the first time. Veterans Boulevard took us to Richmond District where we went to a couple of shops and had lunch.

Dining at a Japanese Jin Pot was an experience on its own. We got to chose starters, two broths (we chose one spicy and one milder one), a protein (we all chose chicken) and side dishes (mushrooms, cabbage, etc). There was a cooking stove in the middle of our table. First, the waiter brought us a big bowl separated by a diver and it had two broths. We got small bowls and spoons. Ok, so we tried the broth. Then we received the raw vegetables and mushrooms. OK. Then we got the thinly sliced chicken breast. Raw. OK? We were quite puzzled. Fortunately the waiter understood we were unexperienced so she instructed we would have to boil everything. So. I have never dined out having to cook for myself and paid for that😁

Geary Boulevard led us to Fillmore District and a Safeway car park. A short walk away another iconic symbol of San Francisco, Painted Ladies.

In American architecture, the painted ladies are Victorian and Edwardian houses repainted, starting in the 1960s, in three or more colours. The entire area was filled with gorgeous buildings. I can only imagine how people living there would regret choosing those houses to be their homes. People would stand or sit, have a picnic and just look at the houses. Well, we did just the same. It is stressful if hords of tourists stand in front of your house looking at it. The houses reminded me of Charmed😊


Well, we also visited Safeway, another huge (grocery)store. And there is a Goodwill located close by. Books😊

Then we drove back to our motel, parked our car and walked to Fisherman`s Warf. The previous day I got rid of two cable car tickets so I decided to try with the rest. This time the security guard was in front of the ticket books helping to sell someone`s tickets, so I assume it wasn`t forbidden. I took my four tickets and said we had walked back the previous day. All in all, we only lost 1$, but got rid of all of them.

Cobb salad, Cioppino`s
We went (window)shopping and had dinner at Cioppino`s. I understand location costs extra. The most expensive dinner from our American trip. I had a Cobb salad, mum had a tiny crab coctail and father had some kind of meat. Drinks and tip, obviously.


We walked back to the motel, I left my parents there and headed back to the place where I had started the day. I greeted the sun by the orel and watched it set behind the Golden Gate bridge.