Šotimaa, Edinburgh -> Tallinn

Diagon House

Lady in Red 😊

25.07 Kõige kurvem päev igal reisil. Ilmateade lubas pilvisust, eelmisel päeval kasutasin piltide tegemiseks päikest maksimaalselt ja otsustasin niisama jalutada.

Suundusin Royal miilile vastupidises suunas ja uudistasin inimeste elumajasid kuni leidsin ennast taas Leith jõe kaldalt. Proovisin mitte segada puhkavat hallhaigurit ning seadsin sammud tagasi majutuse ja maitsva hommikusöögi poole.

Diagon House

Diagon House

Tagasi Kuninglikul miilil, oli piisavalt aega, et külastada Victoria tänaval eelnevalt nähtud  DiagonHouse` 😍 Omg, kui oleks palju üleliigset raha ja palju üleliigset ruumi 😁


Siis leidsin võimaluse poseerida oma lemmikolendi, öökulliga 😍 Öökullidest on sellistes kohtades muidugi alati kahju. Vaevalt, et keegi tahab olla kinniseotud ja päev otsa võõrastega poseerida.

Lõunasöögiks väga maitsev lõhefilee The Royal McGregoris ja oligi aeg tuua majutusest oma pagas, otsida üles Airlink`i peatus ja suunduda lennujaama.

Edinburgh

Tagasilend mugavalt päeval kell 16:00. Ümberistumisel Brüsselis tehti uus käsipagasi kontroll, minu jaoks uus kogemus. Sest tavaliselt vaadatakse käsipagas üle lähte lennujaamas ja kõik. Olime endale just veepudelid ostnud ja saime need kohe, praktiliselt avamata, ära visata. Jätkulennul saime ära proovida avariiväljapääsu kohal istumise.

Edinburgh

Šotimaal kokku 9 päevaga umbes 1200 imelist kilomeetrit auto roolis ning vähemalt 148 (endoga loendatud) kilomeetrit jalgadel (mõnel kriipsuke vähem 😉). Selleks korraks ring tehtud aga seal annab veel palju võrratuid ringe teha 😊

 


25th July. The saddest day of every single trip. The weather forecast predicted a cloudy day, I had used the sun and maximized my opportunites to take photos of everything on my check-list the previous day so I just walked around and looked at houses, gardens, people on the opposite direction of Royal Mile ending up at Water of Leith again.

Diagon House

Diagon House

I tried not to disturb the resting heron and headed back to my B&B and the delicious breakfast.

Back in Royal Mile I had enough time to finally visit DiagonHouse  in Victoria street 😍 Omg, if I had loads of extra money and loads of extra room.. 😁

Then I found a chance to pose with my favourite creature, an owl 😍 Of course I always feel sorry for owl having to live like that. Who would like to be tied up and pose with strangers all day?

We had a delicious salmon fillet for lunch at The Royal McGregor and so it was time to fetch our luggage, find the Airlink stop and get to the airport.
The flight back was comfortably at 4pm. On our connection stop in Brussels we had to go though hand luggage check again, a new experience for me.

Edinburgh

Normally they check our hand luggage at the departing airport and that is it, not again when catching the connecting flight. And so we got to throw away our water bottles that we had just purchased. Oh, fun. During our connecting flight we got to try sitting in the emerency exit seats. 

I drove about 1200km in the breathtakingly gorgeous Scotland and walked at least 148km (a tiny bit less for someone 😉). For this time, our journey in Scotland is over but there are endless roads to take 😊

Šotimaa, Edinburghi (kolmveerand) maraton

Edinburghi kindlus

24.07 Terve päev Šotimaa imelises pealinnas, Edinburghis 😍 Ilmateade lubas ainult päikest ja seda ma kavatsesin nautida, sest järgmise päeva poolpilvisusega ei oleks saanud ilusaid pilte😁 (rääkimata sellest, et teisipäeva lõunal oli tagasilend). Äratus veidi enne viit, oma ustav fotokas kaasa (telefon ka ikka, endoga vaja ju kõik kilomeetrid dokumenteerida) ja nautima inimeste vähesust.

Esialgu konkreetne plaan puudus. Kokkuvõttes oli soov läbida koostatud Edinburghi (kesklinna) check-list (eelmised külastused on olnud liiga põgusad. Ja terve linnaga tutvumine võtaks tunduvalt rohkem aega ;) ).

Dunbari aed

Kõndisin mööda Scotti monumendist ja lille kellast aga Princessi aiad olid veel suletud ning eelmiste õhtu hämaras tehtud piltidele lisa ei saanud. Kaalusin, kas minna eelmisel õhtul vaatamata jäänud Vennel (tänav), mis kulgeb mööda osa säilinud linnamüüri aga Royal miilile jõudes suundusin hoopis Holyrood palee poole.

Calton Hill oli plaanis vanematega ette võtta aga teadsin, et Arthuri istmele nad ronima ei hakka ja otsustasin selle tõusu ette võtta. Teel tegin lühikese sissepõike Dunbar`i tänavasse, mis viib väikese, 17.sajandist aimu andva, peidetud aiani otse vanalinna südames Canongate kiriku ja surnuaia kõrval. 

Teel Arthuri istmele

Edinburghi kõrgeimale, 250m mäele, Arthuri istmele, viivad mõnusad rajad. Võib-olla kõige viimane tõus tippu on natuke keerulisem, sest rada lõppeb ja see tuleb üle kivide turnides ise leida.

Arthuri mäel

Hommik on kõige parem aeg selle tee ette võtmiseks, päike kaunistab vanalinna ja mägi ei ole ülerahvastatud. Sattusin jutule ühe toreda vahetusõpilasega, kes jookseb mäe tippu kolm korda nädalas.

DiagonHouse

Kohustuslik pilt

Tagasi Edinburgh Central Guest House`i jõudes olin läbinud selle päeva esimesed u 11 kilomeetrit. Nautisime maitsvat hommikusööki ning suundusime mööda Princess tänavat Calton mäele, kust vaade koos Dugald Stewart monumendiga on vist üks pildistatumaid Edinburghi vaateid.

Holyrood palee ja klooster

Nelsoni monument oli veel suletud ja seda ootama ei jäänud. 


Edasi 17. sajandist pärinev Briti monarhi ametlik residents Šotimaal, Holyroodhouse palee, mis asub Royal miili ühes otsas (teise otsa jääb Edinburghi kindlus). Sees oli piltide tegemine keelatud, väljas oli päike vale nurga alt😀

Cranachan

Tagasi südalinna suunas külastasime kahel korrusel asetsevat, lastele avastamisrõõmu ja vanematele nostalgia momente pakkuvat Lapsepõlvemuusemi.

Lõunasöögiks väga maitsev supp ja lõpuks ometi cranachan (üks toidu check-listist, mida siiani ei olnud leidnud) No. 1 High Street pubis. Tasus ootamist.
Siis oli aeg siestaks. Saatsin vanemad majutusse, läbitud 19 km, ja tahtsin järgmise tunni maksimaalselt ära kasutada.

St Bernardi kaev

Võtsin eesmärgiks alustada kaugemalt ja liikuda tagasi majutuse suunas. Esimesena Anni tänav 😊 Oli ju vaja ära vaadata.
Leith vete jõe kaldal Deani aedades Deani küla suunas liikudes jäi teele kaunis 18. sajandist pärinev St Bernardi kaev , üks tukkuv hallhaigur, koeri jalutavad kohalikud ja massiive viadukt (tegelikult Queensferry sild aga alt nägi välja täpselt nagu Glenfinnan). Jalutuskäigu lõpetaski Deani küla. 

Vaade Scotti monumedilt

Siis tagasi majutusse, läbitud 23 km, ja koos vanematega Edinburghi vaaterattale. Sir Walter Scottile pühendatud kauni gooti stiilis monumendi tippu ronimise võtsin ette üksinda. Kõrgeim kirjanikule pühendatud monument maailmas. Üles viis trepp, ruum liikumiseks vähenes kõrguse kasvades. Kõige tipus mahtusin vaevu vaateplatvormile.

Fritüüritud Mars

ClamShell`i fish&chips poest sai maitsta ühte Šoti naljakat leiutist, fritüüritud Marsi 😀 Teist korda ei söö aga ära oli vaja proovida.

Reidiculous Reid

Royal miil on täis tänavaesinejaid. Pikemalt jäime vaatama Reidiculous Reidi toredat etteastet.

Greyfriars surnuaed

Harry Potteri suur *khm* fänn ei saanud jätta kasutamast võimalust käia Greyfriars surnuaias. Jah, surnuaed on pärist juba 16. sajandist ja sinna on maetud mitmeid kuulsaid (ja vähemkuulasid) inimesi, sinna juurde

Greyfriars Bobby

Greyfriarsi Bobby (vähemalt kuuenda kl lõpetajatele peaks see 14 aastat oma surnud omaniku ustavalt valvanud koer tuttav olema) aga mina otsisin üles Tom Marvolo Riddle/Lord Voldemorti või siis Thomas Riddell`i mälestusmärgi.

Bow

Kiire pilguheit värvilisele Bow tänavale (damn, oleks pidanud hommikul käima. Järgmiseks korraks) ning õhtust sööma. Seekord Abbotsford baar ja restoran, lõhefilee ning juustukook.

Abbotsford

Saatsin vanemad öömajale ning suundusin selle päeva viimasele avastusretkele Edinburghi linnamüüri ja Venneli (tänava) poole. Siis lillekell ja mõnus tänavamuusikute show ja päeva lõpuks 35 km. 


Tegelikult oleks Edinburghis ikka tunduvalt rohkem aga vaja 😊

Scott Monument

24th July The entire day in Edinburgh, the marvellous capital of Scotland 😍 Weather forecast predicted a sunny day and I intended to make the most of it. It wouldn`t have been possible to get any decent photos with the next day`s clouds 😁 (not to mention we had a flight back home). I woke before 5am, took my camera (and of course my phone for Endo) and went to enjoy the lack of people. 

Edinburgh

At first, I didn`t have a certain game plan. I intended to see all the things in my Edinburgh (city centre) check-list (the previous visits had been too brief. And it takes considerably more time to see the entire city)

Dunbar`s Close

I passed the Scott monument and floral clock but the Princess street gardens were still closed and I couldn`t get any additions to last evening`s photos. I contemplated going to see the Vennel overlooking the Edinbugh castle but reaching the Royal Mile I headed towards Holyrood Palace instead.
I intended to take my parents to tee Calton Hill but I knew they wouldn`t climb the Arthur`s Seat so I went there. On my way I visited Dunbar`s Close that leads to a secret garden that imitates the 17th century in the midst of the Old Town next to the Canongate church graveyard. 

Edinburgh from Arthur`s Seat

Lovely tracks lead up to the highest hill in Edinburgh, the 250-metre Arthur`s  Seat.  Perhaps the trickiest part could be at the top where the track ends and you have to make your way on the rocks.

Way down

The morning is the best time to climb it, the sun illuminates the Old Town and the top is not over croweded. I met a lovely exchange student who runs the hill three times a week. I would love to do that.

Back in Edinburgh Central Guest House I had walked about 11 kilometres. We enjoyed the tasty breakfast and started our climb to Calton Hill, from where, among with the Dugald Stewart Monument is possibly the most photographed views of the city. The Nelson monument wasn`t opened yet and we didn`t stay to wait.

Holyrood Palace and Calton Hill

Holyrood Palace

Then the official residence of the British monarch in Scotland, Holyroodhouse Palace, that originates from the 17th century and is situated on the one end of Royal Mile (Edinburgh Castle on the other end). It was forbidden to take photos inside and the sun shone from the wrong direction outside 😀

Back in the Royal Mile we visited the Museum of Childhood that is located on two floors and offers the joy of discovery to children and nostalgia to adults.

For lunch I had a tasty soup and at last, cranachan (one of the things in my food check-list that I had not came across yet) in No. 1 High Street pub. Worth the wait :) 
Then it was time for siesta. I accompanied my parents to our accommodation, 19 km by then, and wanted to make the most of the next hour. I decided to start from the farthest point and move back to our B&B. First I located Ann Street 😊 Naturally I had to find it.

Dean village

Fortunately there was a helpful person to take my photo. Moving towards Dean Village in the gardens of Dean, I followed the Waters of Leith I saw the beautiful, 18th century St Bernard`s Well, a dozing heron, people walking their dogs and a huge viaduct (Queensferry bridge, acutally, but from below it lookes just like Glenfinnan). My wlak came to its end in Dean village. 

View from Scott monument

Then back to our B&B (23km) and with my parents in tow we took a ride on the Edinburgh wheel. I was the only one who climbed the gorgeous victorian gothic monument dedicated to Sir Walter Scott. It is the highest monument in the world that is dedicated to a writer. Tiny stairs took me to the top, the higher the less room to move. Up top, I barely had any room to move.

Deep fried Mars Bar

ClamShell`s fish&chips shop (not the only shop though) sells the funny creation of the Scots, deep fried Mars bar 😀 I wouldn`t eat it again, but I had to try it.

Reidiculous Reid

 The Royal Mile was full of street performers. We watched Reidiculous Reid who gave a fun performance.

Thomas Riddell

Greyfriars Kirkyard

As a *huge* fan of Harry Potter I couldn`t miss visiting Greyfriars Kirkyard. Yes, the kirkyard dates back from the 16th centry, a lot of famous (and not so famous) people are buried there, and also Greyfriars Bobby (at least my former 6th graders should know this loyal dog who guarded his owner`s grave for 14 years) but all I watned to locate was the grave of Tom Marvolo Riddle/Lord Voldemort or Thomas Riddell.

Floral clock

Abbotsford

A brief glance on Bow street (damn, I should have visited it in the morning. Fine, waiting for next time). We had dinner at Abbotsford bar and restaurant, salmon fillet and cheescake. Again, I accompanied my parents to our B&B and headed to my last trip of the day, to see Edinburgh`s town walls and Vennel that overlooks the Edinburgh Castle. Then the floral clock and a lovely performance by street musicians. 35 km.

Actually, discovering Edinburgh needs much more time😊