Liikumine on olematu. Loodetavasti saan veebruarist vaikselt, vaikselt uuesti alustada. Kui mot olemas on. Ilmselt rohud, võib-olla mitte. Sügisene ei sobinud, nüüd sain uue. Võiks veel tugevam olla.
Lugeda jõudsin tempoga raamat kuus. Arvu järgi kaks kuus. Millest kaks olid kohustuslik kirjandus.
Koroona lükkas järjekordselt juba eelmiseks suveks planeeritud reisi edasi aga viimase minuti otsusena sain aasta vanemaks Pariisis. Koroona leiutab aina uusi tüvesid ja ei tahagi hääbuda. Venemaa tekitab ärevust.
Geopeitus on ka tahaplaanile jäänud. Ma ei suuda midagi teha, teades, et selle asemel peaks õppima.
