Saturday, September 8, 2018

Tallinna sügisjooks #appikuimõnusonjoosta

Täna toimus Tallinna sügisjooks. Tõdesin üle pika aja, et joosta on nii mõnus. Isegi siis, kui üldse ei jaksa, korralikult trenni teha ei kannata ja kiirus on mind maha jätnud. Täna oli lihtsalt nauding. Räägin endale, et kui trenni ei tee, siis kiiresti ei jookse. Mina räägib vastu, et tahaks ikkagi. Nii kurb oli finišikoridoris näha, kuidas 49 minutit lõpuni tiksus ja ma lihtsalt ei suutnud kiiremini. Lõpuaeg 50:04, neto oli küll 49 midagi aga ikkagi. 

Foto: Lea Valang
Põnev kogemus, et kilomeetritähised olid ainult paaritutel kilomeetritel. Esimene tuli natuke liiga kiire, tean juba et siis on edasi väga raske. Ootasin ja ootasin, millal teine kilomeeter läbi saab kui järsku oli juba kolmanda tähis. Mõtlesin, et raudselt ei pannud vahepealset tähele. Ootasin, millal tuleb neljas kui kätte jõudis viies. Selge. 

Foto: Lea Valang
Siis kui neljandat kilomeetrit ootasin andsin endale lubaduse, et mitte kunagi enam ei kavatse ma emaga koos joostes teda ergutada. Sest kui keegi oleks minu kõrval jooksnud ning pidevalt teada andnud kui palju joostud on ja palju veel on ja küll peame vastu ja täna on ilus ilm ja.. oleksin vägivaldseks muutunud. 

Ilm oli kuum. Sinimustvalge särk oli higine juba soojenduse ajal. Suu kuivas pidevalt. 

Aga niiii mõnus oli 😊


Eesti Ööjooks 2018

Veidi jooksmisest. Korralikult jätkuvalt trenni teha ei saa aga liigun võimete piires. Või kui täiesti aus olla, siis puuduva motivatsiooni piires. Nii kui koormus või distants tõuseb annab põlv märku, et ta on olemas. Ja kui ei saa teha nii palju kui tahaks ja võimeline oleks, siis kaob mot ära. 

18.08.2018, venna esimesel pulma-aastapäeval, toimus Rakveres järjekordne Eesti Ööjooks. Alates eelmise aasta aprillist olen ema jooksma saanud ning oleme temaga koos jälle linnajooksudel osalenud.

Rakvere järgmine geniaalsus oli see, et 4km jooksjad ja kõndijad said 5 minutit enne 10km omasid rajale. Jooksatest saan aru aga kõndijad, kes viiekaupa käest kinni võtavad terve raja enda alla.. Hea küll, minul otseselt vahet polnud, olin ema ergutus ee inimene aga mõtlesin pidevalt sellele, kui oleksin tahtnud kiiresti joosta.

See selleks. Rakvere on kogemus omaette. Pimedas jooksmine, suur rahvamass, kõigil *nägin mõnda mitte ametlikus särgis jooksjat ka* ühtemoodi valge särk. Valgustus, muusika, kaasaelajad, mõnus. Aeg siis 1:08:50

29.12 olen Ööjooksu talve eri rajal.