Jüriöö jooks

Kevadpealinn Türi kutsub inimesi aktiivsem olema ning käesoleval aastal toimub 20. märtsist kuni 21. juunini templite kogumine osavõetud ürituste eest. Kogudes vähemalt 10 templit, osaletakse ratta loosis. 

Türi Spordiklubide Liidu korraldatud Jüriöö märgutulede jooks/kõnd oli üheks arvesseminevaks etapiks. Loomulikult ei võtnud me jooksust sellepärast osa. Eelmisel aastal kõndisin prouadega samuti. Sellel aastal sain ema nõusse jooksma ja prouad kõndima.

Alustada oli võimalik Türi-Allikult, Kirnast, Väätsalt ja Vodjast ning kõik jõudsid kokku Paide Vallimäele, kus ootasid ees lõkked, esinejad ning peaesineja Terminaator. Meie alustasime seekord Kirnast. Osalejaid oli kordades rohkem, kui eelmine aasta. Kevad kostitas oma kauni ilmaga, mida veel tahta 😊

Rakvere Ööjooks talve eri 2018

Eelmise aasta viimaseks stardiks jäi 29. detsembril toimunud Rakvere ööjooks #talveeri, mis oli mõeldud #ev100 kingituseks. 

Erinevalt suvisest ööjooksust oli tuli 10km jooksul läbida kaks korda 5km rada ja starti lubati vähem osalejaid. Muus osas ei jäänud elamus suvele alla. Bände ei olnud niipalju, kuigi muusikat oli küll. Ikka ilutulestik, palju kaasaelajaid, pimedus, küünlad ja laternad. Pidi küll olema "eri" aga juba järgmine aasta tehakse uuesti. Võimalusrahateenidakessellestäraütleb. Seda ma oma jooksuplaani ei võta. 

Külmas jooksen rahulikumalt. Esimene ring möödus nii mõnusa ja ebamugava piiri peal. Mõtlesin, et kas alustasin liiga kiiresti ja teist enam ei jaksa. Pärast esimese ringi läbimist oli teepeatus ja pärast seda oli juba lõbus joosta. Ei tea, kas vererõhk tembutas või oli asi milleski muus.

Õnneks libedust eriti ei tundnud. Eelmised päevad kujunesid liuväljaks.

Käesolevasse aastasse mahub hetkeseisu järgi viis võistlust, kuus starti ja mõned matkad.

Tallinna sügisjooks #appikuimõnusonjoosta

Täna toimus Tallinna sügisjooks. Tõdesin üle pika aja, et joosta on nii mõnus. Isegi siis, kui üldse ei jaksa, korralikult trenni teha ei kannata ja kiirus on mind maha jätnud. Täna oli lihtsalt nauding. Räägin endale, et kui trenni ei tee, siis kiiresti ei jookse. Mina räägib vastu, et tahaks ikkagi. Nii kurb oli finišikoridoris näha, kuidas 49 minutit lõpuni tiksus ja ma lihtsalt ei suutnud kiiremini. Lõpuaeg 50:04, neto oli küll 49 midagi aga ikkagi. 

Foto: Lea Valang

Põnev kogemus, et kilomeetritähised olid ainult paaritutel kilomeetritel. Esimene tuli natuke liiga kiire, tean juba et siis on edasi väga raske. Ootasin ja ootasin, millal teine kilomeeter läbi saab kui järsku oli juba kolmanda tähis. Mõtlesin, et raudselt ei pannud vahepealset tähele. Ootasin, millal tuleb neljas kui kätte jõudis viies. Selge. 

Foto: Lea Valang

Siis kui neljandat kilomeetrit ootasin andsin endale lubaduse, et mitte kunagi enam ei kavatse ma emaga koos joostes teda ergutada. Sest kui keegi oleks minu kõrval jooksnud ning pidevalt teada andnud kui palju joostud on ja palju veel on ja küll peame vastu ja täna on ilus ilm ja.. oleksin vägivaldseks muutunud. 

Ilm oli kuum. Sinimustvalge särk oli higine juba soojenduse ajal. Suu kuivas pidevalt. 

Aga niiii mõnus oli 😊

Eesti Ööjooks 2018

Veidi jooksmisest. Korralikult jätkuvalt trenni teha ei saa aga liigun võimete piires. Või kui täiesti aus olla, siis puuduva motivatsiooni piires. Nii kui koormus või distants tõuseb annab põlv märku, et ta on olemas. Ja kui ei saa teha nii palju kui tahaks ja võimeline oleks, siis kaob mot ära. 

18.08.2018, venna esimesel pulma-aastapäeval, toimus Rakveres järjekordne Eesti Ööjooks. Alates eelmise aasta aprillist olen ema jooksma saanud ning oleme temaga koos jälle linnajooksudel osalenud.

Rakvere järgmine geniaalsus oli see, et 4km jooksjad ja kõndijad said 5 minutit enne 10km omasid rajale. Jooksatest saan aru aga kõndijad, kes viiekaupa käest kinni võtavad terve raja enda alla.. Hea küll, minul otseselt vahet polnud, olin ema ergutus ee inimene aga mõtlesin pidevalt sellele, kui oleksin tahtnud kiiresti joosta.

See selleks. Rakvere on kogemus omaette. Pimedas jooksmine, suur rahvamass, kõigil *nägin mõnda mitte ametlikus särgis jooksjat ka* ühtemoodi valge särk. Valgustus, muusika, kaasaelajad, mõnus. Aeg siis 1:08:50

29.12 olen Ööjooksu talve eri rajal.

Põlv ja trenn

Peaagu aasta on täis ajast, kui minu parem põlv otsustas puhkust nõuda. Hetkel siis olen selles seisus, et treenin jälle 6 korda nädalas. Treenimine on natuke optimistlik sõna. Liigun. Keskeltläbi 3x jooksu ja 3x ratast.

Augustis mõttetu ortopeedi külastus. Ei uuritud midagi, ei kutsutud tagasi. Puhka ja küll läheb üle. Ei läinud. Teen muidugi liiga, soovitas võtta glükoosamiini ning kasutada arthros salvi. Pärast seda pereõde, röntgen (näitas põlves ahenemist, esialgseks diagnoosiks artoosi algus või meniski vigastus) ja ultraheli (meniski vigastus ja vedelik põlves). Saatekiri ortopeedile. Proovisin vahepeal natuke rattaga sõita, tekkis valu uude kohta.

Teine ortopeed välistas meniski vigastuse. Midagi kindlat ei öelnud. Saatis füsio juurde aga ei mingit tagasikutsumist. Füsiolt sain harjutused ja põletiku diagnoosi. Selgitas, et glükoosamiini peaks võtma vähemalt 1.5mg päevas (3 tabletti) ja koos kondroitiiniga. Diclac 5% salv. Kuu aega ultraheli- ja laserravi. September oli täielik puhkus. No august ka praktiliselt. Oktoobrist detsembrini ujusin. Krooli ei saanud, see tegi haiget. Rinnuli sai aga füsio ei lubanud. Detsembri alguses alustasin uuesti jooksmisega. 600m. Nädalas kolm korda. Ujusin. Ja tundsin jälle, et ei saa. Detsembri lõpus jäin haigeks ja tekkis jälle täielik puhkus.

Märtsini ujusin ja sõitsin mõned korrad siseratast. Siis alustasin jälle jooksuga. Samamoodi, väikesed distantsid, kolm korda nädalas, ülejäänud kolm korda ujusin. Distantsi tõstsin vaikselt. Vahetasin ujumise ratta vastu. Nüüd jooksengi ca 10km ja vuran tuulega võidu. Oh, see tuul on omaette teema. Naudin, et saan liikuda. See ei ole sama. Leinaga on asi lõplik, asi on läbi ja seda tagasi ei saa. Minu põlv on alles, joosta nagu saab. Aga samale tasemele (jap, ma tean et ei olnudki mingi erilist aga minu tase), mis enne ei lase. Olen teinud katseliselt paar natuke kiiremat intervalli, minut korraga, lihtsalt natuke kiiremini kui tavaliselt. Tahaks linnajooksudel olla. Samas teades, et jääb ainult rahulik kulgemine. See ei ole sama. Augustiks on jälle ortopeedi aeg. Aprillis tekkis mingi valu alge. Oli. Aega igaks juhuks ei tühista arvestades kui võimatu seda saada oli. Ma saan aru, et mul on võimalik liikuda. Sellest hoolimata olen olnud liimist lahti.

Lõpetades positiivsega. Täpselt kolme nädala pärast asun teele Šotimaa suunas.

Maraton ja põlv

Täna toimub SEB Tallinna maraton, milleks hakkasin valmistuma eelmise aasta lõpus. Naudin väga jooksmist, liikumist, treeninguid. Jooksin Tartu kevadjooksul 10 kilomeetri ja Narvas poolmaratoni oma rekordi. Kerge, mõnus.

Ja siis juulikuus, nädal enne reisi, pärast ühte pikemat jooksu lõi põlve valu. Mul on üks kord enne esimest maratoni ka põlv valutanud aga see läks paari päevaga üle ning oli teistsugune. Arvasin, et küll seegi kord möödub. Tegin kaks päeva veel tavapärast trenni aga siis oli juba igasugune liikumine ülivalus. Tuli paaripäevane liikumispaus ning valu kadus. Sloveenias sünnipäeva hommikul tegin rahuliku ringi ümber Bledi järve, arvates et seekord piisas ka väikesest pausist kuid juba enne lõppu oli selge, et mitte. Terve nädal tuli korralikult liikumist, reisides ei saa ju paigal püsida.

Tagasi tulles külastasin ortopeedi, kes arvas et tegemist on tavalise ületreeninguga, määras glükosamiini ja arthros salvi (saan aru, et üldjuhul võibki olla aga maksta 45 eurot max 10 minutilise külastuse eest igasuguse uuringuta). Pidin tegema kahenädalase pausi ning siis uuesti proovima, nii rattaga kui joostes. Väga rasked kaks nädalat möödusid teosammul. Tegin alustuseks kilomeetri pikkuse jooksu proovi :( Rattasõiduga tekkis valu veel uude piirkonda. Vahepeal tuli Rakvere Ööjooks, lasin põlve ära teipida ning jooksin raja läbi. Põlv tunda ei andnud ja olin positiivselt üllatunud kuigi joosta oli pärast kuuajast pausi raske. Aga valu ei jäänud tulemata ning augustis pöördusin perearsti juurde. Tegime ära röntgeni (mis näitas põlves ahenemist, esialgseks diagnoosiks artoosi algus või meniski vigastus) ja ultraheli (meniski vigastus ja vedelik põlves). Nüüd ootan uut ortopeedi külastust.

Väga raske on kõrvalt vaadata, kuidas teised jooksevad.

Sisemine äratuskell /Internal alarm clock

Mina ja "tore" sisemine äratuskell. 

Täna oli äratus pandud 4:55, 5:15 tahtsin jooksma hakata. Täna oli 25 km ja ma pidin hiljemalt 8:30 staadionil tööl olema. Aga mida teeb minu retikulaarformatsioon (üks mõiste, mis ülikoolist on ülihästi meelde jäänud. Aju osa, mis reguleerib magamist ja ärkvelolekut) selle asemel, et rahulikult 4:55ni magada? Pumpumpummm ütleb, et 4:03 on paras aeg üles tõusta. 

Õues müristab, vaatan äikesekaarti, sest äike on ainuke asi, millega ma ei jookse. Pikne on lähedal aga samas piisavalt kaugel. Ütlen retikulaarformatsioonile, et magaks ikka natuke veel. Tema on pähe võtnud, et päev on alanud. Vaatan ca 4:15, 4:30 ja 4:45 uuesti äikesekaarti. On selge, et äike möödus ja on uude suunda edasi liikunud. Aju terve aeg toimetab erinevaid mõtteid, sest enne viite hommikul on ju ideaalne aeg lahendada mis iganes probleeme mu aju suudab välja mõelda. Ja selline retiklaarformatsioon mul ongi. Kui on äratuskell pandud, siis tema otsustab, et ikka sellest (tunduvalt) varem on õige aeg ärgata. Mitte siis, kui kell reaalselt heliseb :)

Lõpuks loobun, söön banaani ära ja panen riidesse. 5:12 astun uksest välja. Nii suure hooga, et unustan veepudeli. Geeli ilma veeta juua ei kannata, liiga magus kuigi peaks olema sidrunimaitseline. Tahtsin kindlasti geeli, mis vedeliku joomist ei eelda aga ka see sidrunimaitse on selle magusa sisse liialt mattunud. Ots ringi ja veepudelit tooma. 5:15 asun uuesti rajale. 25km puhast naudingut *khm natuke pinutamist ikka ka khm* Tempo on hea ja ilm super, mis siis et higi tilgub juba enne teise km lõppu. 

Me and my "charming" internal alarm clock.

I set the alarm for 4:55 a.m. today and wanted to start running at 5:15 a.m. Today I had 25 km and I had to be at work by 8:30 a.m. the latest. But what does my formatio reticularis do (one word I remember extremely well from Uni) instead of letting me sleep until 4:55? Tatatataaa tells me that 4:03 is just the right time to wake up.

There is thunder outside. I search the lightning map, because lightning is one thing during which I will not run. Lightning is close but far enough. I tell my formatio reticularis to sleep a bit more. It has decided that the day has begun. I look at the lightning map at around 4:15, 4:30 and 4:45. It is obvious that lightning has passed. My brain is constantly working, because it is the ideal time to solve what ever issues I have before 5:00 a.m. in the bloody morning. And that is the kind of
formatio reticularis I have. If I have an alarm clock set, it decides to wake me up (considerable time) before that. Not when the alarm is actually ringing :)

Finally I give up, eat my banana and get dressed. At 5:12 I step out of my from door. In such a high dash I forget my water bottle. I cannot drink energy gel without water. It is way too sweet even though it is supposed to be lemon flavoured. I wanted a gel that is drinkable and would not need extra water but the lemon flavour is snowed under sweetness. So I turn around and get my water bottle. At 5:15 I set out again. 25 km of pure enjoyment *khm a bit of effort as well khm* The pace is good and the weather is lovely even though I am sweatting before first two kilometres are up.

Icebug Kõva Mehe jooks / Tough Guy Run

Muda, voolavad savise põhjaga jõed, mudane tiigivesi, kraavid, oksad, takistustest üle ronimine ja jällegi mudas roomamine = üllatavalt üks vapustavamaid kogemusi.

Stamina korraldas 9.ndat korda Kõva Mehe jooksu, mille rada asus Saunapunktis ja selle ümbruses. Juba 9s kord aga mina avastasin selle alles märtsis Varssavisse sõites kui Valdo sellest rääkis. Võtsin plaani ja jäin põnevusega ootama.

Kohale jõudes tervitas päike ja soojus. Numbri järele minnes vaatasime võimalikku osa rajast, mis jäi raudtee lähedusse. Kuna jooksjaid oli registreeritud 706 (lõpetajaid 639) ning rada natuke limiteeritud, starditi kolmest grupist 10 minutiliste vahedega. Minul eelnevat tulemust kirjas polnud, seega alustasin viimasest, kolmandast grupist.

Rada oli 10km ning kulges Saunapunkti ümbruses. Meil oli võimalus kõikvõimalikest takistustest üle ronida (ronimissein, heinapallid, müürid, etc), tiigis supelda, mitu korda jõge ületada või selle porisel kaldal liikuda, langenud puudest ja okstest üle joosta, raskusi kanda, roomata traataia all poris, läbi torude ning muda, muda, muda. Möödamineku kohti ei olnud piisavalt (no loomulikult kõva mees jookseb pikas heinas ja tihedas metsas ka mööda).

Nautisin seda kõike uskumatult palju. Aeg 1.06,59 ja naiste 4s! Kokkuvõttes 145s. Super elamus :)

Wow Run 18.06

Laupäeval toimus Tartus Wow värvijooks. Ma ei mäletagi, kuidas ma selle jooksu avastasin. Tean, et olin esialgu pettunud, et see toimub Narvaga samal päeval. Õnneks lükati jooks nädala võrra edasi edasi ja oli võimalus osa võtta.

Minu esimene koosjooksmine aega võtmata ning kohti selgitamata. Inspiratsioon on pärit India Holi pidustustelt, millega tähistatakse talve lõppu ning kevadiste värvide algust.

Rada oli ette nähtud 5km, millele jaotatud 4 värvipunkti. Aga kuna eelmisel päeval oli päris kõva torm ja jooksu ajal jätkuvalt tugev tuul, siis rada kujunes ca 3km pikkuseks ning jäi ainult Tähtvere parki.


Kolmandas punktis suutsin kile taha komistada (värvipunktides olid maas suured kiled. Aga oli tuul ja need kippusid lainetama) ja mõlemad peopesad, küünarkuni, põlve ja puusa katki kukkuda.

 Värvidega ka väga koostööd ei olnud :D Meile paisati peale roosat, kollast, sinist ja rohelist. Lõpuks olid mul peal ainult roheline ja kollane.

Last Satruday there was Wow Run in Tartu Tähtvere Park.  I don`t actually recall how I discovered the run but I know I was dissapointed for not being able to participate because it was supposed to be at the same day with Narva. Fortuanately, Wow Run was postponed for a week.

My first running together woth others without counting the time or the places. The inspiration comes from India`s Holi celebration that is dedicated to beginning of Spring and its colours.

It was supposed to be a 5km track that had 4 colour stations. But as it had been a strong storm the previous day and the wind was still quite strong, the track was shortened to approximately 3 km and was held entirely in Tähtvere park.

In third colour station I managed to stumbe in plastic that was did`t let the colour be wasted and break both my palms, elbow, knee and hip.

I also didn`t manage to collaborate with colours. We had pink, yellow, blue and green stations and I only ended up in yellow and green.

Narva Energiajooksu poolmaraton / Narva half marathon

Narvas olen jooksmas käinud kolmel aastal, siiani 7km. Ka sellel aastal olin registreeritud samale distantsile. Aga kuna detsembris kui linnajooksudele registreerisin otsustasin septembris oma teise maratoni kasuks, siis tekkis kaks nädalat enne Narva sõitu mõte, et miks mitte seal poolmaraton läbi joosta. Minu esimene ametlik (olen korra Aleksandri poolmaratoni jooksnud aga siis oli distants pigem ligikaudne ja aeg 1.55). No tegelikult oli plaani järgi pühapäeval nagunii 24 ette nähtud. Eriti lahe oleks olnud 3 tundi sõita, 7km, 3 tagasi ja järgmine päev pikk jooks. Mõeldud, registreerisin ümber ja jooksma.

Üks kord enne võistlusi, kui otsustasin hommikul putru süüa. Enne jooksu sõidul veel banaan (alates 8.ndast märtsist pole enam sokolaadi söönud ;) ) Parkisin Fama kaubanduskeskuse juurde nagu eelmisel aastal. Võistluskeskus oli eelmisest kohast jõele lähemale viidud.

Eelmisel päeval oli laupäevaks laussadu lubatud. Ilmateadet ma tegelikult väga ei usu enne kui ilm käes aga arvasin just, et mis mõttes päev otsa sajab? Ja sadaski. Terve sõidu vaheldusmis padukas, tibukas, padukas. Narvas ei olnud sadu õnneks väga tugev aga 10 kraadi ja pidev vihm ei ole just minu lemmik jooksutingimused (parem ikka kui päike ja kuumus).

Plaan oli joosta 5min/km. Rada kulges alguses linnas, siis maanteel linnast eemale ning tagasi linna. Proovisin alustada aeglasemalt kui tavaliselt, esimene km tuli 4.25, lasin tempot natuke alla ja mõtlesin niikaua kui jõuan sarnase tempoga joosta aga eriti suurt kukkumist ei tulnudki ning edasi jäi keskmiseks 4.38. Kuskil 18nda km keskel tundsin, et reied on külmast ja märjast natuke kanged. Aeg 1.37,09. Kokku 283s ja naistest 34s :)

Pärast jooksu esines Uku Suviste. Kinkisin talle temast tehtud joonistuse.

I have run in Narva three times, this far 7km. This time I had also registered for 7km. But as I decided to run my second marathon in September, two weeks before Narva I thought why not run a half marathon before that. My first official half marathon (I have run Aleksandri half marathon in  1.55,  but that was not an actual competition). And I was supposed to run 24 the day after anyway. So it would have been fun to drive 3hrs, run 7km, drive 3 hrs back and run a long distance the next day.

Once before a competition I ate porridge for breakfast. And a banana (I have not eaten chocolate since 8th March ;) ). I left my car to Fama shopping centre`s parking lot like last time. The competition centre had moved a bit though not difficult to find.

Forecast had predicted constant rain for Saturday. I actually don`t believe in weather forecasts before the actual weather has arrived so I wondered about that. But it was a downpour the enitre day. Light and heavy shouwers while driving and fortunately a lighter rain while running. But 10 degrees and rain are not my preffered conditions for running (still better than heat and sun).

I planned to run 5min/km. The track ran through the city and on the road away and towards Narva. I tried to take it slower than I usually start, first km in 4.25. So I slowed down a little and thought to run with similar pace as long as I could. But the pace did not drop that much and the average was 4.38. At about 18th km I felt my thighs were a bit stiff from the cold and rain. My time 1.37,09. Altogether 283rd and 34th woman :)

After that Uku Suviste performed and I had drawn him a picture.

Tartu Kevadjooks 14.05.2016 Tartu Spring Run

By Veljo Palanen

Täna tegin jooksuhooaja võistluste (hea küll, triatloni 2km järel) avastardi Tartu Kevadjooksu 10 km rajal uue isiklikuga 43.20 :) Ei oleks uskunud, et rekordi parandus nii suur võib olla (eelmine oli 45.55), samas trenni olen saanud korralikult teha.

Ilm oli peaagu super, ainuke segav faktor oli kõva tuul. Samas jooksmiseks on vist iga ilm parem kui kuumus. Jooksin veepudelita (mul on muidu mõnus Karrimor ringjas pudel) ja harjutasin joogipunktidega. See on siiani jätkuvalt nõrgim osa, minu jaoks on joogipaus täpselt seda, paus. Sest jooksu pealt joomine on minu jaoks välistatud. Aga seekord õnnestus tempot oluliselt alandamata kolme joogikoha peale täpselt 1.5 lonksu omandada :)

Kurb sündmus ka, otsustasin lõpuks oma suurepärased Asics tossud pensionile saata. Tavaliselt ca 500km peal suur varvas väljas, nüüd 1700 ja pidasid ideaalselt vastu, ainult tallad läbi kulunud. Mul on tossude ostmine keeruline. Kui leian enda jaoks sobivad, ostaks kohe mitu paari varuks aga seda enne kandmist ei tea. Selleks ajaks kui natuke joostud tavaliselt minu omasid enam müügis pole. Seekord õnnestus SportsDirectist kaks paari tellida :)

Homsest uue hooga. Maraton ootab.

Today was the first running competition of this year (apart from triathlon with 2km), Tartu Kevadjooks. I ran 10km with my new personal best, 43.20 :) (previous record 45.55). I wouldn`t have believed I could manage that even though I have trained according to plan.


The weather was almost ideal, apart from quite strong wind. Although I guess for running any weather is better than heat. I ran without my water bottle (usually I have my comfotable Karrimor bottle) and I practised with drink stops. This is still the weakest part for me because I literally have to stop to drink. But today I managed to take entire 1.5 sips (there were 3 drink stops) without considerably reducing my pace.


 And a sad occasion too. I finally decided to say goodbye to my wonderful Asics trainers. Usually my big toe finds its way out at about 500km but these survived wonderfully for 1700km (only the footings were worn out). Buying trainers is quite difficult. When I find a suitable pair I would gladly buy a second pair as well but I don´t know if they are suitable while purchasing. And when I have had time to run a bit, my trainers are usually sold out. This time I was fortunate enough to buy two pairs from SportsDirect :)


Marathon awaits.

Joostes vihmas / Running in the rain

By Argo Viiding

Täna toimus järjekordne Paide-Türi kevadtriatlon. Olen selle korra individuaalselt ja korra või oli kaks sõbravõistkonnas läbi teinud. Seekord siis Püsililled (koos Merle Vantsi ja Krista Mägi) koosseisus. Merle alustas 300m ujumisega, Krista läbis 13km vahemaa Paidest Türile ratta seljas ning minule jäi viimane, 2km jooks.

Meid kosutas selleaastane "nunnu" kevad oma jaheda ning vihmaga. Joosta oli nii mõnus :) Jõudsin läbida mõlemad ringid suhteliselt ühtlases tempos, aeg kokku 7.15. Kartsin, et vihmaga on muru libedam, et mäkkejooks lõppeb neljakäpukil ülesronimise ja tagumiku peal allalibisemisega. Õnneks jäi see olemata ja suutsin enne mind startinud naiste sõbravõistkonna jooksja kinni püüda.

Püsililled võitsid naiste sõbravõistkondadest ajaga 36 min.

Läbi vihma tähtede poole ;)

Paide-Türi spring triathlon took place today. I have participated once on my own and one (or was it two?) times in a team. This time I was part of Püsililled (with Merle Vantsi and Krista Mägi) . Merle began with swimming 300m Krista crossed the 13 km between Paide and Türi on bike and I got the last part, to run 2km.

We were alimented by this year`s "cute" spring with its chilly weather and constant rain. But it was so enjoyable to run :) I managed to run both laps with relatively constant pace, time all together 7.17. I was afraid the grass would be slippery with rain, that moving uphill would end on all fours and downhill on my butt. But surprisingly nothing of that sort happened and I was able to catch the friend team`s runner who started before me. 

Püsililled won the women friend teams with 36 minutes.

per imber ad astra ;)

Väätsa kevadjooks / Väätsa spring run

14.04.2016 toimus Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa 2016 neljas etapp, Väätsa kevadjooks. Distants ümbritses Väätsat ja oli ca 6.8 km pikkune. Sõbrannal oli see esimene jooksmine pärast keskkooli lõpetamist, ei kujuta ette kui raske see tema jaoks tegelikult olla võis. No tema läbis enamiku maast kõndides, mul nagunii taastav jooks, sain rahulikult kulgeda.

Finishis saime Väätsa spordijuhilt Taavi Partsilt ja tema abilistelt energiaboonuseks puuvilju, mis oli väga tore üllatus. Loosiga õnnestus saada väike taskulamp.

Järgmine etapp toimub 8.ndal mail rattaretkena Türi ümbruses. Eelmisel aastal läbiti 34km, see on minu jaoks natuke hirmutav :D sest nädala pärast ootab ees selle hooaja esimene teine jooksustart (järgmine nädalavahetus lubasin Paide-Türi minitriatloni raames 2km joosta).

Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa 2016 fourth stage, Väätsa spring run took place on 14th April. The track surronded Väätsa and was 6.8km long. For my best friend, this was the first time to run after high school more than 10 years ago. Well, she walked for the most of the way. My training plan included recovering run so this was fine by me.

When completing the track we received a surprise enegry boost (a bag of fruits) from Väätsa sport manager, Taavi Parts and his assistants. I won a tiny torch.

The next stage will be on 8th May as a bike trip around Türi. Last year they drove 34 km so it is a bit frightening for me considering I have my first second competition a week after that (I promised to run 2km for a team next weekend for Paide-Türi minitriatlon).

3.04.2016 Teletorni trepijooks / Tallinn TV tower run

By Aivar Pärtel

Selle aasta Tallinna Teletorni trepijooks toimus 3.04.2016. Järjekordselt olin kahtleval seisukohal kas osaleda, sest nädala alguses oli kaks päeva kurguvalu ja päris terve ei olnud neljapäevakski.

Neljapäeval helistas Järva Teataja ajakirjanik Anne Põder ja uuris, kas mul plaanis osaleda. Tema mõtles teha loo, et võrrelda tavainimese ja natuke rohkem spordiga tegeleja Teletorni kogemust. Reedeks oli otsus tehtud ja jooksule registreeritud.

Sellel aastal oli Teletorni 65 korrust  ja 170 meetrit vaja vallutada kahel korral. Täpsustuseks nendel, kes 15 parema hulka pääsesid. Tegin õues väikese jooksutiiru, võimlesin ja Dimitri Kotjuh tegi natuke stardieelseid pilte.

By Dimitri Kotjuh

By Dimitri Kotjuh

Paigutasin esimese jooksu suhteliselt algusesse, Anne startis minu järel. Korruste numbrid oli tähistatud paberitel. Kui läbida oli veel 33 korrus tundsin, et teist korda küll joosta ei taha. Üleval ajaga 6.36 (eelmine aasta 7.08) ja naiste arvestuses teine. Elery Zadonski, kes Radissonis mulle järgnes, oli esimene. Sellel aastal ei olnudki tohutut köhimist. Taastumine ja 13.40 uuesti starti. Teine ring ajaga 6.34 ja kokkuvõttes naiste teine, oma vanuse naiste võitja. Meestest võitis jälle Rauno Tiits. Mehed said auhinnaks servalkõnni, naised perepileti. Mis mõttes? Mina tahtsin ka servalkõndi, selle oleksin ise ära kasutanud.

 This year`s Tallinn TV tower run took place on 3rd April. Again I was hesitsant whether to run because I had a sore throat at the beginning of the week and I was not entirely well by Thursday.

By Dimitri Kotjuh

On Thursday Järva Teataja journalist Anne Põder called and wanted to know if I intended to run. She thought to write a story comparing the Teletower experiences of a regular person and someone who trains a bit more. By Friday I had made my decision and registered for the run.

By Aivar Pärtel

This year we had to conquer TV tower, its 65 floors and 170 metres twice. Well these, who made it to top 15. I ran outside, stretched and Dimitri Kotjuh took some pre-run shots.

 I wanted to run the first round as soon as possible. Anne started right after me. The numbers of the floors were marked on paper. When I had 33 floors to to I felt that I seriously didn`t want to run the second round. I made it to the top with 6.36 (previous year 7.08) and was second among women. Elery Zadonski, who was behind me in Radisson, was leading. This year the run didn`t make me cough that badly as it did last year. Recovery and the second round at 13.40. The second run with 6.34 and second woman all togehter, winner in my age group. Rauno Tiits won again. The men were awarded with a walk on the edge and the women with a family ticket to the tower. What the?? I would have wanted the walk on the edge.

Radissoni trepijooks 7.03.2016 Swisshotel towerrunning

Kasutades ära ühte vaba nädalavahetust, proovin kirja panna vahepealsed võistlused.

7.03 toimus Tallinnas Radisson Bly Sky Hotelli trepijooks, teine etapp tõusujooksude sarjas. Pärast tööpäeva lõppu sõit pealinna, kiire soojendus. Seekord ei olnud vaja tingimata nii vara kohal olla kui Olümpias, kus oli vaja kaks korda joosta ning taastumisega arvestada. Tõus kokku 26 korrust. Joosta oli kuidagi raskem kui Olümpias, aeg 2.42 (eelmine aasta 2.49). Naiste võiduks sellest piisas (Elery
Zadonskiga vahe 1 sekund). Meestest võitis Rauno Tiits.

Õhtul tundsin ennast veel halvemini ja öösel oskendasin. Ju sellest ka päevane väsimus. Teisipäeva enesetunne oli väga kehv ja korraks tekkis hirm, et Euroopakatele jääbki minemata. Õnneks viirus ei otsustanud kauaks külla jääda. 

At last one relatively free weekend to catch up on a bit of writing.

The second stage of Estonian towerrunnings took place on 7th March in Radisson Bly Sky Hotel. After finishing my workday and drive to the capital I did a short warm-up and was ready to run. This time it was not essential to be there that early as it was for Olümpia where we had to run twice and I had to consider recovery time. 26 floors. It felt a bit harder than in Olümpia. My time 2.42 (2.49 previous year). Enough to win :) (Elery Zadonski was only 1 second behind). Rauno Tiits won all together.

I felt a bit off in the evening and threw up at night, so that explained the weariness during the day). I felt really sick during Tuesday and for a time thought I might have to miss European Champisnships. But fortunately the virus was senisble enough to leave after one day.

Trepijooksu EM 12.03.2016 Varssavis / Towerrunning European Championships

Oh, sellest on juba üle kuu möödunud, kui Rondo 1 Varssavis vallutamisele kuulus. Vahepeal on toimunud Radissoni ja Teletorni etapp (nendest järgmistes postitustes).

Igatahes alustades algusest. Jaanuaris võttis minuga ühendust Valdo Jahilo, Eesti Tõusujooksude sarja ellukutsuja ning läbiviija, ning andis teada, et olen kvalifitseerunud Euroopa Meistrivõistlustele trepijooksus. Nagu juba kirjutasin, ei olnud sellel aastal esialgu rohkem plaanis trepijooksuga tegeleda. Aga EM oli liiga harukordne võimalus, et sellest loobuda. Enne seda siis kohalikud jooksud, Olümpia topeltstart ja Radissoni trepijooks.

Lõunasöök :)

Selline Varssavi ootas rongilt tulles

Start Tallinna lennujaamast 11.03 kell 6. Ümberistumine Helsinkis ja maandumine Varssavis ca 9. Esimest korda päris üksinda reisil, siiani ikka vähemalt kahekesi. Rong viis otse lennujaamast kesklinna, minu majutuskoht (Apartamenty SCSK Zuravia) jäi sellest ca 5 minuti jalutustee kaugusele. Siinsete hoonetega harjunud, tekitas esmapilt Varssavile wow-efekti, millised tohutud kõrgused. Rongist maapinnale tõustes tervitas esimesena Varssavi Kultuuri ja Teaduse Palee.  Reedel tutvusin natuke kesklinnaga, tuvastasin hotelli asukoha ja õhtul oodati Rondo 1 treppidega tutvuma st jalutasime 19 korrust :D

Rondo 1

12.03 Kiire hommikusöök ja sammud Rondo 1 suunas. Rondos toimusid korraga kaks võistlust, Euroopa Meistrivõistlused ning avatud trepijooks 500le huvilisele. Eesti koondisesse kuulusid lisaks Astrid Mai Barsegjan, Egle Uljas ja Valdo Jahilo. Pärast registreerimist soojendus ja ootusärevus. Meid ootas ees 19 korruseline sprint, 38 korrust põhidistantsi ning veelkord 38 korrust finaalina. Meeste start anti kell 9, ei läinud kaua kui naised alguskohta toimetati. Sprint 19 korrust. Üllatavalt ei olnudki viimane vaid 10s (24st). Astmed tundusid kõrgemad kui siin harjunud olen.


Istusime ja taastusime kuni põhistardini olid jäänud veel mõned minutid kui eliit (nii kutsuti EMist osavõtjaid) kokku kutsuti ja teatati, et ajavõtuga on midagi valesti ja meil tuleb sprint pärast põhidistantsi uuesti joosta. Hahahahaaa. Ma ei kahelnudki, et tegemist on naljaga aga nagu välja tuli, siis seekord mitte.

Järgnes 38 korrust, uuesti sprint 19. Sprint my ... :D Aju utsitab takka, jalad ei tee koostööd. Põnev, et kolmel esimesel jooksul oli sama stardijärjekord ja mul õnnestus minu ees startinud neiu kõigil kordadel kinni püüda. Kuna naisi oli 22 (pärast sprinti), siis kõik osalesid automaatselt finaalis ja said võimaluse 38 korrus veel kord läbida. Naistest võitis Anna Ficner ja meestest Christian Riedl Olin kokkuvõttes 13., Astrid-Mai 12. ja Egle 15.

Sportlaste magustoit ;)

Pärast võistlust käisime koos jalutamas ning õhtul oli sportlastele ühine õhtusöök.

Varssavi vanalinn

Vanalinna müürid

13.03 tervitas vahelduseks päikesega. Valisin tagasiteeks õhtuse lennu, et oleks võimalus natuke pingevabalt ringi jalutada. Tee põhiliseks marsruudiks vanalinn ja Arkadia kaubanduskeskus.

Pałac Kultury i Nauki

Varssavi

Oh, it has been more than a month from conquering Rondo 1 in Warsaw. There has been Radisson and Tallinn Teletower since that (in the next posts).

Anyway, from the beginning. In January Valdo Jahilo told me that I qualified for towerrunning European Championships that took place in Poland, Warsaw. As I had previously written I had no intentions to compete in towerrunning after the horrow of Teletower last year, but being part of European Championships is an opportunity too miraculous to miss.

Warsaw

Launch from Tallinn Airport on 11th March at 6 a.m. with connection in Helsinki and arrival in Warsaw around 9 a.m. First time travelling solo, this far I have had at least one person with me. Warsaw has a convenient train connection from the airport to city centre. My accommodation (Apartamenty SCSK Zuravia) was approximately 5 minutes walk away. Being used to our buildings I Warsaw`s high buildings had a serious wow effect. Coming on ground from my train I was firt greeted by Warsaw Palac Kultury i Nauki (Palace of Culture and Science). On Friday I walked in the centre a bit and made sure where to find Rondo1. In the evening we were expected to familiarize with the stairs which meant walking up 19 floors.

Rondo 1

12.03 small breakfast and brisk walk to Rondo 1 that hed two separate competitions that day: European Championships and open competition to 500 people who were interested in testing themselves. Estonian team also included  Astrid Mai Barsegjan, Egle Uljas and Valdo Jahilo. After registration we did our warm-ups and I was filled with anticipation. We were in for 19 floors as sprint, 38 floors as main distance and 38 floors as finals.
Men started their day at 9 a.m. and women soon after. Sprint - 19 floors. Surprisingly not the last :) I was 10th out of 24. The steps seemed higher than I am used to.

Had time to sit and recover until we had minutes from our next start when suddenly we were asked to a bfeefing where we were informed that there had been some mix-up with the times and we would have to run the sprint again after the main distance. Hahaha. I was certain it was a joke. But apparently not.


So 38 floors, again 19 floors of sprint. Sprint my ... :D My brain urged my legs to move, my lungs to transport oxygen but neither felt like co-operating. It was so exciting that I managed to overtake the lady who started before in three runs. As there were 22 women everyone had the opportunity to take part of the finals.  Anna Ficner and Christian Riedl were the fastest up. I came in 13th, Astrid-Mai 12th and Egle 15th.

Evening walk in Warsaw

We went walking after the competition and participants of European Championships had a dinner together.

Dessert ;)

Lunch

13th March greeted me with sun for a nice change. I chose a late flight back to have a chance to walk the city without pressure. The main goals to the the old town and Arkadia shopping centre.

Market square

Warsaw