Sloveenia päev 4/day 4

Piran, Tartini väljak

21.07 Äratuskella ei olnudki vaja, et enne seitset tõusta. Seadsin sammud Pirani poole. Möödusid üksikud ratturid, neil ju alles 6 hommikul.

Jalakäijad, ratturid, autod

Rattureid on palju, mõnes kohas on neile omaette tee maha märgitud, seda nii sõidu kui kõnniteel.  



Tartini väljak (Pirani keskväljak) oli praktiliselt inimtühi ning võimaldas sealolekut vaikuses nautida. Seadsin sammud Püha Georgi kiriku suunas kuna ei arvanud, et koos nii pika tee ette võtame. Kirik tervitas juba kahe fotograafiga, õnneks saime teineteist häirimata vaateid nautida. Päikesekiired kuldasid punaseid katuseid. Meri laius niikaugele, kui näha oli.

Piran

Püha Georgi kirik

Edasi mõtlesin linnamüürid üle vaadata, Tripavisorist loetud arvamuste järgi pidi Pirnile järjekordne kaunis vaade avanema. Pärast järsku ja tundus, et lõputut tõusu avanesidki kivist müürid kuid selgus, et müüridel liikumine on tasuliseks tehtud ning lisatud olid lahtioleku ajad, 7 hommikul jäi veel varajaseks (kuigi valgus oleks olnud imeline).

Portoroz

Sama teed pidi tagasi minna ei tahtnud, niisiis uitasin Portorozi tänavatel.






Pärast hommikusööki väike suplus Aadria meres. Mina vette ei läinud. Seisin kivisel rannal, vaatasin merd ja nägin silmanurgast liikumist. Süda pidi seisma jääma, hiigelsuur ämblik liikus minu varvastest ülilähedalt mööda. Selgus, et hoopis väikene tume krabi otsustas mind ehmatada.

Kalaturg, Koper

Päevaks oli plaanis üle vaadata lähedal asuvad sadamalinnad Koper ja Izola. Sloveenial on merepiiri ainult ca 47 kilomeetrit, seega sõit oli lühike.

Maiustused, Koperi turg

Esimeseks Koper (elanikke ca 25tuh). Parkida sai mugavalt suhteliselt vanalinna lähedale.

Praetorimi palee

Väike jalutuskäik viis meid läbi turu Titovi väljakule, mida ümbritsevad 12. saj pärit Taevasseminekupüha katedraal ja kellatorn, 15. sajandist pärit Praetoriumi palee ning 15. sajandist pärit Loggia (lodza) palee (mis on ainuke säilinud gooti stiilis raekoda Sloveenias).

Vrata Muda värav, Koper

Kahjuks valmistus Koper tõenäoliselt Olümpiasportlaste tutvustamiseks ning tervet väljakut kattis suur lava, Praetoriumi palee ette olid paigutatud mingid konstruktsioonid. Üldmulje sai kätte aga piltide tegemine oli segatud. Vaatasime üle Koperi sadama ning liikusime vanalinna tänavaid mööda mere äärde tagasi.
Teistel väike puhkus, mina tegin veel väikese käigu Vrata Muda värava juurde. Muda värav oli(on) peamine linnavärav Koperisse. Võidukaar valmis 16. sajandil.

Izola

Izola

Edasi ootas Izola. Parkimiskohti oli suures parklas vähe ning ruumi napilt. Lühike jalutuskäik Mauruse kiriku juurde, mis on linna kõrgeimaks punktiks. Lõunapaus vaatega merele ning üha suurenev kuumus.


Tagasi Matos Apartmenti ja ning väikene lõõgastushetk. Siis jalutuskäik Portorozi keskusesse -  suveniire ja riideid müüvad väikesed poed, eri värvides ning maitsetega jäätis, kasiinod, masside viisid inimesi ning pearand. Päevaga liikusin 17.8 km.

Bikers` track

21st July. Somewhat not surprisingly I did not need an alarm clock to rise before 7 am. Soon I made my way towards Piran. A few bikers passed, it was only 6 am for them. There are so many bikers in Portoroz (the towns we came across) that sometimes they have their own lines marked out, on pedestrian roads and on main streets.

Tartini Square

Cerkev sv. Jurija

 There were hardly any people around on Tartini square (Piran`s main square) and that allowed to enjoy a different kind experience of the city. I next went to Cerkev sv. Jurija church (Holy George) as I did not think we would walk this long together. The church welcomed me with two photographers already taking photos. Golden sunrays glistened on red rooftops. The Adriatic Sea rolled out as far as I could see.

Tartini Square, Piran

From there I decided to have a look at the city from City Walls as I had read from Tripavisor these are worh visiting. After a steep and seemingly endless ascent the stone walls became visible but as it turned out they had visiting hours and a small entrance fee. Apparantly 7 am was too early to visit although the light illuminating the city would have been divine.

Portoroz

After breakfast a small bathing in the Adriantic Sea. I did not get in. I stood on the stony shore, enjoyed peace and looking at the sea when out the corner of my eye I noticed movement. My heart nearly stopped. A huge spider passed my toes incredibly close. Fortunately the spider turned out to be a small crab.

For the day I had planned to visit two coastal towns Koper and Izola. Slovenia has only 47 kilometers of Adriatic coastline, so the drive was quite short.

Fish market, Koper

Firstly Koper (population approximately 25thousand). Parking spaces were conveniently close to the Old Town.

Market, Koper

Loggia Palace, Koper

A short walk took us through a market place to Titov square that is surrounded by 12th century the Cathedral of the Assumption (Stolinca Marijinega vnebovzetja) and the clock tower, 15th century  Praetorian Palace and 15th century Loggia Palace (that is the only remaining Gothic Town Hall in Slovenia).

Koper

Unfortunately Koper was (probably) preparing for introducing Olympic athletes and Titov Square was filled with a huge stage and different kind of constructions. We got the overall image but not that good for pictures. Then we saw Port of Koper and took the short walk back to sealine. The others took a short break and I went to see Vrata Muda Gate. Muda Gate is the main gate to Koper. The victory arc is from 16th century.

St Maurus Church, Izola

Then to Izola. Parking spaces were scarce in the big parking lot. Short walk to St Maurus Church that is supposedly the highest point in Izola. Lunch in a pizzeria with a sea view and increasing heat. 

Izola

Back to Portoroz

Back to Matos Apartment and a tiny moment of rest. Then we got to know Portoroz centre a bit better. Same tiny shops selling clothes and souvenirs, ice cream with different colours and tastes, casinos, loads of people and the main beach. I walked 17.8kilometres.

Sloveenia päev 3/day 3

20.07 Päeva alustuseks ikka hommikune jalutuskäik Bledi kaldal. Eelmisel õhtul leidsin Guesthouse Mlino infovoldikult kauni vaate Mala Osojnicalt (üks 680ne mägi) Bledi järvele ja otsustasin selle tõusu ette võtta. Liikusin küll mööda õiget rada aga alustasin vist valelt poolt ning fotol nähtud pink ja puudevaba vaade jäigi leidmata kuigi jõudsin raja tippu. Põlv andis samuti tunda (olin juba varem liiga teinud) ja tulin samalt poolt alla. Pärast selgus, et kõnealune pink oli tunduvalt madalamal ja rajalt kõrval. Järgmiseks korraks siis.

Pärast hommikusööki nautisime veel vaateid Bledi järvele, kõlgutasin järvevees jalgu ja pärast mõningast mõtlemist proovisin vee temperatuuri supeldes järele. Siis saabus aeg järgmise sihtkoha suunas liikuma hakata. Bled tasuks kindlasti uuesti külastamist, piisavalt matkaradu jäid ootele.

Preserseni monument, Kranj

Raekoda, Kranj

Tee viis edasi Kranji, mis on suuruselt neljas linn Sloveenias. Auto sain jätta väikesele saarekesele, kus asusid erinevad poed, kokku vist nimetusega Svaski Otok.. Kesklinn on lühikese jalutuskäigu kaugusel. Meie teele jäid Püha Cantaniuse kirik, Preserseni monument, raekoda, väikese asustuse kahe torni ja kirikuga, Plecnik`u kaarestiku ja purskkaevu. Meie jalutus piirdus vanalinnaga, ilm oli päikeseline, inimesi suhteliselt vähe.

Kaks torni ja kirik, Kranj

Buf, pitsad :)

Söömiseks leidsime Buf pitsakoha tohutult suurte pitsadega, kuigi valisime väikesed. Meist jäidki lõpetamata kuigi olid päris maitsvad. Interspordis olid suured allahindlused, leidsin endale roosad põlveni ulatuvad liibukad.

Skofja Loka

Järgnes lühike (ca 12 km) sõit ja meid ootas Skofja Loka. Ilm muutus järjest kuumemaks.

Capuchin sild, Skofja Loka

Tegime järjekordselt ringi vanalinnas, sihtpunktiks Capuchin sild, mis ületab Selca Sora jõge ja on vanim säilinud sild Sloveenias. Sild on pärit 14.ndast sajandist. Skofja Loka nagu teisedki peatuskohad jäi silma oma puhaste tänavate ja lilledega kaunistatud aknaäärtega.

Teel Portorozi

Mööda käänulisi, lõputult kurvilisi teid jõudsime lõunasse viivale kiirteele ja edasi sai sõita 130km/h. Tee läks kiiresti, läbisime kaks üle 2 kilomeetrist tunnelit ning varsti paistis Aadria meri, jõudsime Rooside Sadamasse ehk Portorozi.

Vaade meie majutusest

Portoroz on ehitatud kivisele maastikule väikese mäe küngastele. Ruumi napib ja tänavad on suhteliselt kitsad, tikitud suurte tõusude ja langustega. Lõpuks õnnestub meie majutuskoha parkla lokeerida (majutuskoha leidmine on Tomiga kerge aga parkimiskohta jõudmiseks tuleb natuke vaeva näha). Järgmiseks kolmeks ööks paiknesime Apartments & Rooms Matos`is. Verandalt avaneb vaade Aadria merele ja Horvaatiale, rand ca 400m ja toidupood 900m. Mida veel tahta?

Pärast õhtusööki tegime jalutuskäigu randa (ainuke puudus, et see on kivine) ning tutvusime natuke Portorziga. Päevaga läbisin 15,1km.

View from Mala Osojnica

Bled

20th July. To begin the day I took a walk on the shore of Lake Bled. The previous night I had found information leaflet in Guesthouse Mlino showing a stunning view facing Lake Bled from Mala Osojnica (a 680ne mountain) and I decided to climb it. I am certain I took the correct track but I must have started from the wrond end because I never reached the bench visible in the leaflet or internet pictures. I reached the top but my knee hurt (I had injured it a week before) so I came back from the same side. As it turned out later, the bench was a lot lower and off the track I took. For next time then.

After breakfast we enjoyed views of Lake Bled, I had my feet in the lake and after some consideration I decided to get in. Not that cold but I would have liked a bit warmer. Then came the time to get on our way to the next destination. Bled is definitely worth re-visiting, plenty of hiking track are waiting for me.

St. Kancijan Church

Plecnik`s arcade

Our road took us to Kranj, fourth biggest cities in Slovenia. I parked my car on a tiny island occupied with shops (Svaski Otok if I know correctly). Old town is just a walk away. We got to see St. Kancijan Church, Preseren`s Monument, Town Hall, Pungert with  Two Towers and a Church and Plecnik`s arcade and fountain. Our walk took us to Old Town, the weather was sunny, quite a few people around.

Buf

We ate at  Buf pizzeria with enormous pizzas even though we ordered the small ones. Quite good but left unfinished. 

Skofja Loka

Then followed a short (approximately 12km) drive to Skofja Loka. Weather got warmer and warmer.

The Capuchin Bridge, Skofja Loka

Once again we took a walk through Old Town, headed towards Capuchin bridge that crosses the Selca Sora River and is the oldest remaining bridge in Slovenia dating back to the 14th century. Skofja Loka as other destinations on our trip is very clean town with immaculate streets and beautifully decorated windows.

Apartments & Rooms Matos, our room

The journey took us through endlessly curvy roads until we reached the highway that allowed me to accelerate to 130 km/h. The rest of the road flew by, we crossed two 2 kilometre long tunnels and soon the Adriatic Sea was in sight. We had reached the Port of Roses, Portoroz.
Portoroz is built on a rocky hill, lack of room, narrow streets with their steep ascents and descents. Finally we managed to locate our parking lot (it was easy to find our accommodation thanks to Tom but it took some effort to find the parking spaces). For the next three nights we were to stay at Apartments & Rooms Matos with a view to the Adriatic Sea and Croatia from our porch. Beach ca 400 metres and grocery shop 900 metres away. What else to wish for?

After dinner we walked to the beach (the only negative - it is stony) and got to know Portoroz a bit.  I walked 15,1 kilometres.

Portoroz, the Adriatic Sea

Sloveenia päev 2/day 2

19.07 Sünnipäev algas 6km jooksuga ümber Bledi järve. Eesti ajavahe Sloveeniaga on üks tund, see tegi hommikuse ärkamise sellevõrra lihtsamaks. Tõusin enne seitset, nendel alles kuus. Päike alles piilus mägede tagant muutes vee ja ümbruse muinasjutuliseks. Järve ümbritseb mõnus rada, varajasi jooksjaid ja rattureid oli teisigi. Ette rutates, rattureid ja jooksjaid kohtasin abslouutselt iga päev terve nädala jooksul.

Hommikusöögi sai valida buffet`ist - saiad, juustud, singid, vorstid, oliivid, munapuder, soojad vorstid, jogurtid etc. Pärast hommikusööki tegin uuesti lühikese jalutuskäigu, seekord kaamera seltsiliseks.

Pletna paat

99 astet Taevassemineku Kirikusse

Esimeseks olin plaanitud sõidu Pletna paadiga Bledi saarele. Pletna paat on sileda põhjaga, saime kohe teada kui oluline on tasakaalu hoidmine paadi mõlemal poolel. Teele minekuks lisandus meile jaapanlaste seltskond, uudishimulikud turistid nagu meiegi. Istusime nii, et mõlemal poolel oli võrdne arv inimesi ning üks istus paadi ninas. Keset sõitu otsustasid jaapani naised selfi teha ning üks tõusis püsti, liikudes teisele poolele, paat tahtis kohe ümber minna :) Ujumisega oleksid loodetavasti enamik hakkama saanud aga kaameraid kuivad hoida oleks olnud tunduvalt keerulisem.

Bledi saare kõige tuntum sümbol on Taevasseminemispüha kirik, kuid seal asuvad ka kaplani ning rektori majad, väike kogudus, kohvik. Kiriku juurde viib 99 astmeline trepp, traditsiooni järgi viib peig pruudi kõik need astmed süles üles. Vaade Bledist kirikule ja saarelt mandrile oli lihtsalt võrratu. Tagasiteel saime teada kui lühike oli meiega sõitnud jaapanlaste mälu, järjekordselt taheti püstitõusmisega paadi tasakaal rivist välja lüüa. Õnneks seekord suplusest pääsesime.

Vintgar kuru

Edasi tuli lühike autosõit Vintgar kuru (Vintgar Gorge) poole.

Vintgar kuru

Vintgar Gorge avastasid Jakob Zumer ja Benedikt Lergetporer 1891. aastal. Jalutuskäigu pikkuseks oli ca 1.6 km ühes suunas kuigi kogu kilometraaz tuli tunduvalt suurem. Rada viib kuni 13 meetri kõrguse Šum koseni.
Jalutamiseks oli kuru seintel laudtee. Kuru ise oli võimas, kõik oli rohelusse mattunud, vesi oli selge ja liikus tohtu jõuga. Seal oleks võinud veel kauem aega viita. Turistide massid liikusid meiega sama teed kuid tagasi suundudes saime isegi üksindust nautida.

Bled kreemikook

Bledi tagasi jõudes jalutasime selle keskusesse ning lõunasöögi lõpetuseks proovisin ära ühe Bledi sümboli - kreemikoogi. Nimest hoolimata üpris maitsev.

Tõstuk

 Lõunasöögi järgselt läksid vanemad Bledi järvega tutvuma, rong tegi selle lihtsamaks. Mina suundusin jalutuskäigule ja sattusin Straza mäe juurde, tõstukiga üles ja tohutult laheda rongiga mööda relssi alla. Mäe kõrguste vahe oli märgitud 131 meetrit, raja pikkus 520m. Esimest korda sõitsin alla tagasihoidlikumalt, teist korda oli kiirus juba suurem. Ülevalt avanes lihtsalt imeline vaade Bledile. Üleval tegin väikese ringi mäel oleval matkarajal.

Bled

Päeva lõpetas veel üks jalutuskäik ning õhtusöök Guesthouse Mlino restoranis. Jalgadel kokku 26km :) Minu maitse järgi sünnipäev.

Bled

Bled

19th July My birthday started with a 6km run around Lake Bled. Estonian time difference with Slovenia is one hour, that made waking up considerably easier. I woke before 7 am, for them it was only 6 am. The sun was peeking over the mountains and illuminating the surroundings, making everything magical. Lake Bled is surrounded by a nice track. There were other joggers and bikers. To get ahead of myself, there were bikers and joggers absolutely every day of our trip.

Gueshouse Mlino

Guesthouse Mlino offered buffet breakfast - buns, bread, sausages, hams, olives, egg porrdige, warm sausages etc. After breakfast I took a short wal this time accompanied by my camera.

The Church of Assumption, Bled Island

I had planned a voyage with Pletna boat to Bled island first. Pletna boat is a wooden flat-bottom boat. We got to know first hand how important is to keep both sides of the boat balanced. We were accompanied by a group of Japanese women. The driver made us sit so boths sides had equal number of people and one sitting in front. In the middle of our voyage a Japanese woman decided to take a selfi with the rest of the group and stood up to move to the other side, making the boat nearly turn over. Hopefully everyone would have been able to swim though keeping our cameras dry would have much more difficult.

Chaplan`s House, Bled Island

The most recognizable symbol of the lake is the Church of the Assumption but it also has chaplain's house, provost's house, small hermitage, souvenir shop and a cafe. 99 steps lead up to the church. As a tradition, groom carries his bride all the way up.

Vintgar Gorge

The view to Bled and Lake Bled is simply gorgeous. On our way back we got to know how short our Japanese group`s  memory is. Once again one of them thought it was a brilliant idea to get up to take a selfi


Next we took a short drive to Vintgar Gorge. Vintgar Gorge was discovered in 1891 by
Jakob Zumer and Benedikt Lergetporer. Track is approximately 1.6km one way though the entire road was considerably longer. The Gorge lead to 13m high Šum waterfall. Wooden track leads up to the waterfall. The Gorge is magnificent, everything is emerald green, water is crystal clear and water has enormous power. We could have been there even longer. Loads of tourists shared our way, although we even got to enjoy lack of people on our way back.

Bled crem cake

Back in Bled we walked to Bled centre and I got to try a symbol of Bled - Cream cake. Surprisingly tasty in spite of its name.

Summer toboggan

After lunch my parents went to discover Lake Bled by train and I made my way up to Straza mountain.

Chair lift

Up with chair lift and down on the sledding track that is situated on the ski slope. The summer toboggan track is 520 metres long and has elevation of 130 metres. First time riding down I was quite hesistant but oh how I loved the speed and was enjoying it more the second time. The moutain offers breathtaking views.

Bled

Our day was ended by a nice dinner in Guesthouse Mlino`s  restaurant. 26km on feet :) My cup of birthday ;)

Bled

Sloveenia päev 1/day 1

See suvi viis meid Sloveeniasse. Kompromissiks natuke soojem maa minu Suurbritannia või Iirimaale kõrvale.

Sloveenia - nädal ilma tüütute putukateta; nädal päikest ja sooja; mäed ja puhtad linnad.

18.07 Väljalend oli vahelduseks hommikul (8.25, tavalise 6 vms asemel) ja viis meid Helsingisse. Õnneks saab Eestis check-in`i kodus ära teha ning natuke hiljem lennujaama jõuda. Ümberistumise aeg tundus kohutav kuid üllatuseks ei osutunudki liiga väsitavaks. Ljubljana lennujaama maandusime plaanipäraselt kell 18.20. Pagasi kättesaamine laabus sujuvalt, juba siis jäi mulje, et tegemist on väikese lennujaamaga. Auto võtsin jälle Avisest, nüüdseks kolmas kord. Seekord anti meie käsutusse Opel Meriva. Toreda uudisena oli aastane vignette juba  auto esiklaasile kinnitatud.

Minu tuba, Guesthouse Mlino

Kohe lennujaama aknast tervitasid meid mäed, teel Bledi nägime neid juba lähemalt. Bledi ääristavad Karavanke mäed ja Juliani Alpid. Bled on imeilus linnake oma ca 5100 elaniku, järve ja mägedega . Meie majutuse Gueshouse Mlino olin valinud täpselt järve kaldale. Millegipärast oli järve kaldal kulgev tee väga suure liiklustihedusega. Õhtul kohale jõudes sõime õhtust ning tegime väikese jalutuskäigu.

This summer took us to Slovenia. This was a compromise as a warmer country than my Great Britain or Ireland.

Slovenia - a week without annoying bugs, flies etc.; a week of sun and warmth; mountains and clean towns.

18.07 Our departure was in the morning for a change (8.25 am as opposed to usual 6 am`ish) and led us to Helsinki. Fortunately Estonia allows to make chech.in at home so that won us some time to arrive at the airport a bit later. The transfer time scared me a bit though it did not turn out as tedious. We arrived at Ljubljana Airport at 18.20 pm as planned. Walking to claim our luggage made me feel how small the airport actually is.

I got our car from Avis again, third time already. This time I got to drive Opel Meriva. As a nice surprise, Avis had already added a vignette  to our car.

View from my room, Gueshouse Mlino

Right from airport window I could see mountains. While driving to Bled I got a closer look. Bled is surrounder by Karavanke Mountains and Julian Alps. Bled itself is a gorgeous town with its 5100 people, beautiful lake and mountains. Our accommodation Gueshouse Mlino was right by the shore. For some reason the road by Lake Bled had heavy traffic almost the entire night. We had dinner and took a lovely walk in the evening.

Sisemine äratuskell /Internal alarm clock

Mina ja "tore" sisemine äratuskell. 

Täna oli äratus pandud 4:55, 5:15 tahtsin jooksma hakata. Täna oli 25 km ja ma pidin hiljemalt 8:30 staadionil tööl olema. Aga mida teeb minu retikulaarformatsioon (üks mõiste, mis ülikoolist on ülihästi meelde jäänud. Aju osa, mis reguleerib magamist ja ärkvelolekut) selle asemel, et rahulikult 4:55ni magada? Pumpumpummm ütleb, et 4:03 on paras aeg üles tõusta. 

Õues müristab, vaatan äikesekaarti, sest äike on ainuke asi, millega ma ei jookse. Pikne on lähedal aga samas piisavalt kaugel. Ütlen retikulaarformatsioonile, et magaks ikka natuke veel. Tema on pähe võtnud, et päev on alanud. Vaatan ca 4:15, 4:30 ja 4:45 uuesti äikesekaarti. On selge, et äike möödus ja on uude suunda edasi liikunud. Aju terve aeg toimetab erinevaid mõtteid, sest enne viite hommikul on ju ideaalne aeg lahendada mis iganes probleeme mu aju suudab välja mõelda. Ja selline retiklaarformatsioon mul ongi. Kui on äratuskell pandud, siis tema otsustab, et ikka sellest (tunduvalt) varem on õige aeg ärgata. Mitte siis, kui kell reaalselt heliseb :)

Lõpuks loobun, söön banaani ära ja panen riidesse. 5:12 astun uksest välja. Nii suure hooga, et unustan veepudeli. Geeli ilma veeta juua ei kannata, liiga magus kuigi peaks olema sidrunimaitseline. Tahtsin kindlasti geeli, mis vedeliku joomist ei eelda aga ka see sidrunimaitse on selle magusa sisse liialt mattunud. Ots ringi ja veepudelit tooma. 5:15 asun uuesti rajale. 25km puhast naudingut *khm natuke pinutamist ikka ka khm* Tempo on hea ja ilm super, mis siis et higi tilgub juba enne teise km lõppu. 

Me and my "charming" internal alarm clock.

I set the alarm for 4:55 a.m. today and wanted to start running at 5:15 a.m. Today I had 25 km and I had to be at work by 8:30 a.m. the latest. But what does my formatio reticularis do (one word I remember extremely well from Uni) instead of letting me sleep until 4:55? Tatatataaa tells me that 4:03 is just the right time to wake up.

There is thunder outside. I search the lightning map, because lightning is one thing during which I will not run. Lightning is close but far enough. I tell my formatio reticularis to sleep a bit more. It has decided that the day has begun. I look at the lightning map at around 4:15, 4:30 and 4:45. It is obvious that lightning has passed. My brain is constantly working, because it is the ideal time to solve what ever issues I have before 5:00 a.m. in the bloody morning. And that is the kind of
formatio reticularis I have. If I have an alarm clock set, it decides to wake me up (considerable time) before that. Not when the alarm is actually ringing :)

Finally I give up, eat my banana and get dressed. At 5:12 I step out of my from door. In such a high dash I forget my water bottle. I cannot drink energy gel without water. It is way too sweet even though it is supposed to be lemon flavoured. I wanted a gel that is drinkable and would not need extra water but the lemon flavour is snowed under sweetness. So I turn around and get my water bottle. At 5:15 I set out again. 25 km of pure enjoyment *khm a bit of effort as well khm* The pace is good and the weather is lovely even though I am sweatting before first two kilometres are up.