Capri 19.07

19.07 Il mio compleanno 😊 Molo Beverello sadam, piletijärjekord ja umbes tunnine laevasõit Caprile. Jõudsime kohale kell 10, inimesi järjest kogunes. Ostsime funikulööri piletid, seisime väikeses järjekorras ja sõitsime üles La Piazettale, Capri keskusesse. 

Meie check-in Regina Christina hotellis oli küll alles kell 15 aga kuna nad pakuvad pagasihoidu, siis saime oma koti mugavalt sinna jätta. Ei saa mainimata jätta, et öö hind Capril oli peaaegu pool sellest, mis terve nädal Napolis. Hotell asub väga mugavalt paari minuti kaugusel keskväljakult. 

Lõunasöögiks võtsime kumbki tüki pannipitsat Buonocore Gelateriast. Väga huvitav maksekorraldus. Esitad ruumi ühes otsas tellimuse, saad kviitungi, millega liigud kassase, maksad, saad kviitungi, lähed tagasi esialgse leti juurde ja saad kauba. Minu jaoks mõttetult tüütu. See selleks. Magustoiduks proovisin mingeid sidruni ja pistaatsia palle. Nime kahjuks ei mäleta. Ma ei saa aru, miks peetakse vajalikuks sidruni maitse suhkruga ära tasakaalustada. Kui ma juba soovin sidrunit, siis ma soovin haput. 

Blue Grotto järjekord

Funikulööriga tagasi Marina Grandesse. Ostsime piletid paadireisile ümber saare. Esimesest paadist jäime maha, seega kaustasime aega praktiliselt, ostsime valmis bussipiletid järgmiseks päevaks ning leidsime üles ranna. Funikulööri järjekord oli kasvanud pikaks pikaks. Seekord olime valmis ja nautisime sooja, soolast vett 😍 

I faraglioni

Tunnike möödus märkamatult. Suundusime tagasi sadamasse ning asusime paadile. Meile sattus järjekordselt väga tore giid, kes rääkis piisavalt saare kohta. 

Elevant

Nägime ära Blue Grotto sissepääsu, sees ei käinud. Giid kohe ütles, et järjekorrad on peaaegu kahe tunnised, koopasse lubatakse kuni viieks minutiks, kui hästi läheb. Hinna sees on üks foto. Samas kaunis sinine vesi ümbritseb meid mujalgi. 

Saime piisavalt aega pildistada i faraglioni kaljusid (ning sealt alt läbi sõita), vaatlesime hooneid ja tutvusime kohalike kinnisvara hindadega. Nägime elevanti (Arco Naturale) ja Grotta Biancat ning seal asetsevaid stalaktiite ning Maarja kujulist stalagmiiti. Ning helesine vesi. 

Vaade toast

No ja tagasi randa 💗 Vesi oli soolane. Puhas. Soe. Kui rannast lahkusime oli juba piisavalt hilja, et suurem turistide mass oli päevaks saarelt lahkunud. Järjekordne funikulöörisõit ja saime teha ära check-in`i. Tuba oli väga ilus. Kolmas korrus ja vaade merele. Hotelli jõudes möödusime lõunasöögi kohast Buonocore Gelateria kuhu oli tekkinud meetrite pikkune järjekord. Etteruttavalt, seal oli arvestatav järjekord ka õhtul, kui õhtusöögi järgselt päikeseloojangut vaatama liikusin.

I faraglioni

Capri saar on u 10 ruutkilomeetrine. See on kaljune ja kaunis. Saare ajalugu ulatub juba rooma aega, mil ta oligi suvituskeskus. Iga-aastaselt külastab saart ca 2.3 miljonit turisti. Inimrohkust oli kõikjal tunda.

Giardini di Augusto

Õhtusöögini oli veel aega, seega istusime Giardini di Augusto aias ning lihtsalt nautisime võrratuid vaateid. Sealt paistab Via Krupp siksakiline tänav, mis on kahjuks juba aastakümneid suletud; Marina Piccola, i faraglioni. 

Õhtusöök Pizzeria Lo Sfizio`s. Mereannipasta. Läägelt magus sidrunimagustoit. Ja tasuta tervitusjoogina limoncello. Olin tahtnud seda proovida alates esimesest Itaalia reisist. Jook on ilus kollane ja sisaldab sidruneid. No koort aga ikkagi. Baasiks enamasti grappa või viin. Mis jäi aga saamata, on igasugune sidruni maitse. 

 

Õhtul jälgisin La Piazettal päikeseloojangut. Un compleanno da ricordare.

19th July. Il mio compleanno 😊 Port Molo Beverello, waiting in the ticket line and an hour or so later we reached Capri. We arrived at 10am. We got the tickets to the funicolare, there was a tiny line and we were up to La Piazetta.

Our check-in in Regina Christina was at 3pm but they so nicely offer a luggage hold so I got to leave my bag there. I just have to mention a night there cost about half of the price I paid in Napoli for eight days. Just saying. The hotel has a great location, just a couple minutes from La Piazetta.

We both had a slice of thick pizza for lunch from Buonocore Gelateria. Quite interesting way of paying. You place an order at one side of the room, you get a receipt that you show to the cashier who gives you a receipt that you show to the person who you ordered from and you get your purchase. For dessert I tried a lemon and a pistachio ball. Unfortunately I cannot recall their names. I just don`t understand why people try to balance the sourness with sweetness. If I order lemon flavour anything, I wish it to be sour and lemony.  

We took a funicolare back to Marina Grande. We bought the tickets to a boat trip around the island. As we missed the first boat we made most of our waiting time. We bought the bus tickets for the next day and headed to the beach.  We noticed the funicolare line had grown loooong. This time we were ready and got to enjoy the warm and salty water  😍 

I faraglioni

The hour passed in a blink of an eye. 

Grotta Bianca

We headed back to the marina and got our places on the boat. Again, we had a wonderful guide. We got to see the entrance to the Blue Grotto, but we didn`t go inside. Our guide told us the line to get inside is about two hours. The grotto is tiny. You get five minutes inside, if you are lucky. And only one photo is incuded in the price. Besides we were surrounded by the blue water.

A street in Capri

We got enough time to photograph i faraglioni, watched the buildings and were told about local real estate prices. We saw the elephant (Arco Naturale) and Grotta Bianca with its stalactites and the stalagmite in the shape of Virgin Mary. And the shiny bright blue water. 

And then back to the beach 💗 The water was salty. Clean. Warm. When we left it was late enough so the majority of daily tourists had left. Another ride with the funicolare and it was time for our check-in. Our room was so lovely. Fourth floor with a sea view. When walking to our hotel, we passed Buonocore Gelateria that now had a considerable line of customers. There was also a considerable line when I walked back to La Piazetta after our dinner.

Via krupp

Capri has about 10 squre kilometres. It is rocky and picturesque. The island has a long history dating back to the Roman times when it was already used as a resort. Every year about 2.3 million tourists visit the island.

We still had a bit of time before dinner so we sat in the garden of Giardini di Augusto that offers magnificent views of the surrounding beauty. Via Krupp that is unfortunately unaccessible, Marina Piccola, i faraglioni. 

 

 We had dinner at Pizzeria Lo Sfizio. Seafood pasta and a sickly sweet lemon dessert. And a complimentary glass of limoncello. I had wanted to try that since my last trip in Italy. The drink is a lovely shade of yellow and it supposedly consists lemons (of some sorts). Based on grappa or vodka. Yuk. I didn`t even get a hint of lemon.

After dinner I enjoyed the sun setting from La Piazetta . Un compleanno da ricordare.

Sorrento & Napoli Sotterranea 18.07

Sorrento

18.07 Hommikul seadsime sammud Molo Beverello sadamasse (meist vähem kui kilomeeter), et suunduda Napoli lahe teisel kaldal olevasse Sorrentosse. Piletijärjekord oli hommiku poole üheksa paiku täiesti olemas. Loobusime rongisõidust. Rongijaama oli peaagu kolm kilomeetrit 😁

Sorrento

Umbes kolmveerand tundi seilamist ja jõudsimegi kohale. Sorrento asub Amalfi rannikul. Umbes 16400 elanikku. Populaarne turistide sihtkoht, meelitades oma väikeste poodide, kohvikute, kaljuse ranniku ning sillerdava veega.  Seal on ujumisrand. Kivine aga ikkagi korralikum kui Napoli oma musta liivaga. Ujumas kahjuks ei käinud, selle peale enne ei mõelnud. Ega pärast ei oleks olnud tore soolane ka olla aga see selleks.  Emale meeldis, et tänavad olid puhtad.

Vallone dei Mulini

Kohale jõudes sõitsime liftiga üles linna keskusesse. Linna paiknemine on lahe. Vaatasime üle Vallone dei Mulini e veskite oru. Piazza Tasso taga asuv org on uuristatud kahe jõe poolt. Nelja veski ajalugu ulatub 13. sajandisse. 

Lõhesalat

Lõunaks võtsime Cheri kohvikust lõhesalati, mida nautisime Lauro pargis. Mina maitsesin ära un canneolo ja ema proovis lõpuks una sfogliatella. 

Kõndisime mööda tänavaid, jõudsime veel kõrgemale, kesklinnale avanes kaunis vaade. Tagasi suundudes leidis ema endale sobiva rannakoti. Laeva oodates seisime jalgupidi meres. Oleks tahtnud ujuda.

Apelsinipuu

Enne igat reisi uurin, mida kuskil vaadata/teha. Sorrento oli üks soovitatud sihtkoht, sellest ka valik. Sinna millegipärast tagasi ei tõmba. Vesi oli soe ja sinine, mägine rannajoon, turistinänn, ilus vaade aga ikkagi natuke i g a v. 

Õhtuks, et hajutada hilisemaks plaanitud päeva kilomeetrite hulka, suundusime Napoli tunnelitesse. Napoli Sotterranea on võimalus Napolit kogeda hoopis teisest vaatevinklist, 40 meetri sügavusest maa alt. Pilet 10 eurot. 

Napoli Sotterranea

Natuke rohkem kui tunniga saime põhjaliku ülevaate linna ajaloost. Kreeklaste poolt kaevatud tunnelid, millest hiljem said veehoidlad ja akveduktid, II MS aegsed pommivarjendid ja selleaegsed elutingimused. Linnas kõndides ei mõtle selle pealegi, mis kõik maa alla jääb. Tunnelid on üllatavalt kõrged, laiad, kitsad. Meile sattus väga tore giid, kes rääkis huvitavalt juhtides meid mööda kord valgustatud kord pimedat käes küünlad. Saime läbida 50cm laiuse tunneli, kaaluprobleemidega inimestel on seal raske. Kusjuures linnapildis märkasime üldse väga vähe suurema kaaluga inimesi. See selleks. 

Kui maa-alune retk läbi, näidati meile rooma-aegse teatri säilmeid, mis ei ole majade ehitamist seganud. Teater peidab ennast praeguste majade seintes, lagedes, põrandates. Detaile on igal pool.

Õhtusöögiks mereanni pasta 😊 Kolmas? Trattoria Toledo. 

Sorrento

18th July. We begun our day with a walk to Molo Beverello (less than a kilometre from us) to make our way to Sorrento. The ticket line was already there at 8.30am. We had chosen a boat instead of a train. There were three kilometres to the station 😁

The boat ride took about 45 minutes. Sorrento lays on the Amalfi Coast. Approximately 16400 inhabitants. A popular tourist destination, luring with its tiny shops, cafes, rocky coastline ja glistening water. There is as beach. A stony beach but still nicer than in Napoli with its black sand. Unfortunately we didn`t go swimming. I wish I had thought about that. It wouldn`t have been nice to be salty afterwards but still. My mum liked the clean streets. 

Canneolo

We took a lift up to the centre. We got to see Vallone dei Mulini aka the Valley of the Mills. The valley behind Piazza Tasso was carved by two rivers. The flour mills, built from stone as far back as the 13th century.

We took a salmon salads from Cheri cafe for lunch. I got to taste un canneolo with ricotta and my mum finally ate una sfogliatella. 

Sorrento

We walked in the streets, reaches even higher. There are beautiful views of the bay. Wlaking back my mother found herself a suitable beach bag. While waiting for out departure we just stood in the warm water. I still wish I could have gone swimming there. 

Sorrento

Before each trip I research the place. Sorrento was one of the suggestions to see while in Napoli. For some reason I have no desire to re-visit it. The water was warm and blue, rocky coastline, tourist oriented stuff, beautiful views but still a bit d u l l.

In the evening we headed to Napoli underground. Napoli Sotterranea is an opportunity to look at Napoli from a totally another point of view. 40 metres under the ground. Ticket: 10 euros. 

Napoli Sotterranea

With just over an hour we received a thorough overview of the city`s history. Tunnels dug by the Greeks that became water cisterns and Roman aqueducts and in the previous centry, during WWII these were used as bomb shelters. Walking in streets most people don`t think what is below them, The tunnels are incredibly high, wide, narrow. We had a wonderful guide, who made the hour pass quickly. We got to walk in the darkness holding a candle. We got to walk through a 50cm wide tunnel, I imagine impossible for people with weight problems. As it is, we noticed a very few overweight people in the city. Just a sidenote.

After we finished our underground tour we were shown remains of a Roman theatre that have not got in a way of constructions. The theatre hides itself in the buildings` walls, ceiling, walls. You can see details all around.

Another seafood pasta for dinner 😊 Third? Trattoria Toledo.

Pompeii & Mt Vesuvius 17.07

Mt Vesuvius

17.07 Päikeselist päeva alustasime umbes pooletunnise bussisõiduga sihiks iidse Rooma linna Pompeii varemed. Umbes 10-minutiline järjekorras ootamine ja olimegi sees. Pilet 15 eurot. Bussis pakuti 20 euro eest ilma järjekorrata sisenemisega pileteid. Mõtlesime, et kas see on seda väärt. Hommikul tõenäoliselt järjekorrad lühemad. Pärast välja tulles oli arusaadav, miks hiljem seda varianti eelistada.

Pompeii koos Herculaneumi ja teiste Vesuuvi äärsete linnadega peitus 79. aastal kuni praktiliselt 16. sajandini Vesuuvi purskest tulnud tuha alla.

Tuhakihi paksuseks hinnatakse 4-6m. Herculaneum on väiksem aga tegelikult paremini säilinud. Seekord oli pikk ja kuum päev ning jäi ikkagi külastamata.

Jõudsime kohale umbes 10ks, külastajaid muudkui kogunes. Tegime päris korraliku ringi, niipalju kui temperatuur lubas. Ühe tähtsama vaatamisväärsusena jäi nägemata Lunapar des esclaves - kõige kuulsam bordell Pompeiis. 

Eelmine kord ei olnud nii palju kohti külastajetele piiratud. 

Pompeii tänavatel jalutamine annab aimu tolle aja elukorraldusest. Ema sellest kõigest eriti vaimustatud ei olnud.

Järgmist bussi oodates maiustasime gelato al limone`ga.  Istusime varjus ja jahutasime ennast puhuritega. Veepudelid olid loomulikult kaasas.

Edasi, Mt Vesuviuse kraatri poole, viis 50-minutiline bussisõit mõnusa konditsioneeriga.  Bussiga mäkke tõusta on omaette kogemus, kurvid ja vaade alla. Mulle meeldib. Mõnel on kõrgusekartus. 

Buss viib mäe tipule tunduvalt lähemale kui autoga lubatakse. Pilet 10 eurot. Tõus bussipeatusest kraatrini on ca 200 meetrit, see jaguneb umbes 1.4km peale. Ilus vaade ümbrusele. Et kõik ikka võimalikult kommertslik oleks, on ka tipus müügiputka kõikvõimaliku nänniga. 

Mt Vesuvius on hetkel ca 1281m kõrge, see on kaotanud kõrgust. Vesuuv on ainuke vulkaan mandri Euroopas, mis on viimase saja aasta jooksul pursanud. Seda hinnatakse üheks ohtlikumaks vulkaaniks maailmas kuna selle läheduses elab ca 3 miljonit inimest. 

Õnneks saime nautida vaateid Vesuviuselt praktiliselt pilvitu ilmaga. Vesuvius domineerib lennukiga maandudes, Napolis jalutades, merel olles. Inimesi oli loomulikult hordides. 

Napolisse tagasi jõudsime alles kuueks. Väike paus ja õhtusöök, seekord Casa Viscardis. Võtsime mereannivaliku ja mereanni pasta, tegime mõlemad pooleks. Yum. 

17th July. We begun the sunny day with an apporximately half-hour bus drive towards Pompeii scavi . We got to wait in the line for about 10 minutes. The ticet cost 15 eurot. They offered a 20-euro skip-the-line ticket in the bus. We though there wouldn`t be so many people in the morning. But when exiting we understood why people would prefer more expensive tickets. 

Pompeii along with Herculaneum and other cities near Mt Vesuvius was hidden under a thick layer of volcanic dust from 79AD to about 16th century. Herculaneum is smaller but supposedly better preserved. This time we had a long day and it was too hot to include that visit.

We arrived at about 10am. We walked quite a huge circle. The only thing we actually missed was  Lunapar des esclaves - the most famous brothel in Pompeii.

Walking the streets of Pompeii allows you to get an idea of a Roman city. My mum was not particularly interested. 

Waiting for our next bus we ate  il gelato al limone. We sat in the shadow and cooled ourselves. We had naturally brought our water bottles.

Next we headed to the crater of Mt Vesuvius. The bus ride took about 50 minutes. Cool conditioner. Driving up or down a mountain is an experience on its own, all the curves, no visibility and the views down. I like it. Mum is a bit scared of hights. Just mentioning.

The buses are allowed a bit higher than private cars. Ticket 10 euro. The ascent from the bus stop to the crater is about 200m, 1.4km walk. Beautiful views. To make everything as commercial as possible, there is another sales booth up.

At the moment Mt Vesuvius is approximately 1281m high although it has beeb higher. Vesuvius is the only vulcano in the continental Europe that has erupted in the last hundred years. It is considered one of the most dangerous vulcanoes in the world because about 3 million people live very close to it.

Fortunately we got to enjoy the views of Napoli and the Napoli Bay with a clear sky. Mt Vesuvius dominated the view when landing the plane, walking in Napoli, being at sea.

We returned back to Napoli by 6pm. A small break. We had dinner at Casa Viscardi.  We shared a coppio di mare and seafood pasta. Yum

Napoli 16.07

Via S. Gregorio Armeno

16.07 Napoli. Linn, mis kunagi ei maga. Kui välja arvata 4st kuni 5.30ni. Pidev liiklusmüra ja hääled. Linn, kus teoreetiliselt on liiklusreeglid aga neid tõlgendatakse vastavalt vajadusele. Selles kaoses üldjuhul arvestatakse teiste juhtidega, kuigi teisel ei ole eesõigust aga ta sulle suvaliselt ette sõidab.  Anna teed märk on lihtsalt tükk plekki. Jalakäijal ei ole eesõigust. Linn, mis on täis rollereid. Linn, milles ei lubatud algselt linnamüüridest väljapoole ehitada ja seega ehitati kõrgusesse. Kõrged majad, kitsad tänavad. Ülikitsad tänavad. Linn, kust sai alguse pitsa.

Algselt kreeklaste poolt asustatud Napoli asub Campania piirkonnas ja on üks vanimaid järjepidevalt asustatud linnu maailmas. Linn, mis on elanike arvult kolmas Itaalias, peaagu miljon inimest. 

Üheksa aastat tagasi õnnestus Napolile korraks pilk heita. Olin Germalo Itaalia reisil ja liialdamata, kõige rohkem tund kui sedagi.

Kohale jõudsime tegelikult juba eelmisel õhtul. Seekord reisikaaslaseks minu ema. 

Lennujaamas tervitas meid bookingu kaudu tellitud taksojuht, kes sõidutas meid mööda seda korrapäratut liiklust Neapolitan Lofti ukseni. Päris huvitav klassikaline napoli tuba nagu teada saime. Köögiga ühendatud tuba, sissepääs otse tänavalt. Koridori puudumine oli harjumatu. Öösel selgus, et kuigi me ei asunud peatänaval, siis rollerid kimasid meist järjepidevalt mööda. Neil on ööseks tõenäoliselt kõlarid kaasas. Peeti kõvahäälseid vestlusi, mängiti muusikat. Paar hetke sain ikka magada ka. 

Igatahes. 16.07 alustasime tutvumist linnaga. Päevaks ei olnud muid plaane peale jalutamise ja ranna. 

Meist umbes kahe minuti kaugusele jäi Via Toledo, üks tähtsamaid poodlemistänavaid, mille lasi luua 16. sajandi esimesel poolel hispaanlane Pedro Alvarez de Toledo. Hommikul oli inimesi suhteliselt vähe. Mitte vähe aga suhteliselt vähe võrreldes keskpäeva või õhtuga. Toledo on täis kohvikuid, trattoriaid, suveniiripoode, tavalisi poode. Vaatasime üle Mercato Pignasecca turu puuviljad, juurviljad, mereannid ja suveniirid.

Guglia dell`Immacolata

Teel Via S. Gregorio Armeno suunas kõndisime läbi Piazza Gesu Nuovo, väljaku mille keskel kõrgub Guglia dell`Immacolata  obelisk (hetkel küll renoveerimisel. Nagu ka väääga palju muid asju Napolis). Vaatasime sisse Gesu Nuovo kirikusse. Üks huvitavama välimusega kirikuid, mida ma näinud olen. Seest kauneim nendest, mida Napolis külastasime. 

Päeva viimaseks sihtpunktiks oli Via S. Gregorio Armeno jõulutänav. See on üks omapärane tänav Napolis, mis on pühendatud jõuludele ja Jeesuse sünnile. Aastaringne jõulurõõm. Tänava keskele jääb  Sfogliate e Sfogliatelle kohvik. Kuna see on Tripadvisoris kõrgelt hinnatud, alustasin oma itaalia maitsete omandamist just sealt ühe krõmpsuva ricotta täidisega sfogliatellaga. Noh, krõmpsus ja maitsev ja uus kogemus aga mitte selline, et pean kindlasti uuesti proovima. 

Lõunaks üks huvitav täidetud pitsa. Näppisime mõlemad Pulcinella kuju nina. 

Õues 34 kraadi. Mis muud, kui randa. Napoli ei ole kindlasti suvituslinn aga see asub mere ääres ja kes siis kuumaga vees ei käi. Seal on vanalinnast kaugemal paar tasulist randa aga piirdusime ühe väikese mitteametliku rannaga, vesi oli ikka soe. 

Õhtusöögiks esimene mereanni pasta Trattoria e Pizzeria O Vesuvios. Võtsime magustoiduks tiramisu ja ühe šokolaadise magustoidu, mille nimi mul meelde ei tule. 

16th July. Napoli. A city, that never sleeps. Well, except from 4am to 5.30am. Constant noise from the traffic. A city, that theoretically has traffic rules but they are interpreted as wished. But in this seeming chaos drivers still seem to consider other drivers even if someone should just cut you off without warning. Give way sign is just a piece of metal. A city that is full of rollers. A city that originally forbid to build outside the city walls, hence building higher houses. Tall buildings, narrow streets. Really narrow streets . A city where pizza originates from. 

First settled by the Greeks, Napoli is regional capital of Campania and the third-largest munincipality in Italy. Napoli is one of the oldest continuously inhabited urban areas in the world.

Nine years ago I manages to glance at the city while travelling with Germalo on Italy grand tour. It was a glance indeed, about an hour if not less.

Actually we arrived on the previous night. This time I travelled with my mum. At the airport we were greeted by a taxi I ordered by booking.com. Our nice driver led us through this chaotic traffic to Neapolitan Loft. Quite interesting classical loft on the ground floor as we found out. One room, combined with a kitchen. The door led right to the room. It was a bit weird not having a corridor. And although we were not exactly located on the main street, our one was noisy. The rollers, cars, loud talking, music, etc. I got a few moments of sleep :) As stated above, it was almost quiet from 4am to 5.30am. 

Anyway. We didn`t have any plans for the day besides walking and the beach. About two minutes walk from us was Via Toledo, one of the most important shopping streets in Napoli. The street was created by Pedro Alvarez de Toledo in the 16th century. There weren`t a lot of people in the morning. Compared to the day or the evening that is. Toledo is filled with cafes, trattorias, souvenir shops, boutique shops, etc. We got to see Mercato Pignasecca with its fruit, vegetables, products from the sea, souvenirs.

Gesu Nuovo

Walking towards Via S. Gregorio Armeno we crossed *If you cross her, then you cross me*  Piazza Gesu Nuovo that is bordered by Guglia dell`Immacolata  obelisk (under reconstruction at the moment. Just like a loooot of things in Napoli), Gesu Nuovo church and Church of Santa Chiara. Gesu Nouvo definitely does not look like a church, one on the most interesting ones I have seen. But probably the nicest ones we saw there.

A filled pizza

The last destination of that day (besides the beach) was Via S. Gregorio Armeno, Christmas and Nativity street. Christmas joy all year round. In the middle of that street is a cafe called  Sfogliate e Sfogliatelle. As it is highly rated on tripadvisor I wanted to start my tasting tour of Italian food there. A crunchy, ricotta filled sfogliatella. Well, it was crispy and tasty and a new experience but not one I  definitely have to eat again.

We had a filled pizza for lunch. Then we both touched the nose of a Pulcinella statue. Supposed to bring luck. 

It was 34C/93F outside. Perfect for swimming. Napoli is certainly not a resort but it is located by the sea and being there is a hot weather needs for a cooling swim. There are a few paid beaches farther from the city centre but a tiny, rather dirty one was fine for us (and apparently for many others as well).

I ate my first seafood pasta during that trip at Trattoria e Pizzeria O Vesuvio. We also tried a tiramisu and a chocolaty dessert thats name I don`t recall.