Napoli 16.07

Via S. Gregorio Armeno

16.07 Napoli. Linn, mis kunagi ei maga. Kui välja arvata 4st kuni 5.30ni. Pidev liiklusmüra ja hääled. Linn, kus teoreetiliselt on liiklusreeglid aga neid tõlgendatakse vastavalt vajadusele. Selles kaoses üldjuhul arvestatakse teiste juhtidega, kuigi teisel ei ole eesõigust aga ta sulle suvaliselt ette sõidab.  Anna teed märk on lihtsalt tükk plekki. Jalakäijal ei ole eesõigust. Linn, mis on täis rollereid. Linn, milles ei lubatud algselt linnamüüridest väljapoole ehitada ja seega ehitati kõrgusesse. Kõrged majad, kitsad tänavad. Ülikitsad tänavad. Linn, kust sai alguse pitsa.

Algselt kreeklaste poolt asustatud Napoli asub Campania piirkonnas ja on üks vanimaid järjepidevalt asustatud linnu maailmas. Linn, mis on elanike arvult kolmas Itaalias, peaagu miljon inimest. 

Üheksa aastat tagasi õnnestus Napolile korraks pilk heita. Olin Germalo Itaalia reisil ja liialdamata, kõige rohkem tund kui sedagi.

Kohale jõudsime tegelikult juba eelmisel õhtul. Seekord reisikaaslaseks minu ema. 

Lennujaamas tervitas meid bookingu kaudu tellitud taksojuht, kes sõidutas meid mööda seda korrapäratut liiklust Neapolitan Lofti ukseni. Päris huvitav klassikaline napoli tuba nagu teada saime. Köögiga ühendatud tuba, sissepääs otse tänavalt. Koridori puudumine oli harjumatu. Öösel selgus, et kuigi me ei asunud peatänaval, siis rollerid kimasid meist järjepidevalt mööda. Neil on ööseks tõenäoliselt kõlarid kaasas. Peeti kõvahäälseid vestlusi, mängiti muusikat. Paar hetke sain ikka magada ka. 

Igatahes. 16.07 alustasime linna tutvumist. Päevaks ei olnud muid plaane peale jalutamise ja ranna. 

Meist umbes kahe minuti kaugusele jäi Via Toledo, üks tähtsamaid poodlemistänavaid, mille lasi luua 16. sajandi esimesel poolel hispaanlane Pedro Alvarez de Toledo. Hommikul oli inimesi suhteliselt vähe. Mitte vähe aga suhteliselt vähe võrreldes keskpäeva või õhtuga. Toledo on täis kohvikuid, trattoriaid, suveniiripoode, tavalisi poode. Vaatasime üle Mercato Pignasecca turu puuviljad, juurviljad, mereannid ja suveniirid.

Guglia dell`Immacolata

Teel Via S. Gregorio Armeno suunas kõndisime läbi Piazza Gesu Nuovo, väljaku mille keskel kõrgub Guglia dell`Immacolata  obelisk (hetkel küll renoveerimisel. Nagu ka väääga palju muid asju Napolis). Vaatasime sisse Gesu Nuovo kirikusse. Üks huvitavama välimusega kirikuid, mida ma näinud olen. Seest kauneim nendest, mida Napolis külastasime. 

Päeva viimaseks sihtpunktiks oli Via S. Gregorio Armeno jõulutänav. See on üks omapärane tänav Napolis, mis on pühendatud jõuludele ja Jeesuse sünnile. Aastaringne jõulurõõm. Tänava keskele jääb  Sfogliate e Sfogliatelle kohvik. Kuna see on Tripadvisoris kõrgelt hinnatud, alustasin oma itaalia maitsete omandamist just sealt ühe krõmpsuva ricotta täidisega sfogliatellaga. Noh, krõmpsus ja maitsev ja uus kogemus aga mitte selline, et pean kindlasti uuesti proovima. 

Lõunaks üks huvitav täidetud pitsa. Näppisime mõlemad Pulcinella kuju nina. 

Õues 34 kraadi. Mis muud, kui randa. Napoli ei ole kindlasti suvituslinn aga see asub mere ääres ja kes siis kuumaga vees ei käi. Seal on vanalinnast kaugemal paar tasulist randa aga piirdusime ühe väikese mitteametliku rannaga, vesi oli ikka soe. 

Õhtusöögiks esimene mereanni pasta Trattoria e Pizzeria O Vesuvios. Võtsime magustoiduks tiramisu ja ühe šokolaadise magustoidu, mille nimi mul meelde ei tule. 

16th July. Napoli. A city, that never sleeps. Well, except from 4am to 5.30am. Constant noise from the traffic. A city, that theoretically has traffic rules but they are interpreted as wished. But in this seeming chaos drivers still seem to consider other drivers even if someone should just cut you off without warning. Give way sign is just a piece of metal. A city that is full of rollers. A city that originally forbid to build outside the city walls, hence building higher houses. Tall buildings, narrow streets. Really narrow streets . A city where pizza originates from. 

First settled by the Greeks, Napoli is regional capital of Campania and the third-largest munincipality in Italy. Napoli is one of the oldest continuously inhabited urban areas in the world.

Nine years ago I manages to glance at the city while travelling with Germalo on Italy grand tour. It was a glance indeed, about an hour if not less.

Actually we arrived on the previous night. This time I travelled with my mum. At the airport we were greeted by a taxi I ordered by booking.com. Our nice driver led us through this chaotic traffic to Neapolitan Loft. Quite interesting classical loft on the ground floor as we found out. One room, combined with a kitchen. The door led right to the room. It was a bit weird not having a corridor. And although we were not exactly located on the main street, our one was noisy. The rollers, cars, loud talking, music, etc. I got a few moments of sleep :) As stated above, it was almost quiet from 4am to 5.30am. 

Anyway. We didn`t have any plans for the day besides walking and the beach. About two minutes walk from us was Via Toledo, one of the most important shopping streets in Napoli. The street was created by Pedro Alvarez de Toledo in the 16th century. There weren`t a lot of people in the morning. Compared to the day or the evening that is. Toledo is filled with cafes, trattorias, souvenir shops, boutique shops, etc. We got to see Mercato Pignasecca with its fruit, vegetables, products from the sea, souvenirs.

Gesu Nuovo

Walking towards Via S. Gregorio Armeno we crossed *If you cross her, then you cross me*  Piazza Gesu Nuovo that is bordered by Guglia dell`Immacolata  obelisk (under reconstruction at the moment. Just like a loooot of things in Napoli), Gesu Nuovo church and Church of Santa Chiara. Gesu Nouvo definitely does not look like a church, one on the most interesting ones I have seen. But probably the nicest ones we saw there.

A filled pizza

The last destination of that day (besides the beach) was Via S. Gregorio Armeno, Christmas and Nativity street. Christmas joy all year round. In the middle of that street is a cafe called  Sfogliate e Sfogliatelle. As it is highly rated on tripadvisor I wanted to start my tasting tour of Italian food there. A crunchy, ricotta filled sfogliatella. Well, it was crispy and tasty and a new experience but not one I  definitely have to eat again.

We had a filled pizza for lunch. Then we both touched the nose of a Pulcinella statue. Supposed to bring luck. 

It was 34C/93F outside. Perfect for swimming. Napoli is certainly not a resort but it is located by the sea and being there is a hot weather needs for a cooling swim. There are a few paid beaches farther from the city centre but a tiny, rather dirty one was fine for us (and apparently for many others as well).

I ate my first seafood pasta during that trip at Trattoria e Pizzeria O Vesuvio. We also tried a tiramisu and a chocolaty dessert thats name I don`t recall.