Tokyo --> Tallinn 22.-23.07

Viimane päev reisil ei ole kunagi oodatud aga iga asi saab ükskord läbi. Kuna lennuk läks alles õhtul, oli päev vaba ja plaanis ainult Tsukiji kalaturg. Sotetsu Fresa Inn Ginza-Nanachome (ei saa lühemalt kirjutada, Sotetsul on mitmeid hotelle ka Tokyos) hommikusöök oli reisi kõige mitmekülgsem, eks suurem hotell ka.

Pärast hommikusööki jätsime pagasi hoidu ja meid ootas ees Tsukiji kalaturg, mis 2018. aastani oli maailma suurim. Kokkuvõttes ma ei saanud viimase hetkeni aru, kas turg tegelikult veel eksisteerib või mitte, sest Google järgi mingi turg kolis ja sisemine turg suleti. Aga täiesti olemas ja rahvast täis. Ja meresaadusi. Palju meresaadusi.

Kõige põnevam oli üks mees, kes kutsus sööma (nagu paljudes kohtades söögikohtade juures). Küsimuse peale, kust me pärit oleme, vastasime loomulikult Eestist ja koheselt tuli vastuseks "Tere." Sel hetkel ei taibanud isegi küsida, kust ta selle selgeks õppis. Ja no saan täiesti aru, et võin kõigis maailma keeltes tervituse selgeks õppida, imestasime lihtsalt kui kiiresti ta riigi ja õige sõna kokku viis.

Kuna meil otseselt muid plaane ei olnud, Suica peal oli täpselt niipalju raha, et lennujaama saada ja juurde maksta ei olnud soovi, siis võtsime tuttava Yamanote (JR) liini ja sõitsime uuesti Takeshita Dorile, mida külastasime juba teisel päeval.

Kuigi ema ei tahtnud nii palju sussi, kui mina, siis lõunaks õnnestus ikkagi reisi viimane suss kavva võtta. Proovisin ta erinevatesse loomakohvikutesse kutsuda aga see ei õnnestunud. Tellimuse tõi kohale väike sushi rong😁

Enne majutusse jõudmist leidsime hulgimüügi poe. Siiani olime külastanud ainult 7-Eleveneid ja Family marte. Ohh, kui palju asju ja nagu eelnevalt märganud olime, siis kõik peale puuviljade on täiesti hea hinnaga.

Ja siis oligi aeg majutusest ära tuua ning lennujaama suunas liikuma hakata. Tavapäraselt koostasin mapsis marsruudi ning selle järgi pidi üks rong meid Haneda lennujaama 3. terminali kohale toimetama, kuigi vahepeal muutis kaks korda liini nimetust. Selge. Kokku 700 jeeni. Esimene liini vahetus möödus, teine samuti ja järsku olime teel vale peatuse poole. Ega siis midagi, rongilt maha ja teisega tagasi. Istusime uuele rongile ümber ja seekord jõudsime viperdusteta lennujaama.

Lennujaamades on tavaliselt päris krõbedad hinnad aga õhtusöögi saime täiesti samas hinnaklassis, mis Tokyos (ca 24 euri kahele koos jookidega). Võrdluseks, kui järgmisel hommikul Helsinkis võtsime hommikuks kumbki ühe võiku, kahepeale ühe magusa saia, kohvi ja tee ja maksma läks 40 eurot. Võikud, sai ja jook.

Erinevalt Tallinnast ei pidanud turvakontrollis käsipagasist midagi välja võtma. Turvakontroll läks üllatavalt kiiresti. Ümberistumisel Helsinkis, erinevalt Tallinnast ei võetud veepudeleid ära (meie viskasime kohusetundlikult lennu peal antud pudelid ära). Erinevalt Tallinnast võis Helsinkis olla vedelikku 2 liitrit.

Lend möödus nii nagu 13 tunnine lend ikka. Seekord saime kahekesi laiutada. See lendamise juures üks parimaid hetki, kui "pardaleminek on lõpetatud" ja sinu kõrval jääb koht tühjaks.

Ümmarguselt sõitsime ühistranspordiga ca 2600km + kõik linnasisesed sõidud. Japan Rail Pass tasus ennast ära, Suicaga maksime ca 50-60 eurot lisaks. Jah, Jaapanis ja eriti Tokyos on hea ühistranspordi võrgustik ja sellega aja kokkuhoid aga edaspidi jään võimalusel ikkagi ise sõitmise ja rendikate juurde. Esimene Aasia külastus tehtud💓 Tänan kaasa elamast

I guess no one waits for the last day of a trip, but at the end of the day, everything comes to an end. Since our plane didn't leave until the evening, we had the entire day free, except for the Tsukiji fish market. The breakfast at Sotetsu Fresa Inn Ginza-Nanachome (can't shorten as Sotetsu has several other hotels in Tokyo) was the most versatile of the trip.

After breakfast, we left our luggage at our hotel's luggage hold and made our way to the Tsukiji fish market, which was the largest in the world until 2018. I didn't know until the last minute if the market actually still existed or not, because according to Google because the Inner market is supposedly closed and a part had moved. It was good to see that the market was in full power full of people and seafood. Lots of seafood.

There was a man who invited us to eat. When asked where we are from, we of course answered Estonia, and immediately he greeted us with "Tere." At that moment, I was so surprised I didn't even ask where he had learnt it. I totally understand that anyone can learn a greeting in all the languages of the world but we were amazed how swiftly he connected the country to the correct word.

Since we didn't have any particular plans, and we had just enough money on our Suica to get to the airport without having to top up the card, so we took the familiar Yamanote (JR) line and re-visited Takeshita Dori, which we visited on the second day.

Although my mother didn't want sushi as much as I did, we still had sushi for the last day in Japan. I tried to invite him to different animal cafes, but it didn't work. Our order was delivered by a small sushi train😁

Before reaching the accommodation, we found a wholesale shop. So far we had only visited 7-Elevens and Family Marts. Ohh, so many things and as we had noticed before, everything except the fruit is at a great price.

And then it was time to fetch our luggage from the accommodation and head towards the airport. As usual, I compiled a route on maps, and according to it, one train was supposed to take us to Terminal 3 of Haneda Airport, although the name of the line changed twice during the ride. Brilliant. 700 yen in total. The first line change passed, the second as well, and suddenly we were on our way to the wrong stop. Well, we got off the train and took another to the previous stop. Then we changed onto a new train and this time we arrived at the airport without a problem.

Airport food is usually quite expensive, but our dinner was in the same price range as in Tokyo (approx. 24 euros for two, including drinks). For comparison, the next morning in Helsinki, we each had a sandwich, we shared a bun, one tea and one coffee and that cost 40 euros. Two sandwiches, a bun, and two hot drinks.

Unlike in Tallinn, we didn't have to take anything out of our hand luggage at the security check, which went surprisingly quickly. During the transfer in Helsinki, unlike in Tallinn, no one had to get rid of their water bottles (we dutifully threw away the bottles given to us on the flight). Unlike Tallinn, you could have 2 litres of liquid in Helsinki.

The flight passed just like any 13-hour flight. This time we had three seats for ourselves. One of the best moments of flying is when you hear "boarding complete" and the seat next to you is empty.

We rode roughly 2600 km by public transport + all the rides within cities. The Japan Rail Pass paid itself off, but just. Additionally, we paid approximately 50-60 euros to top up our Suicas. Yes, there is a good public transport network in Japan, especially in Tokyo, and it saves time, but in the future, whenever possible, I will drive myself. My first visit to Asia is done💓 Thank you for reading.