Minu 2017 /My 2017

Minu 2017

Alustan jätkuvalt liikumisega. Põlve taastumine ei ole olnud nii hea, kui lootsin. Sain küll uuesti jooksma aga... Rääkimata sellest, et aasta lõpus andis ta endast jälle märku. Eks näeb, mida uus aasta toob. Põnev, et sain rattakilomeetrid üle tuhande eelmise aasta napi 165 km vastu. Liikumist kokku 3002.09km. 

Jooks 1197.51km

Kõndimine 617.58km

Ujumine 41.65 km

Ratas 1145.35km

Joonistasin 14 pilti

Oli võimalus teha kolm tripi. Kolmandat korda tagasi võrratul Šotimaal. Seekord rendiauto, 10 päeva, ja enda koostatud marsruut. Viis päeva imelises Barcelonas, juugend, värvid ja soojus. No ja traditsiooniliselt päev Helsingis. Järgmisena ootavad Wales & Cotswold.

Goodreadsis sean jätkuvalt eesmärgiks 50 raamatut. Sain juba aasta keskel aru, et õnnestub rohkem. Seekord siis 101 raamatut :)

 

My 2017

As usual, I begin my summary with training (what used to be training). My knee hasn`t recovered as well as I hoped. I am able to run a bit but... Not to mention the end of the year when I felt it again. And when I ask for help, I get nothing. I`ll see what next year brings. It was exciting I managed to cycle more than a thousand km vs last year`s 165km 😀All together 3002.09km. 
Running 1197.51km
Walking 617.58km
Swimming 41.65 km
Cycling 1145.35km

I drew 14 pictures (less and less it seems)

 I was lucky enough to travel three times. Third time in the wonderful Scotland. This time with a rental car, 10 days and my own route. Five days in the stunning Barcelona, Art Nouveau, colours and the heat. And a traditional day in Helsinki. Wales and Cotswold for next year. 

I understood I was able to read more than 50 books when half of the year was over. I set my goal to 50 at Goodreads. This year 101 books.

Barcelona 4.08

4.08 Küll see nädal möödus kiiresti ja kätte jõudis selleks korraks reisi viimane päev Kataloonia võrratus pealinnas, Barcelonas. Pärast hommikusööki viisime oma kotid pagasihoidu BagBNB, mille olin kodus leidnud. Inglise keelt mitte kõnelev noormees ei jätnud kõige paremat muljet aga koha arvustused olid siiani kõik positiivsed (ja kõik esmavajalik oli käekotiga kaasas😁). Etteruttavalt, täiesti ok koht, mis võimaldas pagasita ringi liikuda.  

Barcelona katedraal

Päevaks oli plaanis üle vaadata veel kõik võimalikud punktid kaardilt. Ega palju ei olnudki jäänud.

Gooti kvartal

Esimeseks käisime Gooti kvartalis asuvas Barcelona katedraalis.
Gooti kvartal asub Barcelona vanalinnas, meil oli tegelikult võimalus iga päev sellest läbi jalutada. Võimas katerdaal valmis 13.-15. sajandil. Kumbki meist ei olnud piisavalt riides. Mul olid küll kaasas varrukad aga püksid jäid liiga lühikeseks. Aili tegi diili osava rätikumüüjaga, õnneks olid seekord saadaval olevad rätikud tunduvalt kaunimad kui need, mida meile esimesel õhtul pakuti.

Palau de la Musica

Vaatasime sisse erinevatesse poodidesse.

Järgmine siht oli Barcelona võidukaar. Teel sinna nägime ära kauni juugendstiilis Palau de la Musica Catalania, piirdusime küll välise ilu imetlemisega. 

Võidukaar

1888. aastal Barcelona maailmanäituse peasissekäiguks ehitatud 29 meetri kõrgune trifumikaar asub Passeig de Lluís Companys promenaadi tipus. Arhitektiks Josep Vilaseca i Casanovas. Promenaadi ääristasid meile rannast tuttavad "kaamlid", õnneks küll tagasihoidlikult päikese eest varjus.

Lõunasöögiks maitsev ja kohev omlett (Tortilla Española, check-list) tomatisaiaga (Pa amb Tomàquet, check-list) ja miniatuurne sidrunikook El Jardin del Edenis. No ja tänaval ei suutnud loomulikult mööda kõndida vahukuhjana paistvast beseest, mis tegelikkuses oli üleküpsetatud😀 nagu pärast süües välja tuli. Kaaned ja raamat 😉
Beseed süües avastasin, et pagasi järgi minekuni ning lennujaama viiva bussini on veel natuke aega. Netist uurides selgus, et lähedusse jääb Illusioonimuuseum.Väga põnev leid. Seinadele ja põrandatele joonistatud pildid olid suurepärased, fotode tegemist segas natuke valgustus, ilma milleta oleks loomulikult pime olnud aga see oli liiga võimas.

Valik oliive

Pärast pagasi järel käimist tegime rahuliku jalutuskäigu mööda laia La Rambla (mida ületasime samuti igapäevaselt) tänavat, mis viis meid selle reisi viimase vaatamisväärsuse, tohutusuure ja värvikireva La Bouqeria toiduturuni. Puuviljad, juurviljad, maiustused, kuivatatud puuviljad, liha, mereannid, munad, toidukohad. Super.

Õhtusöögiks võtsime Xaica restoranis kahepeale kompaktmenüü, täiesti piisav. Kui oleks seda La Fondas teadnud, oleksime samuti ühe tellimusega piirdunud. Eelroaks sink meloniga, põhiroaks kala (maitsestamata) juurviljadega, magustoiduks flan, mida olin terve reisi taga otsinud. Ei olnudki midagi erilist. Järjekordselt tore ennast käte abil selgeks teha. Hispaanias oli kell pool seitse õhtusöögiks võimatult varane, seega olime praktiliselt ainukesed külastajad.

 Kui kõht täis suudusime tagasi Placa de Catalunya`le, leidsime oma lennujaama bussi ning asusime reisimise kõige tüütuma osa juurde. Päeval oli olnud lennujaama turvatöötajate streik, lennufirma saatis kirja paludes varem kohale minna. No loomulikult käis see päevaste lendude kohta. Meie väljasõitu hilisõhtul see ei seganud. Järgmiste avastamisteni. Wales ootab😊

4th August. I cannot stand how fast time flies when you enjoy something. The last day of our trip to the wonderful capital of Catalonia, Barcelona. After breakfast we took our bags to luggage storage, BagBNB, that I had discovered back at home. The man who didn`t speak any English (except for OK) didn`t leave the best impression but all the reviews of that place had been positive (and we had everything essential in our handbags😁). All in all, everything was OK and it allowed us to move around without luggage.

Barcelona Cathedral

First, we went to see Barcelona cathedral in the gothic quarter. The Gothic quarter is located in Barcelona`s old town and we had actually the opportunity to cross it every day. The gorgeous cathedral was built in the 13th to 15th century.  Apparently neither of us was dressed enough. I had my sleeves with me but the shorts were too short. Aili bought two scarves from a clever saleswoman, luckily the scarves offered that day were much nicer than the ones we were offered the first evening.
We visited several interesting shops.

Our next destination was Barcelona`s Triumphal Arch.

Palau de la Musica

On our way there we admired the stunning art nouveau Palau de la Musica Catalania but only from outside. 

The 29-metre The Arc de Triomf was built by the architect Josep Vilaseca i Casanovas in 1888 as the main access gate for the Barcelona World Fair and it`s located in the wide central promenade of the Passeig de Lluís Companys.The promenade was fringed by the familiar looking "camels" we had seen near the beach, luckily quite modestly hiding from the sun.

We had lunch in El Jardin del Eden. Delicious and fluffy omelet (Tortilla Española, check-list) with  Pa amb Tomàquet (check-list) and a miniature lemon tart. And of course we couldn`t pass the fluffy-looking merangues that were actually quite overdone😀 as we later discovered eating them. Book and covers😉
Eating our merangues I discovered we had some free time until we had to fetch our luggage. I found a Museum of Illusions nearby. Fascinating find. The drawings on the walls and floors were brilliant although the lighting made it rather difficult to take photos of them.

After we got our luggage, we walked down the wide La Rambla (that we had crossed every day) towards our last destination during that trip - huge and colourful food market La Bouqeria.
Fruits, vegetables, sweets, dried fuits, meat, seafood, eggs. Wonderful.

flan

We had an early dinner in Xaica. 6:30pm is way too early to eat dinner in Spain.This time we ordered one compact menu to share. If we would have known the size of portions, we could have done the same in La Fonda. Ham and melon for starter, fish fillet with (raw) vegetables for main and flan, that I had chased all week, for dessert. Turned out to be nothing special. It was fun to make yourself understood without English. 

A funny house, Barcelona

Then we headed back to Placa de Catalunya, located the airport bus and were ready for the most tedious part of travelling. Airport security workers had went on a strike during that day. Our plane company sent us a mail the previous day asking to arrive earlier than usual. Of course the strike was long over when our midnight flight took place. Wales awates😊

Barcelona 3.08

3.08 Päeva alustuseks reibas 6km jalutuskäik Güelli parki. Nagu ikka, lasin google mapsil marsruudi valida.

Aili

Enamus teest kulges kerge kaldega ülesmäge. Kuni jõudsime põneva tänavani, mille tõusunurka ei oska pakkuda aga ronimine oli elamus omaette. Alt üles vaadates naersin, et eks me sinna päris tippu lähe ja oligi nii. Viimane osa tõusust nii järsk, et tee asemel olid trepid ja eskalaator. *Kodus järele kontrollides, 400meetri peale 66meetrine tõus😊*

Saabusime pargi külje pealt ja märkasin praeguseks meediast läbi jooksnud kirja: Turist. Sinu luksusreis. Minu igapäevane viletsus. (Tourist: your luxury trip. my daily misery). Pilt jäi tegemata.

Güelli park

Carmeli mäel asuv Güelli park valmis Eusebi Güelli tellimusel ning arhitekt Antoni Gaudi juhtimisel aastatel 1900-1914 olles algupäraselt mõeldud rikaste elurajooniks. Inspiratsiooni saadi inglise aedadest, sellest ka nimi "park" mitte katalaanipärane "parc". Kinnisvaraäri ebaõnnestudes läks park Barcelona linna omandusse ning avati rahvale 1926. Gaudi elas ise samuti alates 1906.a antud piirkonnas ning praegu on seal Gaudi majamuuseum (Casa Museu Gaudí).

Güelli park

Güelli park on Gaudipäraselt laineline, dünaamiline, värviline, täis mosaiigikilde. Nagu muinasjutumaa. Koos piparkoogimajakestega. Leisidime samuti pargi sümboli, salamandri. Päev oli kuum, higi lihtsalt voolas mööda selga. Park oli täis turiste, kuigi oli alles hommik ja meie sissepääsu aeg oli 9:30. Osa looduspargist on hetkel restaureerimisel, mis sundis uudistajad poolele alale, mis tavaliselt avatud.

Tagasi linna poole viis hoopis rahulikum tee.

Korstnad, Casa Mila

Järgmisena ootas ees Casa Mila aga teel olles jäi silma La Casa Comalat (oleks ainult enne teadnud), mis sarnanes kõigi oma kurvide ja värvidega Gaudi loomingule aga on  hoopis Salvador Valeri i Pupurulli kätetöö.

Casa Mila

Casa Mila (La Pedrera) on viimane eraresidents, mille arhitektiks oli Gaudi ning see valmis aastatel 1906-1912 ärimees Pere Mila tellimusel. Liikusime ringi audiogiidiga, tutvudes katuse (oi, kui lahedad korstnad), pööninguga (näited Gaudi disanitud mööblist. Peegli kohal rippuvad ketist ehitiste kujud, et neid siis peeglist vaadatuna õigesti projekteerida) ning erinevate ruumidega, suur osa majast on eraomandis.


Ilm oli palav ja lõunaks midagi sooja süüa puudus eriline tahtmine. Leisidime Bar de tapas (Cerveseria d`Or), kust võtsime jagamiseks kaks erinevat kartulisalati moodi toitu ning fritüüritud kanatiivad. Kartul oli salatisse lõigatud praktiliselt neljaks. Aga siis tekkis tahtmine magusa järele ning tegime peatuse veel ühes kohvikus, nautisime saiakest ja hambaaugu suurust tassi espressot 😁

Casa Battlo

Järgmisena veel üks võrratu, draakoniselgse katuse, soomuselise fassadi, luudega kaunistaud rõdudega hoone, üks Gaudi meistriteoseid, Casa Battlo.

Casa Battlo

Hoone valmis 1877. aastal olles silmapaistmatu. 1900 ostis selle Josep Battlo, neli aastat hiljem palkas ta Gaudi hoonet renoveerima andes talle vabad käed, soovides erineda kõigist perekonna valduse olevatest majadest.

Casa Battlo

Aastaks 1906 oli Casa Battlo saanud oma tänapäevase välimuse. Lihtsalt uskumatult kaunis. Maja ise näeb vapustav välja, audiogiidiga saime lisaks kaasa telefonid, läbi mille tubades ringi vaadates sai ülevaate maja ajaloolisest välimusest ning imelistest olenditest, kes Gaudit inspireerisid.

Seejärel suundusime randa. Sellel reisil viimast korda oli võimalus nautida neid suurepäraseid lained ja sooja vett.

Õhtusöök rannapiirkonnas Sailor restoranis. Mereanni pasta oli täiesti hea ja üllatavalt normaalse hinnaga. Menüüs vett ei olnud (üheski kohas ei olnud aga oli alati olemas), küsisime ikka ja saime. Arvet saades. Hahahaaa. No väike, 0.3l veepudel 4 eurot 😀 Siis ei olnud enam midagi teha. Kuna kelner ei rääkinud inglise keelt, ei saanud enne tema käest hinda küsida ka. Teistes kohtades oli ikka alla 2 euro jäänud, siis ei osanud sellist hinda oodata. No ja täielikult meie viga, unustasime ära, et õues süües (mitte restoranis sees), lisandub ee.. õues istumise maks. Vastavalt 10-15% arvest. Eelmistes kohtades igal pool öeldi seda enne maha istumist. See selleks. Elu kõige kallim vesi ka ära proovitud.

Siis kiire majutuse külastus ja kella 21:00st seadsime sammud Magica purskkaevude poole, kus 21:30 pidi algama muusika ja valgusshow. Minu Glenfinnani naiivsus jätkub😁 Placa d`Espanya ringtee juurde jõudes hakkas tunduma, et me ei lähe ainukesena vaatemängu nautima. Eee.. kohale jõudes 😁 Terve Katalaania rahvusgalerii (Palau Nacional) esine plats, kus suur purskkaev asub, oli puupüsti inimesi täis. Trepid, vaateplatvormid, sillad, kõik paksult inimesi täis.

21:30 süttisid purskkaevusid valgustavad tuled ja kõlas "Barcelona" Freddie Mercury ja  Montserrat Caballé esituses. Oi, oleks heli ainult kõvem olnud. Sellest oli südamest kahju. Valgus-muusikashow oli vägev. Kaks esimest laulu olid Queeni esituses, edasi tulid blokid popist klassikani. No ja umbes 20 minutit enne lõppu keerati võimsus ka valjuks😕

Päevaga 28.4 km.

Look at the cars where we started

3d August. A brisk 6km walk to Park Güell. As usual, I allowed google maps to choose our route. Most of the way went slightly uphill. Until we reached a fascinating street, I can`t imagine its pitch angle but going up there was an experionce on its own. Looking up from the beginning of that street I thought I was joking when I stated we`d be climing all the way up. And we did. The last bit was so steep, the road was replaced with an escalator and stairs. *Back home I checked, the elevation from the bottom of the street, all the 400 metres up was 66metres*😊

We arrived from the side of the park and I noticed the sign: "Tourist: Your luxory trip. My daily misery." that I seen in media in the last couple of days. Didn`t take a photo.

Park Güell

 Park Güelli is located on Carmel Hill. Eusebi Güell hired Antoni Gaudi to desing the park, meant to be a housing site. It was built during 1900-1914. It was inspired by English garden city movement, hence the original Park not Catalan Parc. The housing business was unsuccessful and the park was owned by the city of Barcelona, opening it to the public in 1926. Gaudi lived in the park in a house built by Francesc Berenguer since 1906 that is now Gaudi`s House Museum (Casa Museu Gaudí).

Park Güell, salamander

Güelli park is wavy, ddynamic, colourful, full of mosaic pieces. Like a fairyland. With gingerbread houses. We also located the symbol of the park, a salamander. The day was really hot, sweat just pouring down my back. The park was packed with tourists, even though it was only the morning and we arrived before 9:30am. Half of the Nature Park is currently under renovation and closed to the public.

The road back was way smoother.

Chimneys, Casa Mila

Next, we were to see Casa Mila. On the way there I noticed La Casa Comalat (oh, I wish I had known about it eariler) that strongly resembled Gaudi`s creations with its curves and colours but was actually desinged by Salvador Valeri i Pupurull.  

Reflection, Casa Mila

Casa Mila (La Pedrera) was the last private residence designed by Gaudi. It was built in 1906-1912, commissioned by a businessman Pere Mila. We moved around with an audioguide, got to see the roof (oh, what stunning chimneys), the attic (examples of furniture by Gaudi. Chaines hanged over a mirror to see how the building should be built), and different rooms.


The weather was torching and we didn´t particularly want anything warm to eat. We found  Bar de tapas (Cerveseria d`Or), where we ordered two different potao salad-like things and deep fried chiken wings to share. Then we fancied something sweet and stepped into a cafe to enjoy a Danish pastry and a sip size cup of  espresso😁

Mushroom fireplace
Casa Battlo

Then another breathtaking house, Casa Battlo, one of Gaudi`s masterpieces, with a roof like a dragon`s back, fish scales on the facade, balconies embellished with bones.

Casa Battlo

 The building was constructed in 1877 being completely ordinary. Josep Battlo bought it in 1900 and four years later hired Gaudi to renovate it, giving the architect complete freedom for it. By 1906 Casa Battlo looked like it does now. Simply stunning. We received an audioguide along with a phone that allowed us to see the rooms as they once were and a little extra. Amazing experience.

Then the beach. The last time during this trip to enjoy these amazing waves and the warmth.

We had dinner in Sailor restaurant. The seafood pasta was good and had a decent price.
But. Water was not in the menu (well, it wasn`t anywhere we ate but they always had it), so we ordered water and got it. Receiving the bill. Hahahaaa. That tiny, 0.3 litre bottle of water cost 4 euros (3.7 pounds)😀 Nothing to be done then. As the waiter didn`t speak English, I couldn`t ask him the price earlier. And it had cost under 2 euors in all the other places so I didn`t imagine it could be that expensive. And entirely our fault to forget, that cafes and restaurants charge extra 10-15% for eating outside. The tax of eating outside I guess. Anyway. The waiters had always told us that before we ordered elsewhere. So, I got to drink the most expensive water in my life.
Then back to our accommodation for a quick change of clothes. At 9pm we headed out again to see Font Magica where a music and light show takes place on certain days at 9:30pm. My Glenfinnan naiveness continues😁 I got the strangest feeling we would not be the only ones enjoying the show when we reached Placa d`Espanya roundabout. Eem.. arriving at Palau Nacional, next to Font Magica, it was packed with people. The forecourt, stairs, bridges, loads of people everywhere.

At 21:30pm the fountains lightes up and they played "Barcelona" by Freddie Mercury and  Montserrat Caballé. I sooo wish the sound would have been louder. It was barely hearable. It was heartbraking. Although the fountain and the light show were amazing. Two of the first songs were by Queen, then different music from pop to classical. About 20 minutes before the end the music got loud😕

28.4 km during the day.

Barcelona 2.08

2.08 Päeva alustuseks reibas 4.5km jalutuskäik ning Gaudi võrratu, siiani lõpetamata meistriteos La Sagrada Familia. (Kirjutasin alguses võrratu Gaudi meistriteos, ka see on õige). Sagrada Familia on tohutu roomakatoliku kirik, mille ehitamist alustas 1882 a arhitekt Francisco Paula de Villar aga juba aasta hiljem võttis juhtimise üle Gaudi, kelle käe all valmis see massiivne, gooti ja juugendstiili kombineeriv kirik. Gaudi surmaks 1926 aastal oli lõpetatud vähem kui veerand ettenähtud projektist. 

Sagrada Familia

Kuni 1950. edenes ehitamine aeglaselt, kuna vajaminev raha tuli annetajatelt ning 1936 toimus Hispaania kodusõda. 2015. aastaks oli praeguse peaarhitekti Jordi Fauli sõnul valminud umbes 70% ning töö loodetakse lõpetada Gaudi sajandaks surma-aastapäevaks 2026 aastal. Ka tänapäeval ei rahastata kiriku ehitust riiklikult ega ühestki kiriklikust fondist, kõik tuleb suures enamikus piletimüügist, turistidelt saadud rahast ning annetajatelt.

Sagrada Familia
kuri naeratus :)

 Ostsin piletid internetist juba kodus, kohapeal ei olekski neid võimalik saada nagu selgus, sest kirik oli hommikust õhtuni välja müüdud. Pärast avastasin, et on-line piletimüük rakenduski alles käesoleva aasta juunist. Ning eelmisel aastal oli vähemalt mingil perioodil sissepääs üldse suletud. Õige ajastus 😊 Kui juba sinna minek, siis ostsin ka torni külastuse, valiku peab koheselt ära tegema, Kristuse sünni torn (Nativity tower, mida meie külastasime) ja Jeesuse ristilöömise torn (Passion tower). 

Öökull

Välisfassaad on täis pikitud võrratuid detaile, kirik ise on massiivne ja täiesti kirjeldamatu. Meie ettenähtud sisenemise aeg oli 9:30 ja pääs torni 9:45. Nativity tornist avanes vaade linnale aga sealt oli võimalik lähemalt näha kiriku enda detaile. 

Teel kirikusse märkasin Diagonal avenüü ja Passeid de Sant Joan ristumiskohas ühe maja katusel suurt öökulli😮 Sain teada, et see on sinna pandud 1970ndatel Rótulos Roura reklaamina.

Turg. Autoportree

Kuna olin eelmisel päeval lõbustuspargis oma päikeseprillid ära kaotanud (seal lauspilivisuses ei läinud vaja ja ju jäid kuskile pingile) ja sellel hetkel lõõmas päike, siis hankisin uued. 

Edasi suund 145-meetrise pilvelõhkuja Torre Glories ning selle läheduses asuva Barcelona suurima ja tuntuma kirbuturu Mercat dels Encants poole. 

Mercat dels Encants

Torre Glories avati 2005 aastal ja see on üheks Barcelona sümbolitest olles värav uuele tehnoloogilisele alale. Mercat dels Encants pakkus palju huvitavat uudistamist. Seal oli kõikvõimalikke asju, nii tavalist turukaupa kui nipsasjakesi, väärtusesemeid jne, jne. Usinad müügimehed proovisid võimalikke kliente kohale meelitades üksteisest üle rääkida, pigem küll kõvemini hõigata.

Seejärel Cementiri de Poblenou (surnuaia) külastus. Suurbritannias reisides külastan palju kirikuid ja surnuaedu, mujal ei ole see eriti mõttesse tulnud.
Enne väljasõitu jutuajamisel vennanaisega sain teada, et seal kultuuris maetakse lahkunud urniga seinte sisse. Minu jaoks uus teadmine. Kodus uurisin koheselt järele, et Barcelona sisse jääb ka selline kalmistu ning märkisin selle kaardile, et võimalusel külastada.

Lõunasöögiks võtsime maasikajäätisega krepi George kohvikust, Salo de jocs kaubanduskeskuses.

Barcelona

Rahulik kulgemine mööda senikäimata tänavaid. Nautisin päikesekiiri, mis pilvede vahelt oma tee välja murdsid.
Vahetasime majutuses riided ja suundusime randa, valisin jälle uue marsruudi. Ja siis need võrratud lained. Meres olid näha mõned üksikud ujujad (kõva kaks või kolm) kuid masside viisi lainetega kaasa hõljujaid. Olin rinnuni vees, põnev oli näha saabuvat endast kõrgemat lainet, et proovida siis sellega koos õhku hüpata (või jääda laine alla). Nautisin täielikult.

Kalmaariga nuudlid 😁

Õhtusöögiks valisime La Fonda, mis pakkus täielikke maitseelamusi. Valisime pakettmenüü, mis koosnes eelroast (mustad nuudlid kalmaariga. Neid oli nii lõbus süüa, mõlemal suud mustaks värvunud), põhiroast (appi ma ei mäleta, mingi liha juurviljadega) ja magustoidust (crema catalana, üks toidu check-listist). Väga lahe restoran. 

Päeva lõpuks 21.2 km

Sagrada Familia

2nd August. A brisk 4.5km walk to begin our day that led to Gaudi`s magnificent, still unfinished materpiece, La Sagrada Familia (ar first, I wrote maginficent Gaudi, which also applies). Sagrada Familia is a massive Roman Catholic church. The construction began in 1882 was led by the architect Francisco Paula de Villar but a year later Gaudi took over and under his supervision this massive  church, combining gothic and art nevou styles began to take its form. By the time of Gaudi`s death in 1926, less than a quarter of the project was completed.

Sagrada Familia

 Until 1950s, the construciton process was slow, because all the necessary funding came from donators and Spain went through Civil War in 1936. In 2015 Jordi Fauli, the architect in charge at the monent, announced that about 70% of the intended project is completed and the entire church is to be completed by 2026, the centennial of Gaudi`s death. Even now, the constuction of Sagrada Familia is not supported by any government or official church sources, most of the the money comes from tickets purchased by tourists and some private donators.

Sagrada Familia

I purchased our tickets on-line at home. As it turned out, it would have been near impossible to get them there because the church was fully booked. I discovered later, that the on-line ticket purchase has been available since June 2017. And last year, at least for some time, people were not allowed inside. Wonderful timing 😊 As we were visiting Sagrada Familia, I also booked a visit to Nativity tower. Either Nativity tower or Passion tower has to be chosen while buying the tickets.  

The outer facade is full or magnificent details, the church itselt is massive and indescribable, really. Our entrance was at 9:30am and we were to take the lift to the tower at 9:45am. It is possible to see the city from the Nativity tower, but it also allows to look closely at the wonderful details.  
On our way to Sagrada I noticed a huge owl 😮on top of a building where Diagonal Avenue (Avinguda Diagonal) meets Passeid de Sant Joan. Guess who loves owls? I later found out it was put there as an advertisement for Rótulos Roura in the 1970s.

As I had lost my sunglasses in the amusement park the previous day (well, I didn`t need them during the overcast day, and probably left them on a bench somewhere), and the sun was shining, I had to get another ones. 

Mercat dels Encants &Torre Glories

From Sagrada Familia, we made our way towards the 145-metre sky-srcaper, Torre Glories and Barcelona`s biggest and the most known flea market, Mercat dels Encants just opposite the tower.
Torre Glories was opened in 2005 and marks the gateway to the new technological district of Barcelona among with being one of the symbols of the city. Mercat dels Encants was fascinating. Everything imaginable was sold there, usual market stuff and trinkets, old and newer things, etc. Diligent sailsmen were trying to lure potential customers by making very loud noises.

Cementiri de Poblenou

Then we visited Cementiri de Poblenou. Travelling in Great Britain I visit a lot of churches and churchyards, the same has not occurred to me elsewhere. Before our departure I spoke with my sister-in-law and found out people are buried inside a wall in an urn. At home, I found out there is a graveyard in Barcelona as well.


For lunch, we ate a crepe with strawberry ice cream at Cafe George in Salo de jocs.

We were in no hurry, so we slowly walked in the streets we had not seen before. I thoroughly enjoyed the sunrays strong enough to break through the clouds.
We changed our clothers in Bird House and headed to the beach taking yet another route. Oh, those brilliant waves. There were a few swimmers (about two or three at a time) and loads of people floating with the waves. I was in the water up to my chest and it was fascinating to watch some waves higher than me approaching and then try to jump with them (or be soaked). I thoroughly enjoyed myself.

Crema catalana

Port building, I think

We chose La Fonda to eat our dinner. We ordered a menu that included an appetizer (black noodles with squid. It was hilarious eating these with our lips and teeth turning black as well), the main (some meat with vegetables) and a dessert (crema catalana, one of the items from my food list). Very interesting restaurant.

21.2 km