Sunday, August 20, 2017

Barcelona 3.08


3.08 Päeva alustuseks reibas 6km jalutuskäik Güelli parki. Nagu ikka, lasin google mapsil marsruudi valida.
Aili
Enamus teest kulges kerge kaldega ülesmäge. Kuni jõudsime põneva tänavani, mille tõusunurka ei oska pakkuda aga ronimine oli elamus omaette. Alt üles vaadates naersin, et eks me sinna päris tippu lähe ja oligi nii. Viimane osa tõusust nii järsk, et tee asemel olid trepid ja eskalaator. *Kodus järele kontrollides, 400meetri peale 66meetrine tõus😊*

Saabusime pargi külje pealt ja märkasin praeguseks meediast läbi jooksnud kirja: Turist. Sinu luksusreis. Minu igapäevane viletsus. (Tourist: your luxury trip. my daily misery). Pilt jäi tegemata.

Güelli park
Carmeli mäel asuv Güelli park valmis Eusebi Güelli tellimusel ning arhitekt Antoni Gaudi juhtimisel aastatel 1900-1914 olles algupäraselt mõeldud rikaste elurajooniks. Inspiratsiooni saadi inglise aedadest, sellest ka nimi "park" mitte katalaanipärane "parc". Kinnisvaraäri ebaõnnestudes läks park Barcelona linna omandusse ning avati rahvale 1926. Gaudi elas ise samuti alates 1906.a antud piirkonnas ning praegu on seal Gaudi majamuuseum (Casa Museu Gaudí).
Güelli park

Güelli park on Gaudipäraselt laineline, dünaamiline, värviline, täis mosaiigikilde. Nagu muinasjutumaa. Koos piparkoogimajakestega. Leisidime samuti pargi sümboli, salamandri. Päev oli kuum, higi lihtsalt voolas mööda selga. Park oli täis turiste, kuigi oli alles hommik ja meie sissepääsu aeg oli 9:30. Osa looduspargist on hetkel restaureerimisel, mis sundis uudistajad poolele alale, mis tavaliselt avatud.

Tagasi linna poole viis hoopis rahulikum tee.

Korstnad, Casa Mila

Järgmisena ootas ees Casa Mila aga teel olles jäi silma La Casa Comalat (oleks ainult enne teadnud), mis sarnanes kõigi oma kurvide ja värvidega Gaudi loomingule aga on  hoopis Salvador Valeri i Pupurulli kätetöö.
Casa Mila
Casa Mila (La Pedrera) on viimane eraresidents, mille arhitektiks oli Gaudi ning see valmis aastatel 1906-1912 ärimees Pere Mila tellimusel. Liikusime ringi audiogiidiga, tutvudes katuse (oi, kui lahedad korstnad), pööninguga (näited Gaudi disanitud mööblist. Peegli kohal rippuvad ketist ehitiste kujud, et neid siis peeglist vaadatuna õigesti projekteerida) ning erinevate ruumidega, suur osa majast on eraomandis.


Ilm oli palav ja lõunaks midagi sooja süüa puudus eriline tahtmine. Leisidime Bar de tapas (Cerveseria d`Or), kust võtsime jagamiseks kaks erinevat kartulisalati moodi toitu ning fritüüritud kanatiivad. Kartul oli salatisse lõigatud praktiliselt neljaks. Aga siis tekkis tahtmine magusa järele ning tegime peatuse veel ühes kohvikus, nautisime saiakest ja hambaaugu suurust tassi espressot 😁

Casa Battlo
Järgmisena veel üks võrratu, draakoniselgse katuse, soomuselise fassadi, luudega kaunistaud rõdudega hoone, üks Gaudi meistriteoseid, Casa Battlo.
Casa Battlo
Hoone valmis 1877. aastal olles silmapaistmatu. 1900 ostis selle Josep Battlo, neli aastat hiljem palkas ta Gaudi hoonet renoveerima andes talle vabad käed, soovides erineda kõigist perekonna valduse olevatest majadest.
Casa Battlo
Aastaks 1906 oli Casa Battlo saanud oma tänapäevase välimuse. Lihtsalt uskumatult kaunis. Maja ise näeb vapustav välja, audiogiidiga saime lisaks kaasa telefonid, läbi mille tubades ringi vaadates sai ülevaate maja ajaloolisest välimusest ning imelistest olenditest, kes Gaudit inspireerisid.

Seejärel suundusime randa. Sellel reisil viimast korda oli võimalus nautida neid suurepäraseid lained ja sooja vett.

Õhtusöök rannapiirkonnas Sailor restoranis. Mereanni pasta oli täiesti hea ja üllatavalt normaalse hinnaga. Menüüs vett ei olnud (üheski kohas ei olnud aga oli alati olemas), küsisime ikka ja saime. Arvet saades. Hahahaaa. No väike, 0.3l veepudel 4 eurot 😀 Siis ei olnud enam midagi teha. Kuna kelner ei rääkinud inglise keelt, ei saanud enne tema käest hinda küsida ka. Teistes kohtades oli ikka alla 2 euro jäänud, siis ei osanud sellist hinda oodata. No ja täielikult meie viga, unustasime ära, et õues süües (mitte restoranis sees), lisandub ee.. õues istumise maks. Vastavalt 10-15% arvest. Eelmistes kohtades igal pool öeldi seda enne maha istumist. See selleks. Elu kõige kallim vesi ka ära proovitud.

Siis kiire majutuse külastus ja kella 21:00st seadsime sammud Magica purskkaevude poole, kus 21:30 pidi algama muusika ja valgusshow. Minu Glenfinnani naiivsus jätkub😁 Placa d`Espanya ringtee juurde jõudes hakkas tunduma, et me ei lähe ainukesena vaatemängu nautima. Eee.. kohale jõudes 😁 Terve Katalaania rahvusgalerii (Palau Nacional) esine plats, kus suur purskkaev asub, oli puupüsti inimesi täis. Trepid, vaateplatvormid, sillad, kõik paksult inimesi täis.

21:30 süttisid purskkaevusid valgustavad tuled ja kõlas "Barcelona" Freddie Mercury ja  Montserrat Caballé esituses. Oi, oleks heli ainult kõvem olnud. Sellest oli südamest kahju. Valgus-muusikashow oli vägev. Kaks esimest laulu olid Queeni esituses, edasi tulid blokid popist klassikani. No ja umbes 20 minutit enne lõppu keerati võimsus ka valjuks😕

Päevaga 28.4 km.
Look at the cars where we started
3d August. A brisk 6km walk to Park Güell. As usual, I allowed google maps to choose our route. Most of the way went slightly uphill. Until we reached a fascinating street, I can`t imagine its pitch angle but going up there was an experionce on its own. Looking up from the beginning of that street I thought I was joking when I stated we`d be climing all the way up. And we did. The last bit was so steep, the road was replaced with an escalator and stairs. *Back home I checked, the elevation from the bottom of the street, all the 400 metres up was 66metres*😊

We arrived from the side of the park and I noticed the sign: "Tourist: Your luxory trip. My daily misery." that I seen in media in the last couple of days. Didn`t take a photo.

Park Güell
 Park Güelli is located on Carmel Hill. Eusebi Güell hired Antoni Gaudi to desing the park, meant to be a housing site. It was built during 1900-1914. It was inspired by English garden city movement, hence the original Park not Catalan Parc. The housing business was unsuccessful and the park was owned by the city of Barcelona, opening it to the public in 1926. Gaudi lived in the park in a house built by Francesc Berenguer since 1906 that is now Gaudi`s House Museum (Casa Museu Gaudí).
Park Güell, salamander
Güelli park is wavy, ddynamic, colourful, full of mosaic pieces. Like a fairyland. With gingerbread houses. We also located the symbol of the park, a salamander. The day was really hot, sweat just pouring down my back. The park was packed with tourists, even though it was only the morning and we arrived before 9:30am. Half of the Nature Park is currently under renovation and closed to the public.

The road back was way smoother.

Chimneys, Casa Mila
Next, we were to see Casa Mila. On the way there I noticed La Casa Comalat (oh, I wish I had known about it eariler) that strongly resembled Gaudi`s creations with its curves and colours but was actually desinged by Salvador Valeri i Pupurull.  
Reflection, Casa Mila
Casa Mila (La Pedrera) was the last private residence designed by Gaudi. It was built in 1906-1912, commissioned by a businessman Pere Mila. We moved around with an audioguide, got to see the roof (oh, what stunning chimneys), the attic (examples of furniture by Gaudi. Chaines hanged over a mirror to see how the building should be built), and different rooms.


The weather was torching and we didn´t particularly want anything warm to eat. We found  Bar de tapas (Cerveseria d`Or), where we ordered two different potao salad-like things and deep fried chiken wings to share. Then we fancied something sweet and stepped into a cafe to enjoy a Danish pastry and a sip size cup of  espresso😁

Mushroom fireplace
Casa Battlo

Then another breathtaking house, Casa Battlo, one of Gaudi`s masterpieces, with a roof like a dragon`s back, fish scales on the facade, balconies embellished with bones.
Casa Battlo
 The building was constructed in 1877 being completely ordinary. Josep Battlo bought it in 1900 and four years later hired Gaudi to renovate it, giving the architect complete freedom for it. By 1906 Casa Battlo looked like it does now. Simply stunning. We received an audioguide along with a phone that allowed us to see the rooms as they once were and a little extra. Amazing experience.

Then the beach. The last time during this trip to enjoy these amazing waves and the warmth.

We had dinner in Sailor restaurant. The seafood pasta was good and had a decent price.
But. Water was not in the menu (well, it wasn`t anywhere we ate but they always had it), so we ordered water and got it. Receiving the bill. Hahahaaa. That tiny, 0.3 litre bottle of water cost 4 euros (3.7 pounds)😀 Nothing to be done then. As the waiter didn`t speak English, I couldn`t ask him the price earlier. And it had cost under 2 euors in all the other places so I didn`t imagine it could be that expensive. And entirely our fault to forget, that cafes and restaurants charge extra 10-15% for eating outside. The tax of eating outside I guess. Anyway. The waiters had always told us that before we ordered elsewhere. So, I got to drink the most expensive water in my life.
Then back to our accommodation for a quick change of clothes. At 9pm we headed out again to see Font Magica where a music and light show takes place on certain days at 9:30pm. My Glenfinnan naiveness continues😁 I got the strangest feeling we would not be the only ones enjoying the show when we reached Placa d`Espanya roundabout. Eem.. arriving at Palau Nacional, next to Font Magica, it was packed with people. The forecourt, stairs, bridges, loads of people everywhere.

At 21:30pm the fountains lightes up and they played "Barcelona" by Freddie Mercury and  Montserrat Caballé. I sooo wish the sound would have been louder. It was barely hearable. It was heartbraking. Although the fountain and the light show were amazing. Two of the first songs were by Queen, then different music from pop to classical. About 20 minutes before the end the music got loud😕

28.4 km during the day.

No comments:

Post a Comment