Saturday, September 8, 2018

Eesti Ööjooks 2018

Veidi jooksmisest. Korralikult jätkuvalt trenni teha ei saa aga liigun võimete piires. Või kui täiesti aus olla, siis puuduva motivatsiooni piires. Nii kui koormus või distants tõuseb annab põlv märku, et ta on olemas. Ja kui ei saa teha nii palju kui tahaks ja võimeline oleks, siis kaob mot ära. 

18.08.2018, venna esimesel pulma-aastapäeval, toimus Rakveres järjekordne Eesti Ööjooks. Alates eelmise aasta aprillist olen ema jooksma saanud ning oleme temaga koos jälle linnajooksudel osalenud.

Rakvere järgmine geniaalsus oli see, et 4km jooksjad ja kõndijad said 5 minutit enne 10km omasid rajale. Jooksatest saan aru aga kõndijad, kes viiekaupa käest kinni võtavad terve raja enda alla.. Hea küll, minul otseselt vahet polnud, olin ema ergutus ee inimene aga mõtlesin pidevalt sellele, kui oleksin tahtnud kiiresti joosta.

See selleks. Rakvere on kogemus omaette. Pimedas jooksmine, suur rahvamass, kõigil *nägin mõnda mitte ametlikus särgis jooksjat ka* ühtemoodi valge särk. Valgustus, muusika, kaasaelajad, mõnus. Aeg siis 1:08:50

29.12 olen Ööjooksu talve eri rajal.

No comments:

Post a Comment