Foto: Piret Maaring |
Mets on ikka üks äärmiselt mõnus koht jalutamiseks. Seda mitte talvel, kui päikesekiired puude alla ei ulatu ning lund ära ei sulata. Ja no võib-olla siis ka kui igasugused põnevad mõtted pähe kipuvad. Eriti üksi olles. See selleks.
Pühapäeval võtsime teistkordselt suuna Pärnumaale, Kugjale. Jätsime auto C. R. Jakobsoni Talumuuseumi parklasse ning pärast väikest bussisõitu alustasime Vanaõuelt teed Kurgjale, et osaleda C. R. Jakobsoni surma-aastapäevale pühendatud matkal "Sakala tee" radadel. Sel aastal möödub C. R. Jakobsoni surmast 137 aastat.
1961. aastast alates korraldatud Sakala tee matk kulgeb mööda metsateed
Kurgja ja Vanaõue vahel, mida mööda C.R. Jakobson käis Viljandisse
ajalehte toimetama.
Matkarada ühtis Ikla-Oandu matkateega, puudel valge-punase märgistus. Nagu öeldud, tee ise on mõnus aga ilmastik tegi raja jäiseks või sulalumiseks. Teel ootas meid kaks peatust, Maltssaare puhkekohas pakuti teed ning küpsist, Saeveski metsaonni juures teed ja maitsvat karaskit.
Meid oli kokku 9, liikusime väikestes gruppides nagu ikka. Esimesed kaks tormasid juba enne pildistamist rajale.
Kurgjal selgus, et sellel aastal oli enamikust meist loosiõnne. Matka tasu sisse kuulus ka kohv või kohupiimakook. Laual vesi, leib ja marineeritud kala.
Tahaksin tegelikult kunagi terve Ikla-Oandu ka läbi liikuda. Ühes tükis ei tule kõne alla, mina telgis ei maga. Ja ei taha põlvele seda koormust. Teeks osade kaupa. Olen jupiti tegelikult liikunud aga mitte teadlikult, et alustaks kuskilt ja liiguks järgmine kord lõpetatud kohast edasi. Igal juhul hull transpordi teema :(
Tahtsin sellel pühapäeval Türi orinenteerumise ka läbi teha aga antud päevale sattus koolitus. Kui midagi huvitavat silma ei jää, siis järgmine on alles Maijooks. Aprillis muidugi üks kohalik rattamatk.