Laupäeval, 16.03.2019 oli mul huvitav kogemus olla esimese kurtide sisekergejõustiku maailmameistrivõistluste vabatahtlik. Spordivabatahtliku tööd olen enne teinud Aleksandri poolmaratoni joogipunktis, eelmisel augustil Tallinnas toimunud Ironmani jooksuraja suunaja (selle suve Otepää Ironmani meediatiim) ja nüüd kurtide sise MM. No transpordin oma prouasid matkadele ka :)
Eelmise aasta alguses liitusin Scult Eesti spordivabatahtlike listiga. Mu eesmärk ei ole võistlusi läbi sõita, jätkan sellel aastal ise linnajooksudega. Aga kui leian midagi põnevat ja rakendust leian, siis uued kogemused võtan vastu.
Mina kahjuks viipekeelt ei oska. Tundsin sellest kohe Tallinna Linnahalli saabudes puudust. Teised vabatahtlikud enamasti viiplesid. Mind paigutati dopingukontrolli, jälle üks asi, millega ma kokku puutunud ei olnud. Sain kätte vabatahtliku särgi ja nimesildi. Mõne aja pärast jagati instruktsioonid dopingukontrolli läbiviimiseks.
Asusin tähelepanelikult võistlust jälgima. Tegin kindlaks, kelle kontrolli kutsuma pidin tegelikult juba võistluse käigus aga ka lõpuprotokollist. Palusin loomulikult tõlgid appi (üks kellele rääkisin eesti keeles, tema edastas teksti teisele, kes omakorda tõlkis teksti võistlejale arusaadavaks) ja kutsusin võistleja kontrolli. Kuna kontrolli läbiviijad olid sel hetkel hõivatud, ootasime. Vahepeal kutsuti minu neiu autasustamisele. Ja neiu läks teise koha pjedestaalile. Mul jäi süda seisma. Ma pidin võitjat kustuma. Ratsionaalne pool teadis küll, et selle päeva varasemad alad olid veel autasustamata. Loomulikult selgus, et antud medal oligi varasema ala eest. Esimesel korral proovi andmine ebaõnnestus. Niisiis sain võimaluste võistlejat edasi jälgida. Lõpuks kõik laabus ja sellega minu roll piirdus. Järgmine vabatahtliku töö ootab Otepää Ironmanil.
No comments:
Post a Comment