Londoni ja Tower silla vahele jääb HMS Belfast, ehk sõjaajast pärit veesõiduk, milles tegutseb tänapäeval muuseum.
Üle jõe jäävad vaade Londoni pilvelõhkujatele ning Toweri kindlus, mida ma 2008. aastal külastasin. Lisaks kuninglikule ajaloole näeb seal nii sõjavarustust kui juveele. Aga kuna aeg seadis oma piirangud, siis tuli millegi vahel valik teha.
Ja siis Toweri sild, mis näeb oma tornidega välja nagu tilluke loss. Kuigi võiks arvata, et sild on pika ajalooga, on see noorem, kui näiteks meie laulupeod. Avalikkusele avatud 1894. Silla ehitamine võttis 8 aastat ning maksis juba sellel ajal miljon naela. Kuni II MS alguseni oli sild pruun (kuninganna Victoria lemmikvärv).
Tegeliklut ainult 12£ eest on võimalik tornides käia ning sild ülemiselt korruselt läbida. (Ning kellel on aega ja võimalust, silla all, Toweri kindluse vastasküljel, on The Vault restoran). Kui olime teise torni juures, suunati meid selle laiendusele ning liiklus peeti kinni. Selgus, et meil tekkis võimalus näha silla avamist kõrgema laeva möödalakmiseks.
Seejärel Notting Hill, kuhu kollane Circle line viib mugavalt Toweri kindluse juurest. Sõit nii umbes 25 minutit. Ehk siis linnaosa ja 1999. aastast pärit "Notting Hill" film, kus maailmakuulus näitleja Julia Roberts on võlutud lihtsast raamatupoe müüjast, Hugh Grantist. Notting Hilli jääb ka Portopello tänavaturg.
Väljusime Notting Hill Gate peatusest ja võtsime ette värviküllase jalutuskäigu. Sest seal ongi tänavate viisi erksavärvilisi maju, poode, toidukohti. Ning mingilt maalt läheb see sujuvalt üle tänavaturuks, tänaval, mis on ääristatud poekestega. Ilus ilm ja laupäev. Loomuliklut on seal keeruline hingamisruumi leida.
Filmist kuulsaks saanud raamatupoodi sai sisse jaokaupa (eks kindlasti sõltub ajast).
Minule, täielikule raamatuinimesena ei ole üllatus, et raamatud on ilusad (lisaks sellele, et nad on põnevad), aga need on lihtsalt võrratult ilusad. Seljad, kaaned, lehekülgede välisserv. Kui oleks piiramatu ruum (ja noh, esmajärjekorras ikka raha), siis oleks need kõik mul kodus olemas. Raamatud on niiiii mega kaunid.
Vaatasime üle ka kuulsa sinise ukse, mille taga Hugh Granti tegelane elas aga samas oleks see võinud olla ükskõik milline sinine uks. Õige koht tundus olevat ka pildistajate järjekorra tõttu.
Siis tagurpidi sammud, Thameslink Gatwicki, väikene Starbucksi peatus (sest sidrunikook ja must tee) ning oligi meie lühipuhkus läbi.
Kokkuvõtteks.
Tasuta(Rohkem minu eelistus)
Ilmselt ka Sky Garden aga pilet vaja väga varakult ette broneerida
No comments:
Post a Comment