Sunday, June 25, 2017

Põlv ja trenn

Peaagu aasta on täis ajast, kui minu parem põlv otsustas puhkust nõuda. Hetkel siis olen selles seisus, et treenin jälle 6 korda nädalas. Treenimine on natuke optimistlik sõna. Liigun. Keskeltläbi 3x jooksu ja 3x ratast.

Augustis mõttetu ortopeedi külastus. Ei uuritud midagi, ei kutsutud tagasi. Puhka ja küll läheb üle. Ei läinud. Teen muidugi liiga, soovitas võtta glükoosamiini ning kasutada arthros salvi. Pärast seda pereõde, röntgen (näitas põlves ahenemist, esialgseks diagnoosiks artoosi algus või meniski vigastus) ja ultraheli (meniski vigastus ja vedelik põlves). Saatekiri ortopeedile. Proovisin vahepeal natuke rattaga sõita, tekkis valu uude kohta.

Teine ortopeed välistas meniski vigastuse. Midagi kindlat ei öelnud. Saatis füsio juurde aga ei mingit tagasikutsumist. Füsiolt sain harjutused ja põletiku diagnoosi. Selgitas, et glükoosamiini peaks võtma vähemalt 1.5mg päevas (3 tabletti) ja koos kondroitiiniga. Diclac 5% salv. Kuu aega ultraheli- ja laserravi. September oli täielik puhkus. No august ka praktiliselt. Oktoobrist detsembrini ujusin. Krooli ei saanud, see tegi haiget. Rinnuli sai aga füsio ei lubanud. Detsembri alguses alustasin uuesti jooksmisega. 600m. Nädalas kolm korda. Ujusin. Ja tundsin jälle, et ei saa. Detsembri lõpus jäin haigeks ja tekkis jälle täielik puhkus.

Märtsini ujusin ja sõitsin mõned korrad siseratast. Siis alustasin jälle jooksuga. Samamoodi, väikesed distantsid, kolm korda nädalas, ülejäänud kolm korda ujusin. Distantsi tõstsin vaikselt. Vahetasin ujumise ratta vastu. Nüüd jooksengi ca 10km ja vuran tuulega võidu. Oh, see tuul on omaette teema. Naudin, et saan liikuda. See ei ole sama. Leinaga on asi lõplik, asi on läbi ja seda tagasi ei saa. Minu põlv on alles, joosta nagu saab. Aga samale tasemele (jap, ma tean et ei olnudki mingi erilist aga minu tase), mis enne ei lase. Olen teinud katseliselt paar natuke kiiremat intervalli, minut korraga, lihtsalt natuke kiiremini kui tavaliselt. Tahaks linnajooksudel olla. Samas teades, et jääb ainult rahulik kulgemine. See ei ole sama. Augustiks on jälle ortopeedi aeg. Aprillis tekkis mingi valu alge. Oli. Aega igaks juhuks ei tühista arvestades kui võimatu seda saada oli. Ma saan aru, et mul on võimalik liikuda. Sellest hoolimata olen olnud liimist lahti.

Lõpetades positiivsega. Täpselt kolme nädala pärast asun teele Šotimaa suunas.

1 comment: