Napoli 22.07

Napoli

22.07 Hommikul tegin juba natuke pikema jalutuskäigu kuna tahtsin jõuda eelmisel päeval bussist nähtud vaateni. Istusime küll kahekordse bussi esimeses reas aga läbi kumera klaasi ei õnnestunud kuidagi normaalseid pilte teha.

Möödusin meie tavapärasest ujumiskohast, veidi kaugemale jäävast Mappatella rannast, mille olin esialgu ujumiskohaks mõelnud ning tasulisest Elena rannast ning jõudsin välja Via Francesco Petrarca tänavale. Hommikuga sain kokku umbes 10 kilomeetrit. Päike tõusis. Majad paiknevad mitmes tasapinnas. Ilm oli ilus. Mis veel tahta.

Aga päeva eriti midagi rohkemat ei mahtunudki. Pärast hommikusööki tegime läbi City Sightseeing Napoli A marsruudi, ehk tutvusime teise poole linnaga, mis osaliselt oli jalgsi juba läbitud.

Selle reisi viimane rannaskäik.

Lõunaks sõime seekord burgerit 😁 Käisime McDonalds`is. Ma igal aastal ikka ühe burgeri söön, see ei ole mingi eesmärk aga nii on juhtunud. Sellel aastal juhtub ilmselt rohkemgi. 

Õhtuks võtsime paki sushit, sest aega kuskile sööma minna enam ei olnud. Juba ootaski meid takso, mis viis lennujaama. Esimene lend viis Helsingisse, väike hilinemine ja kohal kell 1.30 öösel. Esimest korda elus saime veeta öö  lennujaamas. Tähendab, see oli juba pileteid ostes teada. Ei olnudki nii hull, kui arvasin. Kuigi ega eriti magada ka ei saanud. Lärm oli päris suur. Ööbijaid oli üllatavalt palju, igaüks hõivas mõne pingirea.

Mulle Napoli meeldib. See kaootiline seaduspärasus kuidagi sobib mulle. Caprile läheks kindlasti tagasi. Ei kujutaks ette suuremat osa eesti autojuhte sealses liikluses. Aga veel uus seiklus ootab ees juba kolmapäeval 😊

22nd July I took a slightly longer walk in the morning as I wanted to reach a spot I saw from the bus window the previous day. We were sitting in the first row of a double-decker but I just couldn`t take a decent photo through the curvy window. 

I passed our usual swimming spot. Mappatella beach was a little farther down the road, this is the beach I had originally thought for swimming when I planned our trip at home. The priced Elena beach is even farther. Finally I reached Via Francesco Petrarca. I managed to walk about 10 kilometres that morning. The sun was rising. The weather was lovely. What else to want.

We didn`t do much that day. We took the City Sightseeing Napoli A route after breakfast. That meant seeing the other direction that we took the day previously. But we had already managed to see most of the sights we shown. 

The last swimming of the trip. 

We had a burger for lunch 😁 We visited a McDonalds. I manage to eat at least one burger each year. Not a goal on its own. This year I imagine I will eat way more.

We bought sushi for dinner because we didn`t have time to eat out. And then our taxi was waiting for us to take us to the airport. The first flight took us to Helsinki. A slight delay and we were there 1.30am. For the first time in our lives we got to sleep in an airport. We knew that before though. It wasn`t as bad as I had thought. I didn`t get much sleep either, too noisy. But there were surprisingly many people at the airport at night. 

I like Napoli. That chaotic pattern fits me somehow. I would definitely visit Capri again. A new adventure is on its way in two days 😊

Napoli 21.07

21.07 Hommik viis mind jalutama. Nagu juba öeldud, meie majutus paikneb super asukohal. Kui rääkida kuskile jalutamisest. Aga mitte kui rääkida mürast.

Galeria Umberto I

Paar minutit ja leidsin ennast peaagu inimtühjast shopping galeriist - Galeria Umberto I. See on üks kahest kohast, mida eelmisel reisil meile Napolis põgusalt näidati. Galeria Umberto I ehitati 19. sajandi lõpus ning see sai oma nime tolleaegse kuninga järgi.

Galeria Umberto I

Hoone on neljast küljest avatud, kõrge, detalirohke. Päeval on see inimestega täidetud - suveniiripoed, toidukohad, butiigid. Öösel magab seal paar kodutut.

San Francesco di Paola

Galeria Umberto I vahetusse lähedusse jääb suur väljak nimega Piazza del Plebiscito, mida ääristavad ühelt poolt kuninglik palee ja teiselt San Francesco di Paola kirik, taamal paistis Vesuvius. 

Vesuvius

Molosiglio pargis mängisid noormehed jalgpalli. Nägin arvuliselt jooksjaid, kell 6 hommikul on seal tõesti ainuke normaalne temperatuur.

Kuna kõik see asus meie majutusele väga lähedal ja sinna jõudmine ei võtnud erilist aega, otsustasin niisama hispaania kvartali tänavatel ringi uidata. Kuidagi jõudsin välja tõusva tänavani, mis omakorda viis järgmise tõusva tänavani ja järsku olingi Vomero linnaosa serval ning mulle avanes vaade kõrgete majade katustele.

Vaade Vomerolt

Vaade Vomerolt

 Pärast hommikusööki võtsime ette selle reisi kõige pikema jalutuskäigu Cimitero Delle Fontanelle surnuaeda. Tee viis meid kesklinnast eemale. Nägime tavalisemaid kortermaju ning madalamaid elupaiku. Avatud ustest paistsid tillukesed elutoad nagu meiegi oma, lihtsalt astu välisuksest voodisse.

Barcelonas nägime urnidega seina sisse matmise surnuaeda.  

Cimitero Delle Fontanelle

Cimitero Delle Fontanelle

Cimitero Delle Fontanelle on jälle midagi teistsugust. See on rajatud suurde ja kõrgesse koopasse. Sinna toodi 17. sajandi katku ja 19. sajandi koolera ohvrid. 19. sajandi lõpus luud korrastati ja kategoriseeriti. Lingil klikkides on võimalik veel natuke juurde lugeda.

Cloister of Santa Chiara

Linna tagasi jõudes külastasime massiivset Püha Chiara kompleksi, mis asub Piazza del Gesu Nuovol Gesu Nuovo kiriku vastas. Kompleksi kuuluvad kirik, klooster, hauad ja arheoloogiline muuseum. Kloostri ja muuseumi külastamine maksab 6 eurot. Kloostri sisehoov on peamine turismimagnet, 18. sajandil lisati sinna rokokoo stiilis värvilised majoolika plaadid. Muuseumis oli väljakaevamine osast algupärasest kloostrist ning kirikuga seotud väljapanekud.

Selleks ajaks oli lõuna kätte jõudnud ja otsustasime süüa pitsa sinna samasse Gesu Nuovo väljakulule jäävas O' Munaciello Ristorante-Pizzerias. Esimest korda tundsime, et kelneritel oli täiesti ükskõik, kas me seal olime või mitte. 

Bussireis

Edasi ostsime piletid City Sightseeing Napoli punasele kahekordsele bussile ja asusime linnaga tutvuma natuke kaugemalt, kui jalgsi liikudes. Kõrvaklappidest sai kuulata läbitud marsruudi vaatamisväärsuste kohta. Kahju ainult, et bussiga liikudes pilte teha ei saa. 

Pärast seda väikene jahutus meie majutuses ning siis randa. 

Baba

Õhtusöögi sõime Pizzeria 'Ntretella`s. Merenni pasta ja magustoiduks üks purjus zuppa inglese (vist). Ahjaa, ühe baba sõime ka ära.

Galeria Umberto I

21st July. The morning took my walking again. As said, our loft is located in a superb place. When talking about the actual location not the closeness to the traffic.

Galeria Umberto I

Just a couple of minutes and I found myself in an almost empty Galeria Umberto I. This is on of the two places we were briefly shown the last time I visited Napoli with a tourist group in 2010. Galeria Umberto I was built between 1887-1891 and was named after the King of Italy at the time.

The Royal Palace

The gallery can be entered from all four sides. It is high, mighty and full of details. During a day it is packed with people. At night a few homeless people sleep there.

Piazza del Plebiscito is located a few hundred metres from Galeria Umberto I. It is bordered with Royal Palce of Naples and San Francesco di Paola,  Mt Vesuvius towering at the background.

A view from Vomero

A street in Napoli

As this all was very close to our loft and I still had plenty of time I decided to wander the streets of  Quarteri Spagnoli. Somehow I reached a street heading uphill and then another and then I was suddenly at the edge of Vomero and I got to view the roofs of the tall buildings.

After breakfast we took on the longest walk of this trip to Cimitero Delle Fontanelle. The road there took us away from the center. We got to see regular blocks of flats and lower buildings. Open doors let us peek into the tiny rooms that were somewhat like our loft - you can basically step in the bed from front door.

Cimitero Delle Fontanelle

Cimitero Delle Fontanelle

We saw an urn cemetery in Barcelona. Cimitero Delle Fontanelle was something I have never seen before. The cemetery is located in a huge cave, that is now open for visitors. The victims of the great plague in the 17th century and the victims of the cholera epidemic in the 19th centry are deposited there. I will not write about all of this, so if interested, click on the link.

Back in the centre, we visited the massive complex of Santa Chiara. The complex is located in the  Piazza del Gesu Nuovol opposite the church of Gesu Nuovo and consists of the Church of Santa Chiara, a monastery, tombs and an archeological museum. Visiting the Monastery and the museum costs 6 euros. The main tourist attraction is the colourful cloister that was transformed in 1742 by Domenico Antonio Vaccaro with the unique addition of majolica tiles in Rococò style. The museum houses information on the history of the church and archaeological findings. 

Bus tour

By that time it was noon and we decided to have a pizza at O' Munaciello Ristorante-Pizzeria on Piazza Gesu Nuovo. For the first time we felt the waiters didn`t care the slightest if we were there or not.


As my mum was tired of walking we bought tickets for a City Sightseeing Napoli tour. We were given the information about the sights we were shown thought the headphones. It`s a pity that being on a bus doesn`t allow you to take decent photos, if any.

After that a small cooling session and back to the beach.

We ate dinner at Pizzeria 'Ntretella. Seafood pasta and a drunk zuppa inglese (if I remember the name correctly).

Capri 20.07

Päikesloojang ja elevandi siluett

20.07 Tavaliselt tõusen ringi reisides varem, et enamasti inimvabas ümbruses jalutada. Napolis, kus öösel ekisteeris vaikus tõesti kuskil neljast poole kuueni olin lihtsalt nii väsinud, et ei suutnud ennast selleks sundida. Kuna Capril olime ainult ühe (vaikse) öö, siis teadsin juba enne, et tõusen kindlasti varem. Capril on päeval praktiliselt võimatu inimtühja hetke leida, hommik oli selleks  tore vaheldus. 

Arco Naturale

Umbes pooleist kilomeetrit kerget mäkketõusu mööda Via Matermania tänavat ja jõudsin välja eelmisel päeval nähtud elevandini - Arco Naturale. 

Acro Naturale on jäänus kokkukukkunud koopa jäänus, pärit paleoliitikumist. Kaar on ca 12m ja kogu kuju ca 18 meetri kõrgune. Jõudsin kohale natuke pärast päikesetõusu, oleksin pidanud varem alustama. Aga sain seda loodusimet jälgida täielikus üksinduses. Kui välja jätta vilgas loomamaailm. Väikeseid sisalikke, ma ei tea, mis nad tegelikult on, olid kõik kohad täis. Pärast edasi jalutades tundus neid praktiliselt igal sammul peitu pugevat. Aga jah, Arco Naturale on võimas.

Grotta di Matermania

Kuna otsest kiiret ei olnud, siis jätkasin oma teekonda mööda Via del Pizzolungot. Pärast mõeldes oli see ainuõige liikumissuund. Trepid mulle küll meeldivad aga kuuma käes pidev ülesmäge ja treppe liikumine ei ole just kõige mõnusam. Valitud suunas piirdus tõus praktiliselt ainult Via Matermaniaga.  

Teele jäi veel üks huvitav avastus - Grotta di Matermania. 18m kõrge ning lai ja 27m sügav looduslik koobas, mida rooma ajal kasutati nümfaionina.   

Via del Pizzolungo viis välja vastasrannikule, kus avanevad imelised vaated merele. Näha on Casa Malaparte, Isole Faraglioni, kaktused, meri, hotellid. Ring kokku umbes viis kilomeetrit ja kaks tundi ilusti sisustatud. 

Regina Christina hommikusöök oli rikkalik (Neapolitan Loft, kus me Napolis ööbisime pakkus ainult crossaine, röstsaia, pakikooki, helbeid, piima ja mahla). Valikus olid peekon ja munad, juustud, singid, tomat, mozzarella, puuviljad, jogurtid, helbed ja koogid. Nagu nii palju erinevaid kooke hommikusöögiks. Vaatalesime natuke teisi hommikusöögilisi ja oligi nii, võtsidki ainult tüki üht ja teist kooki või mitu muffiniti. Ega mina ka alla ei jäänud, küll mitte terve tükk aga killukesed kookidest maitsesin ära. Mini saiakesed ka. Tomat mozzarellaga oli ülihää. Peekon. Yum.

Igatahes. Suundusime uuesti randa. Funikulööriga alla. Olime seal kaks tundi. Kui kell 11 tagasi majutuse poole liikuma hakkasime (check-out kell 12) selgus, et funikulööriga me tunniga küll üles ei jõua. Inimesi oli lihtsalt nii massiliselt. Mis siis ikka, mõned kiiremad sammud ja 1.2 km ülesmäge ning saime jalakäijate raja ka üle vaadatud. Kiire soola mahauhumine, check-out. Jätsime koti jälle hoidu. Lõuna sõime jälle samas kohas aga nüüd olin maksmisega juba targem. 

Teel Anacaprile

Väike buss viis meid Capri keskusest saare teise linna Anacaprile. Bussisõit ülesmäge oli põnev. Mõnel on kergekujuline kõrgusekartus. See mõni ei ole mina 😁  

Kuna teed saarel on kitsad, siis seal liiguvad ainult tillukesed bussid. Bussilt maha ja Monte Solaro tõstuki järjekorda, või noh, olematusse järjekorda. Tagasi tulles ulatus järjekord maja ümber. 

Tõstuk viib umbes 15 minutiga inimese 589 m kõrguse Monte Solaro tippu, sõit on väga mõnus. Mulle. Kõrgusekartja hoidis eeskujulikult äärtest kinni aga saime mõlemad ilusti üles. 

Monte Solaro tipus oli kuum. Meil oli õnneks igal pool veepudel kaasas. Vaated ümber saare loomulikult ka, see on Capri kõrgeim tipp. Hommikul, kui jalutuskäiku lõpetasin, oli mäetipp paksu pilve sisse peitunud. Leidsin mingi suure kollase liblika. Aga ilus on kindlasti. 

 

Mäelt allasõit pakkus vaateid Anacaprile. Tegime keskuses väikese jalutuskäigu ning suundusime bussiga tagasi Caprile. Tõime ära oma pagasi, sõitsime funikulööriga Marina Grandesse ning ostime laevapiletid tagasi Napolisse. Järgmine laev pidi väljuma 9 minuti pärast. Küsisime piletimüüjalt, kas on ikka mõtet neid pileteid osta, kui me ei peaks jõudma. Küll te jõuate, oli tema arvamus. Väike sörk ja olimegi suundumas Napolisse. 

Capril jäi tegelikult veel palju nägemata. 

Õhtul jälle üks väike jalutuskäik. Ja mereanni pasta. Külastasime uuesti Casa Viscardit. Ema ei suutnud uskuda, kuidas kahel järjestikusel päeval sama toitu süües saab see nii erinev olla. Aili vist mäletab, kuidas me Bourton-on-the-Water'is sama nimega täiesti erinevat toitu saime.

20th July. Usually when I travel I wake up earlier to walk in the empty surroundings. In Napoli, where it was seriously relatively quiet only from 4am to 5.30am, I just couldn`t make myself to get up. As we only stayed one (quiet) night in Capri I knew fro certain I would get up earlier. It was virtually impossible to find a free of people moment during the day so the morning was a nice change. 

About 1.5km of slight uphill walking Via Matermania led me to the elephant seen on the previous day Arco Naturale. Acro Naturale dates back from the Paleolithic age and it is the remains of a collapsed grotto. The arch spans 12 m at a height of 18 m above ground. I arrived just after sunrisem, I should have started even earlier. But I got to take in that breathtaking wonder in solitude. Near solitude, to exclude the tiny animals.

Grotta di Matermania

As I was in no rush, I carried on Via del Pizzolungo. Thinking back, this is the only direction to walk this lap. At least in the heat. I do like the staires but constantly walking uphill and taking some stairs from time to time in the heat is not the most enjoyable way to spend time.

There was another interesting discovery on the way - Grotta di Matermania. It is a natural cave, 18m high and wide and 27m deep. During Roman times the cave was used as a Nympheum.

Casa Malaparte

Via del Pizzolungo led me to the opposite coastline. Stunning views to Casa Malaparte, Isole Faraglioni, cactuses, the sea, hotels. The lap was about 5 kilometres all together and another two hours wonderfully spent.

Regina Christina offeres a plentiful breakfast (Neapolitan Loft, where we stayed in Napoli offered only crossaints, toast, packed cake, cereals, milk and juice). There we could choose from bacon and eggs, cheese, ham, tomato, mozzarella, fruit, yogurts, cereals and cakes. Yup. Cakes for breakfast. As we were slightly observing the other guestst, some of them actually only ate slices of cake of muffins or the combination of both. Well, I wasn`t any worse. I tasted most.. some of the cakes. I took a tiny slice, but still. And the tiny pastry. The tomato mozzarella combination was delicious. And the bacon. Yum.

Anyway. We headed back to the beach. We took the funicolare. We were there for two ours. When we started going back up at 11 (our check-out time was at noon) it came out there wouldn`t have been no way to ride back up in an hour with all that crowd. Nothing to do than to take some faster steps for the next 1.2 km uphill and we got to see the pedestrians track. We washed off the salt, checked out and again left our bag at the luggage hold. We had lunch at the same place but this time I already knew about the paying system.

A small bus took us to the second city on Capri - Anacapri. The bus ride was fun. Someone has a slight fear of hights. That someone isn`t me 😁  As the roads on the island are narrow, only tiny bused operate there. We got off the bus and got the chairlift tickets to Monte Solaro. When we got back later there was a massive ticket line.

The chairlift ride takes about 15 relaxing minutes and takes you to the top of the 589m-high Monte Solaro. The ride was lovely. For me. The fear-of-hights one held on to the posts the entire way. But we got there nicely. 

It was hot at the top. Fortunately we carried a bottle of water everywhere. And we naturally got to enjoy stunning views. In the morning, when I finished my walk the moutain top was hidden inside a thick cloud. I found a huge yellow butterfly.

Anacapri

Taking the chairlift back down, we got to admire Anacapri. We took a short walk. Took the bus down to Capri. Brought our luggage, took the funicolare to Marina Grande and bought the tickets back to Napoli. The next ship was about to depart in 9 minutes. We asked the salesperson if we could make it so we wouldn`t waste the tickets. He was certain we would. So a couple of minutes of slight jogging later we were on board with the cool conditioner. 

There was actually so much more I would have wanted to see in Capri.

Another short walk in the evening. And seafood pasta at Casa Viscardi. Mum couldn`t believe we didn`t get as good food as the previous day when we visited the same place and ate the same food. Aili might remember how that happened last summer in Bourton-on-the-Water.