Capri 20.07

Päikesloojang ja elevandi siluett

20.07 Tavaliselt tõusen ringi reisides varem, et enamasti inimvabas ümbruses jalutada. Napolis, kus öösel ekisteeris vaikus tõesti kuskil neljast poole kuueni olin lihtsalt nii väsinud, et ei suutnud ennast selleks sundida. Kuna Capril olime ainult ühe (vaikse) öö, siis teadsin juba enne, et tõusen kindlasti varem. Capril on päeval praktiliselt võimatu inimtühja hetke leida, hommik oli selleks  tore vaheldus. 

Arco Naturale

Umbes pooleist kilomeetrit kerget mäkketõusu mööda Via Matermania tänavat ja jõudsin välja eelmisel päeval nähtud elevandini - Arco Naturale. 

Acro Naturale on jäänus kokkukukkunud koopa jäänus, pärit paleoliitikumist. Kaar on ca 12m ja kogu kuju ca 18 meetri kõrgune. Jõudsin kohale natuke pärast päikesetõusu, oleksin pidanud varem alustama. Aga sain seda loodusimet jälgida täielikus üksinduses. Kui välja jätta vilgas loomamaailm. Väikeseid sisalikke, ma ei tea, mis nad tegelikult on, olid kõik kohad täis. Pärast edasi jalutades tundus neid praktiliselt igal sammul peitu pugevat. Aga jah, Arco Naturale on võimas.

Grotta di Matermania

Kuna otsest kiiret ei olnud, siis jätkasin oma teekonda mööda Via del Pizzolungot. Pärast mõeldes oli see ainuõige liikumissuund. Trepid mulle küll meeldivad aga kuuma käes pidev ülesmäge ja treppe liikumine ei ole just kõige mõnusam. Valitud suunas piirdus tõus praktiliselt ainult Via Matermaniaga.  

Teele jäi veel üks huvitav avastus - Grotta di Matermania. 18m kõrge ning lai ja 27m sügav looduslik koobas, mida rooma ajal kasutati nümfaionina.   

Via del Pizzolungo viis välja vastasrannikule, kus avanevad imelised vaated merele. Näha on Casa Malaparte, Isole Faraglioni, kaktused, meri, hotellid. Ring kokku umbes viis kilomeetrit ja kaks tundi ilusti sisustatud. 

Regina Christina hommikusöök oli rikkalik (Neapolitan Loft, kus me Napolis ööbisime pakkus ainult crossaine, röstsaia, pakikooki, helbeid, piima ja mahla). Valikus olid peekon ja munad, juustud, singid, tomat, mozzarella, puuviljad, jogurtid, helbed ja koogid. Nagu nii palju erinevaid kooke hommikusöögiks. Vaatalesime natuke teisi hommikusöögilisi ja oligi nii, võtsidki ainult tüki üht ja teist kooki või mitu muffiniti. Ega mina ka alla ei jäänud, küll mitte terve tükk aga killukesed kookidest maitsesin ära. Mini saiakesed ka. Tomat mozzarellaga oli ülihää. Peekon. Yum.

Igatahes. Suundusime uuesti randa. Funikulööriga alla. Olime seal kaks tundi. Kui kell 11 tagasi majutuse poole liikuma hakkasime (check-out kell 12) selgus, et funikulööriga me tunniga küll üles ei jõua. Inimesi oli lihtsalt nii massiliselt. Mis siis ikka, mõned kiiremad sammud ja 1.2 km ülesmäge ning saime jalakäijate raja ka üle vaadatud. Kiire soola mahauhumine, check-out. Jätsime koti jälle hoidu. Lõuna sõime jälle samas kohas aga nüüd olin maksmisega juba targem. 

Teel Anacaprile

Väike buss viis meid Capri keskusest saare teise linna Anacaprile. Bussisõit ülesmäge oli põnev. Mõnel on kergekujuline kõrgusekartus. See mõni ei ole mina 😁  

Kuna teed saarel on kitsad, siis seal liiguvad ainult tillukesed bussid. Bussilt maha ja Monte Solaro tõstuki järjekorda, või noh, olematusse järjekorda. Tagasi tulles ulatus järjekord maja ümber. 

Tõstuk viib umbes 15 minutiga inimese 589 m kõrguse Monte Solaro tippu, sõit on väga mõnus. Mulle. Kõrgusekartja hoidis eeskujulikult äärtest kinni aga saime mõlemad ilusti üles. 

Monte Solaro tipus oli kuum. Meil oli õnneks igal pool veepudel kaasas. Vaated ümber saare loomulikult ka, see on Capri kõrgeim tipp. Hommikul, kui jalutuskäiku lõpetasin, oli mäetipp paksu pilve sisse peitunud. Leidsin mingi suure kollase liblika. Aga ilus on kindlasti. 

 

Mäelt allasõit pakkus vaateid Anacaprile. Tegime keskuses väikese jalutuskäigu ning suundusime bussiga tagasi Caprile. Tõime ära oma pagasi, sõitsime funikulööriga Marina Grandesse ning ostime laevapiletid tagasi Napolisse. Järgmine laev pidi väljuma 9 minuti pärast. Küsisime piletimüüjalt, kas on ikka mõtet neid pileteid osta, kui me ei peaks jõudma. Küll te jõuate, oli tema arvamus. Väike sörk ja olimegi suundumas Napolisse. 

Capril jäi tegelikult veel palju nägemata. 

Õhtul jälle üks väike jalutuskäik. Ja mereanni pasta. Külastasime uuesti Casa Viscardit. Ema ei suutnud uskuda, kuidas kahel järjestikusel päeval sama toitu süües saab see nii erinev olla. Aili vist mäletab, kuidas me Bourton-on-the-Water'is sama nimega täiesti erinevat toitu saime.

20th July. Usually when I travel I wake up earlier to walk in the empty surroundings. In Napoli, where it was seriously relatively quiet only from 4am to 5.30am, I just couldn`t make myself to get up. As we only stayed one (quiet) night in Capri I knew fro certain I would get up earlier. It was virtually impossible to find a free of people moment during the day so the morning was a nice change. 

About 1.5km of slight uphill walking Via Matermania led me to the elephant seen on the previous day Arco Naturale. Acro Naturale dates back from the Paleolithic age and it is the remains of a collapsed grotto. The arch spans 12 m at a height of 18 m above ground. I arrived just after sunrisem, I should have started even earlier. But I got to take in that breathtaking wonder in solitude. Near solitude, to exclude the tiny animals.

Grotta di Matermania

As I was in no rush, I carried on Via del Pizzolungo. Thinking back, this is the only direction to walk this lap. At least in the heat. I do like the staires but constantly walking uphill and taking some stairs from time to time in the heat is not the most enjoyable way to spend time.

There was another interesting discovery on the way - Grotta di Matermania. It is a natural cave, 18m high and wide and 27m deep. During Roman times the cave was used as a Nympheum.

Casa Malaparte

Via del Pizzolungo led me to the opposite coastline. Stunning views to Casa Malaparte, Isole Faraglioni, cactuses, the sea, hotels. The lap was about 5 kilometres all together and another two hours wonderfully spent.

Regina Christina offeres a plentiful breakfast (Neapolitan Loft, where we stayed in Napoli offered only crossaints, toast, packed cake, cereals, milk and juice). There we could choose from bacon and eggs, cheese, ham, tomato, mozzarella, fruit, yogurts, cereals and cakes. Yup. Cakes for breakfast. As we were slightly observing the other guestst, some of them actually only ate slices of cake of muffins or the combination of both. Well, I wasn`t any worse. I tasted most.. some of the cakes. I took a tiny slice, but still. And the tiny pastry. The tomato mozzarella combination was delicious. And the bacon. Yum.

Anyway. We headed back to the beach. We took the funicolare. We were there for two ours. When we started going back up at 11 (our check-out time was at noon) it came out there wouldn`t have been no way to ride back up in an hour with all that crowd. Nothing to do than to take some faster steps for the next 1.2 km uphill and we got to see the pedestrians track. We washed off the salt, checked out and again left our bag at the luggage hold. We had lunch at the same place but this time I already knew about the paying system.

A small bus took us to the second city on Capri - Anacapri. The bus ride was fun. Someone has a slight fear of hights. That someone isn`t me 😁  As the roads on the island are narrow, only tiny bused operate there. We got off the bus and got the chairlift tickets to Monte Solaro. When we got back later there was a massive ticket line.

The chairlift ride takes about 15 relaxing minutes and takes you to the top of the 589m-high Monte Solaro. The ride was lovely. For me. The fear-of-hights one held on to the posts the entire way. But we got there nicely. 

It was hot at the top. Fortunately we carried a bottle of water everywhere. And we naturally got to enjoy stunning views. In the morning, when I finished my walk the moutain top was hidden inside a thick cloud. I found a huge yellow butterfly.

Anacapri

Taking the chairlift back down, we got to admire Anacapri. We took a short walk. Took the bus down to Capri. Brought our luggage, took the funicolare to Marina Grande and bought the tickets back to Napoli. The next ship was about to depart in 9 minutes. We asked the salesperson if we could make it so we wouldn`t waste the tickets. He was certain we would. So a couple of minutes of slight jogging later we were on board with the cool conditioner. 

There was actually so much more I would have wanted to see in Capri.

Another short walk in the evening. And seafood pasta at Casa Viscardi. Mum couldn`t believe we didn`t get as good food as the previous day when we visited the same place and ate the same food. Aili might remember how that happened last summer in Bourton-on-the-Water.