Sloveenia päev 2/day 2

19.07 Sünnipäev algas 6km jooksuga ümber Bledi järve. Eesti ajavahe Sloveeniaga on üks tund, see tegi hommikuse ärkamise sellevõrra lihtsamaks. Tõusin enne seitset, nendel alles kuus. Päike alles piilus mägede tagant muutes vee ja ümbruse muinasjutuliseks. Järve ümbritseb mõnus rada, varajasi jooksjaid ja rattureid oli teisigi. Ette rutates, rattureid ja jooksjaid kohtasin abslouutselt iga päev terve nädala jooksul.

Hommikusöögi sai valida buffet`ist - saiad, juustud, singid, vorstid, oliivid, munapuder, soojad vorstid, jogurtid etc. Pärast hommikusööki tegin uuesti lühikese jalutuskäigu, seekord kaamera seltsiliseks.

Pletna paat

99 astet Taevassemineku Kirikusse

Esimeseks olin plaanitud sõidu Pletna paadiga Bledi saarele. Pletna paat on sileda põhjaga, saime kohe teada kui oluline on tasakaalu hoidmine paadi mõlemal poolel. Teele minekuks lisandus meile jaapanlaste seltskond, uudishimulikud turistid nagu meiegi. Istusime nii, et mõlemal poolel oli võrdne arv inimesi ning üks istus paadi ninas. Keset sõitu otsustasid jaapani naised selfi teha ning üks tõusis püsti, liikudes teisele poolele, paat tahtis kohe ümber minna :) Ujumisega oleksid loodetavasti enamik hakkama saanud aga kaameraid kuivad hoida oleks olnud tunduvalt keerulisem.

Bledi saare kõige tuntum sümbol on Taevasseminemispüha kirik, kuid seal asuvad ka kaplani ning rektori majad, väike kogudus, kohvik. Kiriku juurde viib 99 astmeline trepp, traditsiooni järgi viib peig pruudi kõik need astmed süles üles. Vaade Bledist kirikule ja saarelt mandrile oli lihtsalt võrratu. Tagasiteel saime teada kui lühike oli meiega sõitnud jaapanlaste mälu, järjekordselt taheti püstitõusmisega paadi tasakaal rivist välja lüüa. Õnneks seekord suplusest pääsesime.

Vintgar kuru

Edasi tuli lühike autosõit Vintgar kuru (Vintgar Gorge) poole.

Vintgar kuru

Vintgar Gorge avastasid Jakob Zumer ja Benedikt Lergetporer 1891. aastal. Jalutuskäigu pikkuseks oli ca 1.6 km ühes suunas kuigi kogu kilometraaz tuli tunduvalt suurem. Rada viib kuni 13 meetri kõrguse Šum koseni.
Jalutamiseks oli kuru seintel laudtee. Kuru ise oli võimas, kõik oli rohelusse mattunud, vesi oli selge ja liikus tohtu jõuga. Seal oleks võinud veel kauem aega viita. Turistide massid liikusid meiega sama teed kuid tagasi suundudes saime isegi üksindust nautida.

Bled kreemikook

Bledi tagasi jõudes jalutasime selle keskusesse ning lõunasöögi lõpetuseks proovisin ära ühe Bledi sümboli - kreemikoogi. Nimest hoolimata üpris maitsev.

Tõstuk

 Lõunasöögi järgselt läksid vanemad Bledi järvega tutvuma, rong tegi selle lihtsamaks. Mina suundusin jalutuskäigule ja sattusin Straza mäe juurde, tõstukiga üles ja tohutult laheda rongiga mööda relssi alla. Mäe kõrguste vahe oli märgitud 131 meetrit, raja pikkus 520m. Esimest korda sõitsin alla tagasihoidlikumalt, teist korda oli kiirus juba suurem. Ülevalt avanes lihtsalt imeline vaade Bledile. Üleval tegin väikese ringi mäel oleval matkarajal.

Bled

Päeva lõpetas veel üks jalutuskäik ning õhtusöök Guesthouse Mlino restoranis. Jalgadel kokku 26km :) Minu maitse järgi sünnipäev.

Bled

Bled

19th July My birthday started with a 6km run around Lake Bled. Estonian time difference with Slovenia is one hour, that made waking up considerably easier. I woke before 7 am, for them it was only 6 am. The sun was peeking over the mountains and illuminating the surroundings, making everything magical. Lake Bled is surrounded by a nice track. There were other joggers and bikers. To get ahead of myself, there were bikers and joggers absolutely every day of our trip.

Gueshouse Mlino

Guesthouse Mlino offered buffet breakfast - buns, bread, sausages, hams, olives, egg porrdige, warm sausages etc. After breakfast I took a short wal this time accompanied by my camera.

The Church of Assumption, Bled Island

I had planned a voyage with Pletna boat to Bled island first. Pletna boat is a wooden flat-bottom boat. We got to know first hand how important is to keep both sides of the boat balanced. We were accompanied by a group of Japanese women. The driver made us sit so boths sides had equal number of people and one sitting in front. In the middle of our voyage a Japanese woman decided to take a selfi with the rest of the group and stood up to move to the other side, making the boat nearly turn over. Hopefully everyone would have been able to swim though keeping our cameras dry would have much more difficult.

Chaplan`s House, Bled Island

The most recognizable symbol of the lake is the Church of the Assumption but it also has chaplain's house, provost's house, small hermitage, souvenir shop and a cafe. 99 steps lead up to the church. As a tradition, groom carries his bride all the way up.

Vintgar Gorge

The view to Bled and Lake Bled is simply gorgeous. On our way back we got to know how short our Japanese group`s  memory is. Once again one of them thought it was a brilliant idea to get up to take a selfi


Next we took a short drive to Vintgar Gorge. Vintgar Gorge was discovered in 1891 by
Jakob Zumer and Benedikt Lergetporer. Track is approximately 1.6km one way though the entire road was considerably longer. The Gorge lead to 13m high Šum waterfall. Wooden track leads up to the waterfall. The Gorge is magnificent, everything is emerald green, water is crystal clear and water has enormous power. We could have been there even longer. Loads of tourists shared our way, although we even got to enjoy lack of people on our way back.

Bled crem cake

Back in Bled we walked to Bled centre and I got to try a symbol of Bled - Cream cake. Surprisingly tasty in spite of its name.

Summer toboggan

After lunch my parents went to discover Lake Bled by train and I made my way up to Straza mountain.

Chair lift

Up with chair lift and down on the sledding track that is situated on the ski slope. The summer toboggan track is 520 metres long and has elevation of 130 metres. First time riding down I was quite hesistant but oh how I loved the speed and was enjoying it more the second time. The moutain offers breathtaking views.

Bled

Our day was ended by a nice dinner in Guesthouse Mlino`s  restaurant. 26km on feet :) My cup of birthday ;)

Bled

Sloveenia päev 1/day 1

See suvi viis meid Sloveeniasse. Kompromissiks natuke soojem maa minu Suurbritannia või Iirimaale kõrvale.

Sloveenia - nädal ilma tüütute putukateta; nädal päikest ja sooja; mäed ja puhtad linnad.

18.07 Väljalend oli vahelduseks hommikul (8.25, tavalise 6 vms asemel) ja viis meid Helsingisse. Õnneks saab Eestis check-in`i kodus ära teha ning natuke hiljem lennujaama jõuda. Ümberistumise aeg tundus kohutav kuid üllatuseks ei osutunudki liiga väsitavaks. Ljubljana lennujaama maandusime plaanipäraselt kell 18.20. Pagasi kättesaamine laabus sujuvalt, juba siis jäi mulje, et tegemist on väikese lennujaamaga. Auto võtsin jälle Avisest, nüüdseks kolmas kord. Seekord anti meie käsutusse Opel Meriva. Toreda uudisena oli aastane vignette juba  auto esiklaasile kinnitatud.

Minu tuba, Guesthouse Mlino

Kohe lennujaama aknast tervitasid meid mäed, teel Bledi nägime neid juba lähemalt. Bledi ääristavad Karavanke mäed ja Juliani Alpid. Bled on imeilus linnake oma ca 5100 elaniku, järve ja mägedega . Meie majutuse Gueshouse Mlino olin valinud täpselt järve kaldale. Millegipärast oli järve kaldal kulgev tee väga suure liiklustihedusega. Õhtul kohale jõudes sõime õhtust ning tegime väikese jalutuskäigu.

This summer took us to Slovenia. This was a compromise as a warmer country than my Great Britain or Ireland.

Slovenia - a week without annoying bugs, flies etc.; a week of sun and warmth; mountains and clean towns.

18.07 Our departure was in the morning for a change (8.25 am as opposed to usual 6 am`ish) and led us to Helsinki. Fortunately Estonia allows to make chech.in at home so that won us some time to arrive at the airport a bit later. The transfer time scared me a bit though it did not turn out as tedious. We arrived at Ljubljana Airport at 18.20 pm as planned. Walking to claim our luggage made me feel how small the airport actually is.

I got our car from Avis again, third time already. This time I got to drive Opel Meriva. As a nice surprise, Avis had already added a vignette  to our car.

View from my room, Gueshouse Mlino

Right from airport window I could see mountains. While driving to Bled I got a closer look. Bled is surrounder by Karavanke Mountains and Julian Alps. Bled itself is a gorgeous town with its 5100 people, beautiful lake and mountains. Our accommodation Gueshouse Mlino was right by the shore. For some reason the road by Lake Bled had heavy traffic almost the entire night. We had dinner and took a lovely walk in the evening.

Sisemine äratuskell /Internal alarm clock

Mina ja "tore" sisemine äratuskell. 

Täna oli äratus pandud 4:55, 5:15 tahtsin jooksma hakata. Täna oli 25 km ja ma pidin hiljemalt 8:30 staadionil tööl olema. Aga mida teeb minu retikulaarformatsioon (üks mõiste, mis ülikoolist on ülihästi meelde jäänud. Aju osa, mis reguleerib magamist ja ärkvelolekut) selle asemel, et rahulikult 4:55ni magada? Pumpumpummm ütleb, et 4:03 on paras aeg üles tõusta. 

Õues müristab, vaatan äikesekaarti, sest äike on ainuke asi, millega ma ei jookse. Pikne on lähedal aga samas piisavalt kaugel. Ütlen retikulaarformatsioonile, et magaks ikka natuke veel. Tema on pähe võtnud, et päev on alanud. Vaatan ca 4:15, 4:30 ja 4:45 uuesti äikesekaarti. On selge, et äike möödus ja on uude suunda edasi liikunud. Aju terve aeg toimetab erinevaid mõtteid, sest enne viite hommikul on ju ideaalne aeg lahendada mis iganes probleeme mu aju suudab välja mõelda. Ja selline retiklaarformatsioon mul ongi. Kui on äratuskell pandud, siis tema otsustab, et ikka sellest (tunduvalt) varem on õige aeg ärgata. Mitte siis, kui kell reaalselt heliseb :)

Lõpuks loobun, söön banaani ära ja panen riidesse. 5:12 astun uksest välja. Nii suure hooga, et unustan veepudeli. Geeli ilma veeta juua ei kannata, liiga magus kuigi peaks olema sidrunimaitseline. Tahtsin kindlasti geeli, mis vedeliku joomist ei eelda aga ka see sidrunimaitse on selle magusa sisse liialt mattunud. Ots ringi ja veepudelit tooma. 5:15 asun uuesti rajale. 25km puhast naudingut *khm natuke pinutamist ikka ka khm* Tempo on hea ja ilm super, mis siis et higi tilgub juba enne teise km lõppu. 

Me and my "charming" internal alarm clock.

I set the alarm for 4:55 a.m. today and wanted to start running at 5:15 a.m. Today I had 25 km and I had to be at work by 8:30 a.m. the latest. But what does my formatio reticularis do (one word I remember extremely well from Uni) instead of letting me sleep until 4:55? Tatatataaa tells me that 4:03 is just the right time to wake up.

There is thunder outside. I search the lightning map, because lightning is one thing during which I will not run. Lightning is close but far enough. I tell my formatio reticularis to sleep a bit more. It has decided that the day has begun. I look at the lightning map at around 4:15, 4:30 and 4:45. It is obvious that lightning has passed. My brain is constantly working, because it is the ideal time to solve what ever issues I have before 5:00 a.m. in the bloody morning. And that is the kind of
formatio reticularis I have. If I have an alarm clock set, it decides to wake me up (considerable time) before that. Not when the alarm is actually ringing :)

Finally I give up, eat my banana and get dressed. At 5:12 I step out of my from door. In such a high dash I forget my water bottle. I cannot drink energy gel without water. It is way too sweet even though it is supposed to be lemon flavoured. I wanted a gel that is drinkable and would not need extra water but the lemon flavour is snowed under sweetness. So I turn around and get my water bottle. At 5:15 I set out again. 25 km of pure enjoyment *khm a bit of effort as well khm* The pace is good and the weather is lovely even though I am sweatting before first two kilometres are up.

Icebug Kõva Mehe jooks / Tough Guy Run

Muda, voolavad savise põhjaga jõed, mudane tiigivesi, kraavid, oksad, takistustest üle ronimine ja jällegi mudas roomamine = üllatavalt üks vapustavamaid kogemusi.

Stamina korraldas 9.ndat korda Kõva Mehe jooksu, mille rada asus Saunapunktis ja selle ümbruses. Juba 9s kord aga mina avastasin selle alles märtsis Varssavisse sõites kui Valdo sellest rääkis. Võtsin plaani ja jäin põnevusega ootama.

Kohale jõudes tervitas päike ja soojus. Numbri järele minnes vaatasime võimalikku osa rajast, mis jäi raudtee lähedusse. Kuna jooksjaid oli registreeritud 706 (lõpetajaid 639) ning rada natuke limiteeritud, starditi kolmest grupist 10 minutiliste vahedega. Minul eelnevat tulemust kirjas polnud, seega alustasin viimasest, kolmandast grupist.

Rada oli 10km ning kulges Saunapunkti ümbruses. Meil oli võimalus kõikvõimalikest takistustest üle ronida (ronimissein, heinapallid, müürid, etc), tiigis supelda, mitu korda jõge ületada või selle porisel kaldal liikuda, langenud puudest ja okstest üle joosta, raskusi kanda, roomata traataia all poris, läbi torude ning muda, muda, muda. Möödamineku kohti ei olnud piisavalt (no loomulikult kõva mees jookseb pikas heinas ja tihedas metsas ka mööda).

Nautisin seda kõike uskumatult palju. Aeg 1.06,59 ja naiste 4s! Kokkuvõttes 145s. Super elamus :)

Star FM Rapla

Joonistasin eelmise aasta lõpus Karl-Erik Taukari pildi. Mai alguses tekkis mõte sellele autogramm saada, pole kogumisega tükk aega tegelenud. Otsisin tema esinemiskohti ja jäi silma Rapla laululava, asukoht kõige lähem ning lisaks temale veel mõned esinejad. Tegemist siis Star FM suvealguse tuuriga. Vahepeal lisandus Jüri Pootsmanni pilt. Sõbranna õnnestus kampa saada tänu Termikale ja Smilersile.

Eelmisel päeval sadas vihma ning Viljandi kontsert lükati edasi. Hea küll, väike torm oli. Tekkis küll mõte, kas Raplat tabab sama saatus aga õnneks jäi lõunast sadu järele ning asendus päikesega.

Jüri Pootsmann

Jõudsime kohale piisavalt vara aga laululava pingid olid väga suures mahus hõivatud. Samuti lavaesine. Jüri Pootsmann alustas, mulle meeldib väga ta madal hääl. Esinemise lõpus suundusin autogrammilaua juurde (õnneks ei olnud ainuke üle meetri pikkune :D ) Jüri andis ikka päris pikalt ennast oodata. Vahepeal korraldas Roosileht laval tantsuvõistluse ja Karl-Erik jõudis esinemisega alustada. Vähemalt niigi palju, et olin laua ääres ja ei pidanud tema jõudes väga kaua ootama.

Karl-Erik Taukar

Proovisin sama teha Karl-Erik Taukari esinemise lõpuks ja suundusin laua poole aga üllatuslikult oli tekkinud päris pikk järjekord. Ootasime. Ootasime. Ootasime veel. Vahepeal korraldas Roosileht meestele autotõmbamise võistluse. Rivi nihkus laua poole. Ootasime. Siis tuli Roosileht ja jagas mingeid pilte. Selgus, et Karl-Erik ei suvatsenudki fännidega kohtuma tulla, istus telgis, allkirjastas pilte ja saatis need Roosilehe kaudu inimestele :) Mida ka kõigile ei jätkunud. Mul oleks olnud ükskõik endast aga seal olid enamik ikkagi lapsed. Lapsed kes silmnähtavalt olid pettunud. Mina palusin toredal turvamehel oma pildile allkirja saada aga see suhtumine...

Smilers

Terminaator

Järgnesid Terminaator ja Smilers. Termika mehed allkirjastasid kaks jalgpalli ja saatsid need publikusse. Tekkis sportlik huvi, kui teeks pildi ja kontserdi ajal esiritta läheks, kas siis võiks autogrammi saada? Nende piltidega on ainult natuke keerulisem. Kõigist head pilti pole ja teha ainult Jaagup  Kreem või Hendrik Sal-Saller? 

Igatahes ilm oli super ja kontsert oli lahe.

Jüri Pootsmann

I drew a picture of Karl-Erik Taukar  last year. At the beginning of May I thought of getting it signed. So I searched for his places he would be performing at and Rapla singing ground seemed close enough and it included other singers. It was Radio Star FM`s tour celebrating summer. Meanwhile I drew Jüri Pootsmann. I managed to take my friend with me because she adores Terminaator and Smilers.

It was raining the day before. Well, actually there was a tiny storm and they had to cancel Viljandi´s concert. We were wondering if the same fate would come to Rapla but luckily it ended raining after noon and rain was replaced with sun.

Jüri Pootsmann

We got there early enough but almost all of the benches were already taken, so was the space in front of the stage. Jüri Pootsmann was the first to sing. I enjoy his low voice. At the end of his performance I made my way to the autograph table (fortunately I was not the only one under one metre :D ) Jüri made us wait quite a while. Meanwhile Roosileht held a dancing competition and Karl-Erik started singing. But at least he arrived.

Karl-Erik Taukar

I tried to do the same with Karl-Erik Taukar. I moved towards the autograph table only to discover there was a long-long queue. So we waited. And waited. And waited. Roosileht held a competition for men to pull a car. The line moved towards the table. We still waited. Then Roosileht came and handed out pictures. It turned out Karl-Erik didn`t bother to meet his fans. He just singed the pictures in a tent and had someone else deliver them. Not to mention there weren`t enough. I honestly wouldn`t have minded one way or another but most of the people waiting were children. Children who were obviously dissapointed. I asked a security man to get my drawing signed. But that attitude...

Smilers

Terminaator

Then there were Terminaator and Smilers. The men from Terminaator signed two footballs and threw them in the audience. I got intrigued. What if I drew them and went to the first row, would I get it signed? It is a bit tricky with drawing them, there aren`t good pictures of them and to only draw the frontmen? 

All in all, it was a lovely concert and we were blessed with weather.

Wow Run 18.06

Laupäeval toimus Tartus Wow värvijooks. Ma ei mäletagi, kuidas ma selle jooksu avastasin. Tean, et olin esialgu pettunud, et see toimub Narvaga samal päeval. Õnneks lükati jooks nädala võrra edasi edasi ja oli võimalus osa võtta.

Minu esimene koosjooksmine aega võtmata ning kohti selgitamata. Inspiratsioon on pärit India Holi pidustustelt, millega tähistatakse talve lõppu ning kevadiste värvide algust.

Rada oli ette nähtud 5km, millele jaotatud 4 värvipunkti. Aga kuna eelmisel päeval oli päris kõva torm ja jooksu ajal jätkuvalt tugev tuul, siis rada kujunes ca 3km pikkuseks ning jäi ainult Tähtvere parki.


Kolmandas punktis suutsin kile taha komistada (värvipunktides olid maas suured kiled. Aga oli tuul ja need kippusid lainetama) ja mõlemad peopesad, küünarkuni, põlve ja puusa katki kukkuda.

 Värvidega ka väga koostööd ei olnud :D Meile paisati peale roosat, kollast, sinist ja rohelist. Lõpuks olid mul peal ainult roheline ja kollane.

Last Satruday there was Wow Run in Tartu Tähtvere Park.  I don`t actually recall how I discovered the run but I know I was dissapointed for not being able to participate because it was supposed to be at the same day with Narva. Fortuanately, Wow Run was postponed for a week.

My first running together woth others without counting the time or the places. The inspiration comes from India`s Holi celebration that is dedicated to beginning of Spring and its colours.

It was supposed to be a 5km track that had 4 colour stations. But as it had been a strong storm the previous day and the wind was still quite strong, the track was shortened to approximately 3 km and was held entirely in Tähtvere park.

In third colour station I managed to stumbe in plastic that was did`t let the colour be wasted and break both my palms, elbow, knee and hip.

I also didn`t manage to collaborate with colours. We had pink, yellow, blue and green stations and I only ended up in yellow and green.

Narva Energiajooksu poolmaraton / Narva half marathon

Narvas olen jooksmas käinud kolmel aastal, siiani 7km. Ka sellel aastal olin registreeritud samale distantsile. Aga kuna detsembris kui linnajooksudele registreerisin otsustasin septembris oma teise maratoni kasuks, siis tekkis kaks nädalat enne Narva sõitu mõte, et miks mitte seal poolmaraton läbi joosta. Minu esimene ametlik (olen korra Aleksandri poolmaratoni jooksnud aga siis oli distants pigem ligikaudne ja aeg 1.55). No tegelikult oli plaani järgi pühapäeval nagunii 24 ette nähtud. Eriti lahe oleks olnud 3 tundi sõita, 7km, 3 tagasi ja järgmine päev pikk jooks. Mõeldud, registreerisin ümber ja jooksma.

Üks kord enne võistlusi, kui otsustasin hommikul putru süüa. Enne jooksu sõidul veel banaan (alates 8.ndast märtsist pole enam sokolaadi söönud ;) ) Parkisin Fama kaubanduskeskuse juurde nagu eelmisel aastal. Võistluskeskus oli eelmisest kohast jõele lähemale viidud.

Eelmisel päeval oli laupäevaks laussadu lubatud. Ilmateadet ma tegelikult väga ei usu enne kui ilm käes aga arvasin just, et mis mõttes päev otsa sajab? Ja sadaski. Terve sõidu vaheldusmis padukas, tibukas, padukas. Narvas ei olnud sadu õnneks väga tugev aga 10 kraadi ja pidev vihm ei ole just minu lemmik jooksutingimused (parem ikka kui päike ja kuumus).

Plaan oli joosta 5min/km. Rada kulges alguses linnas, siis maanteel linnast eemale ning tagasi linna. Proovisin alustada aeglasemalt kui tavaliselt, esimene km tuli 4.25, lasin tempot natuke alla ja mõtlesin niikaua kui jõuan sarnase tempoga joosta aga eriti suurt kukkumist ei tulnudki ning edasi jäi keskmiseks 4.38. Kuskil 18nda km keskel tundsin, et reied on külmast ja märjast natuke kanged. Aeg 1.37,09. Kokku 283s ja naistest 34s :)

Pärast jooksu esines Uku Suviste. Kinkisin talle temast tehtud joonistuse.

I have run in Narva three times, this far 7km. This time I had also registered for 7km. But as I decided to run my second marathon in September, two weeks before Narva I thought why not run a half marathon before that. My first official half marathon (I have run Aleksandri half marathon in  1.55,  but that was not an actual competition). And I was supposed to run 24 the day after anyway. So it would have been fun to drive 3hrs, run 7km, drive 3 hrs back and run a long distance the next day.

Once before a competition I ate porridge for breakfast. And a banana (I have not eaten chocolate since 8th March ;) ). I left my car to Fama shopping centre`s parking lot like last time. The competition centre had moved a bit though not difficult to find.

Forecast had predicted constant rain for Saturday. I actually don`t believe in weather forecasts before the actual weather has arrived so I wondered about that. But it was a downpour the enitre day. Light and heavy shouwers while driving and fortunately a lighter rain while running. But 10 degrees and rain are not my preffered conditions for running (still better than heat and sun).

I planned to run 5min/km. The track ran through the city and on the road away and towards Narva. I tried to take it slower than I usually start, first km in 4.25. So I slowed down a little and thought to run with similar pace as long as I could. But the pace did not drop that much and the average was 4.38. At about 18th km I felt my thighs were a bit stiff from the cold and rain. My time 1.37,09. Altogether 283rd and 34th woman :)

After that Uku Suviste performed and I had drawn him a picture.

Orienteerumine Aravetes

Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa kuues etapp toimus 4. juunil Aravete Kangrumäel. Inimesi oli võrreldes eelmiste etappidega väga vähe. Ju maakonnakeskusest eemalolek ja orineteerumine ei meelitanud.

Soojenduseks jumping nüüd juba teist korda proovitud mini trampoliinidel. Meid juhendas sama treener, kes Paides. Mõte iseenesest oli tore aga jumping päris kõigile ei sobi, vanus ja kaal võivad olla väikeseks takistuseks. Seega kõik ei hüpanud ja suundusid kohe orienteeruma.
Aga kuna mina ainsana olin enne jumpingut proovinud ja Liisa oli sellest vaimustuses, siis meie tegime trenni lõpuni.

Punktide otsimise tagajärg

Selleks ajaks kui meie soojenduse tehtud saime olid kõik juba rajal. Aravete Kangrumäel on mobo rada. Kasutatud oli samasid punkte aga meilt ei eeldatud mobiilide kasutamist ning viiele punktile olid paberil kinnitatud küsimused. Punktide leidmine oli huvitav, lisaküsimuse leidsin ainult ühelt (pärast tuli välja, et küsimused olid täiesti ära peidetud aga selleni ma tõesti ei tulnud). Igatahes jõudsime 8 10st üles leida ja siis kutsuti meid tagasi, teised juba lahkunud (no muidugi, kui nii palju enne meid alustasid).
Igatahes lahe rada. Nüüdseks olen mobo konto teinud ja meie kohaliku raja peaaegu läbinud (3 puntki veel võtmata).

Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa 6th part took place in Aravate Kangrumäe. There were considerably less people compared to previous times. I guess being far from Järva county centre and orienteering are not that appealing.

As a warm up we got to try mini trampolines again, the same woman guided our jumping training than in Paide. The thought itself was lovely but jumping is not that suitable for everyone. So not everyone took part and headed straight for the orineteering track. As my companions had not tried it (and Liisa was really enjoying it) we stayed to the end.

By the time we completed our warm up, everyine else was already gone. Aravete Kangrumäe has mobo track, so the same points were used. But fortunately not the actual track that requires using your mobile but paper clues pinned to the points. It was fun to find the points, but I only managed to find the paper clue from one (as it turned out, the clues were hidden on behind the points and I really did not think of that).

Anyway, we managed to find 8 out of 10 and then we were called back because the others had already left (obviously, as they started earlier than us).

Cool track. By now I have registred on mobo page and almost completed our local track (3 points yet to find).