Šotimaa, Fort Willam -> Oban

Glen Coe

Fort William

21.07 Hommikune rahulik jalutuskäik Fort Williamis. Täiesti võimatu toa uks, no seda ei saa hääletult avada. Olen igasuguse suurusega majutusasutes ööbinud aga ei ole vist kunagi hommikusööki restoranis söönud nagu seda West End Hotelis teha sain.

Mul oli juba ammu kodutöö tehtud, jakobiitide aururong ületab Glenfinnani viadukti 10:56. Nii on kirjas. Sõiduaeg Fort Williamist eelmisel õhtul järele proovitud, 30 minutit. Mõnus kaherealine tee. Paar minutit jalutamiseks, start kell 10.

Start kell 10:00. Fort Williamist välja jõudes ootab ees tohutu kolonn. Hmmm? Selgub, et ootame rongi taga. Minu jahitava rongi taga? Lõpuks hakkame liikuma. Tee kulgeb paari auto järel sõites ja minutid mööduvad natuke kiiremini kui tahaks.

Jõuame kohale. Esimene, tasuline parkla täis. Teine, tasuta parkla täis. Autod seisvad pooleldi tee peal, et parkalsse mahtuda. Mida, mida? Väike paanika muudkui kogub jõudu. Mina, naiivne, vist arvasin, et lähen üksinda rongi jahtima. Minutid muudkui tiksuvad. Keeran parklale vastassuunda ja jätan auto mingi väikese majakese kõrvale platsile. Teised otsivad sama tee peal võimalikke kohti. Võtan kaamera ja pistan jooksu. Naiivne.
 Kas oli keelatud koht parkimiseks? Jooksen edasi. Jõuan viaduktini, mäe külg on inimesi täis. Naiivne. Ronin kiiresti mäkke ja mõne minuti pärast kuulen juba rongi vilet. Ja siis ilmub ta vaatevälja. Laseb korra auru ning muudkui läheneb viaduktile. Mida kaugemal viaduktil, seda suuremaks läheb aurupahvak, lõpuks saatajaks kõva vile. Rongisistujad lehvitavad. Ja kõik rahulolevad pealtvaatajad/pildistajad seavad sammud tagasi autode juurde.

Tagasi teel järgnesin ühele 9 3/4 särki ning võlukeppi kandvale neiule :) Oma tee otsa jõudes möödusin politseiautost. Kas olin oma auto keelatud kohta parkinud? Õnneks oli kõik korras, pilt kotis ja suund lõuna poole.

Ühes Facebooki Šotimaa grupis nägin St John`i kiriku pilti, esiplaanil sinised kellukad (longus ebahüatsindid. Kes paneb lillele sellise nime?) ja taustal kõrguv mägi. Mais Glencoe pildistatuim koht. Teadsin, et nende lillede õitsemisaeg jäi maisse aga tahtsin võimsat vaatepilti siiski kogeda. Aga mida ei olnud, oli kõrge mägi. Mingi küll oli aga seda mõõtu, mida fotolt näinud olin ei olnud võimalik ühegi nurga alt näha.

Glencoe kohvikus tegime lõunapeatuse. Ikka supp ja saiake. Tavaliselt olid need soolased aga seal kuidagi magus. Gleoncoe asub 1692 Glencoe tapatalgute asukohas. 

Edasi Glen Coe ja võimsad mäed. Mäed, mille pärast ma Šotimaad jumaldan (teisi põhjuseid on loomulikult veel). 

Kolme vee kohtumiskoht

Glen Coe on vulkaanilise päritoluga mäeorg, mida loetakse üheks kauneimaks kohaks Šotimaal. Eelmise kahe reisi Glen Coe orust läbi sõitmisel ei vedanud ilmaga. Ja ei vedanud seegi kord. Ootab järgmist korda. 
Nägime ära kolme vee kohtumiskoha, kolme õe mäestiku ja imetlesime mitmest kohast vaateid. Siis ots ringi ja tuldud teed tagasi suunaga Obanisse. 

Stalkeri loss

Teele jäi Loch (järve nimetus Šotimaal) Laichi lootesaarel asub neljakorruseline Stalkeri kindlusloss. Kodutööd tehes jäi arusaam, et vaadet lossile piiravad puud ja peatuda ei ole mõtet. Kohale jõudes avastasin, et maanteel oleva pubi taga on parkla. Küll ainult klientidele aga lootsime päevasel aja mitte kellegi kohta ära võtta ning kiirelt toimetada. Ja oligi teine Eilean Donanile sarnane kindlusloss ära nähtud.

Oban & paistmas McCaig tower

Obanis paiknesime eraldi majades, vanemad Alderlea Houses ja mina Heatherfield Houses. Kuna järgmisel päeval ootas ees varajane laevasõit ja Alderlea House ei pakkunud varastele startijatele võimalust pakitud hommikusööki kaasa saada, siis kõigepealt sõitsime läbi Obani ummikute toidupoodi. 

Oban on äärmiselt armas sadamalinn. Imetlusväärselt suudab see 8575 inimesega asustus turismihooajal majutada ca 25000 turisti.

Siis vanemate ja minu check-in ning järgmise päeva laevapiletitele järele. Mõlemad majutuskohad on rannale ja kesklinnale väga lähedal. Jätsin vanemad Obani melu nautima ning võtsin ette tõusu McCaig towerisse. See on filantroobist pankuri John Stuart McCaigi poolt tellitud projekt, mis valmis aastatel 1897-1902 kuni McCaigi surmani. See katkestas ehituse ning lõpetatud sai ainult välismüür. 

Sticky toffe vo3 (pidi välja nägema
nagu sibulamoosiga kotlet :) )

Uudistasime tänavatel ja suundusime õhtusöögiks The Lorne baari.  Proovisin ära gurmeeburgeri ja selle reisi viimase sticky toffe. 

Fort William

21st July I took an early walk in Fort William. Both doors in our room (bathroom and room door) were impossible to open silently. And I have stayed in accommodations of different sizes but never have I eaten breakfast in a restaurant like I had the opportunity in West End Hotel.


I had done my homework. The Jacobite steam train passes the Glenfinnan viaduct at 10:56am. It is written in different forums. I had done the test drive from Fort William the previous day, 30 minutes. Nice two-lane road. A couple minutes for walking, so start at 10:00 am.

People on the opposite hill

Start at 10:00am. Just was we leave Fort William we run into a traffic jam. Hmm? It turns out we are waiting for a train to pass. My train? At last we begin to move again. I am stuck behind two cars and the minutes tick a bit faster than I would like.
We arrive in Glenfinnan. The first, coin operated car park is full. The second, free car park  is full. The cars are half way on the main road to fit it. What? My tiny panic gathers strength. I, naive as I am, must have thought I am the only one hunting the train. Minutes pass. I turn the opposite direction from the car park, drive a little and leave my car next to a building.  I see others trying to find a place to park on the same road. I take my camera and run. Naive.

Was it allowed to park there? I keep running. I reach the viaduct, the hillside is full of people. Naive. I swiftly climb up and a couple of minutes later I already hear the train`s  whistle. And then it arrives. It lets out a puff of steam and moves slowly towards the viaduct. The farther on the viaduct, the more steam it lets out and it is finally accompanied by a loud whistle. People on the train wave to us. And all the satisfied onlookers/photographers make their way back to their cars.

On my way back I saw a woman wear a 9 3/4 shirt and a wand :) Reaching the road where I left my car I pass a police car. Was I allowed to park there? Fortunately they were just keeping an eye on the crowd. I had my photo and it was time to head on to south.

I have seen breathtaking photos of St John`s church with bluebells on the foreground and a huge mountain towering in the background in Facebook in different Scotland groups. 

Glencoe cafe

I knew bluebells bloomed in May already but as it was on our route, I wanted to experience the poweful view. But that mountain was not to be seen. I did see mountains but not in the scale I had seen on the photos.

We had lunch in Glencoe Cafe where we all ate a soup and a bun (that was unusually sweet). Gleoncoe village is on the site of Massacre of Glencoe in 1692.

Meeting of Three Waters

And then Glen Coe and its magnificent mountains. These mountains are the reason I adore Scotland (there are other reasons too, of course). 
Glen Coe is a glen of volcanic origins and is considered one of the most beautiful places in Scotland. During my two previous trips there we had no luck with the weather. Nor did we this time :( Waiting for my next visit. 
We saw the Meeting of Three Waters and Three Sisters and admired views from diffenent spots. And then it was time to turn the car around and drive to Oban.

Castle Stalker

On our route to Oban there was a four-story Stalker Castle that is set on a tidal islet on Loch Laich. Doing my homework I had the impression it is not visible from the road because of the blocking trees. But being there I saw a pub with a car park behind it. So we did have the opportunity to see a castle similar to Eilean Donan. 

In Oban we stayed in different B&Bs, my parents in Alderlea House and I in Heatherfield House. As we had an early trip the next day and Alderlea House doesn`t offer packed breakfast to go we had to go shopping for groceries first. 

McCaig Tower

Oban is an incredibly cute resort town. It has a population of 8575 but it can play host to about 25000 tourists.


Then we checked-in and went to fetch our boat tickets for the next day. Both of the B&Bs are really close to the town centre. I left my parents to enjoy the surroundings and made my way up to McCaig tower. It was commissioned by the philantropic banker John Stuart McCaig and was built during  1897-1902 until McCaig`s death. Only the outer walles were completed. 

Lorne Bar

Delish gourmet burger

We had dinner in The Lorne bar. I ate the gourmet burger and the last sticky toffe of this trip.

Heatherfield House