3.04.2016 Teletorni trepijooks / Tallinn TV tower run

By Aivar Pärtel

Selle aasta Tallinna Teletorni trepijooks toimus 3.04.2016. Järjekordselt olin kahtleval seisukohal kas osaleda, sest nädala alguses oli kaks päeva kurguvalu ja päris terve ei olnud neljapäevakski.

Neljapäeval helistas Järva Teataja ajakirjanik Anne Põder ja uuris, kas mul plaanis osaleda. Tema mõtles teha loo, et võrrelda tavainimese ja natuke rohkem spordiga tegeleja Teletorni kogemust. Reedeks oli otsus tehtud ja jooksule registreeritud.

Sellel aastal oli Teletorni 65 korrust  ja 170 meetrit vaja vallutada kahel korral. Täpsustuseks nendel, kes 15 parema hulka pääsesid. Tegin õues väikese jooksutiiru, võimlesin ja Dimitri Kotjuh tegi natuke stardieelseid pilte.

By Dimitri Kotjuh

By Dimitri Kotjuh

Paigutasin esimese jooksu suhteliselt algusesse, Anne startis minu järel. Korruste numbrid oli tähistatud paberitel. Kui läbida oli veel 33 korrus tundsin, et teist korda küll joosta ei taha. Üleval ajaga 6.36 (eelmine aasta 7.08) ja naiste arvestuses teine. Elery Zadonski, kes Radissonis mulle järgnes, oli esimene. Sellel aastal ei olnudki tohutut köhimist. Taastumine ja 13.40 uuesti starti. Teine ring ajaga 6.34 ja kokkuvõttes naiste teine, oma vanuse naiste võitja. Meestest võitis jälle Rauno Tiits. Mehed said auhinnaks servalkõnni, naised perepileti. Mis mõttes? Mina tahtsin ka servalkõndi, selle oleksin ise ära kasutanud.

 This year`s Tallinn TV tower run took place on 3rd April. Again I was hesitsant whether to run because I had a sore throat at the beginning of the week and I was not entirely well by Thursday.

By Dimitri Kotjuh

On Thursday Järva Teataja journalist Anne Põder called and wanted to know if I intended to run. She thought to write a story comparing the Teletower experiences of a regular person and someone who trains a bit more. By Friday I had made my decision and registered for the run.

By Aivar Pärtel

This year we had to conquer TV tower, its 65 floors and 170 metres twice. Well these, who made it to top 15. I ran outside, stretched and Dimitri Kotjuh took some pre-run shots.

 I wanted to run the first round as soon as possible. Anne started right after me. The numbers of the floors were marked on paper. When I had 33 floors to to I felt that I seriously didn`t want to run the second round. I made it to the top with 6.36 (previous year 7.08) and was second among women. Elery Zadonski, who was behind me in Radisson, was leading. This year the run didn`t make me cough that badly as it did last year. Recovery and the second round at 13.40. The second run with 6.34 and second woman all togehter, winner in my age group. Rauno Tiits won again. The men were awarded with a walk on the edge and the women with a family ticket to the tower. What the?? I would have wanted the walk on the edge.

MyFitness - Nike Training Day 20.03.2016

20. märtsil toimus Saku Suurhallis MyFitnessi eestvedamisel Nike Training Day. Päev täis trenne, energiat ja positiivseid emotsioone. Esialgu oli plaan veeta see päev koos sõbrannaga aga kuna ta laps haigestus, käisin üksi.

Päev algas 12st, uste taga pikk järjekord. Saku Suurhallis oli pealava ning samaaegselt eraldi treeningud väiksemates saalides, kuhu pidi kohapeal eraldi registreeruma. Mina kui suhteliselt aeroobikavõõras (täpsustan, erinevate aeroobikastiilide võõras) inimene otsustasin jääda peasaali.

12.00	N+TC Get Your Sweat On	Sandra Raju
12.30	BodyCombat	Kadi Kuslap
13.00	N+TC Drop It Like It's Hot	Faisal Abdalla (UK)
14.00	TAUFF Hit	Madelinn Fernandez & Usama Aziz (SWE)
15.00	Dance Aerobic	Olga Morozova (RUS)
15.45	Intense Core Yoga	Kadi Reintam, MyFitness treenerid ja harrastajad
16.30	Metabolic Mayhem	Rory Knight (UK) ja Faisal Abdalla (UK)

Ma ka pildil :)

N+TC Get Your Sweat On oli üldisem soojendus.
BodyCombatis olen enne käinud, see meeldis. Võitluslik aeroobika. Lõbus.
Faisal Abdalla Drop It Like It`s Hot oli vägev. Vägevalt raske, nõudis jõudu ja korralikku pingutamist.
TAUFF Hit oli paaristreening, kuna olin üksi pidin leidma paarilise. Õnneks oli minusuguseid natuke veel. Harjutused nõudsid koostööd, vastupidavust.
Dance Aerobic oli kahjuks ainuke trenn, mis mulle ei meeldinud. Ju ma ei ole nii võimekas aga minule tõesti käis see kava üle jõu ja ma ei suutnud sammu pidada ega uusi liigutusi meelde jätta. Mitte minu jaoks.
Intense Core Yoga näo oli tegemist nagu nimigi ütleb joogaga.
Metabolic Mayhem jagas meid nelja gruppi ja sisaldas muuhulgas ringtreeningut. Aga ei puudunud vastupidavus ja jõud. Faisal Abdallaga ühines Rory Knight.

Kõige rohkem meeldisidki Faisal Abdalla ja Rory Knighti juhitud treeningud.

5 tundi ja 1400 kalorti (mitte, et ma kaloreid loeksin :D )

By Jaak Jänes

MyFitness organized a crazy day on 20th March in Saku Suurhall -  Nike Training Day. A day filled with different styles of aerobics, energy and positive emotions. I intended to share this training day with my best friend but as her child was ill I had to go alone.

The day in Saku Suuhall began at noon. There was a main stage and smaller rooms for different training styles for which people had to register separately if they wanted to participate. As I am not that at home with aerobic styles, I decided to stick to the main arena.

12.00	N+TC Get Your Sweat On	Sandra Raju
12.30	BodyCombat	Kadi Kuslap
13.00	N+TC Drop It Like It's Hot	Faisal Abdalla (UK)
14.00	TAUFF Hit	Madelinn Fernandez & Usama Aziz (SWE)
15.00	Dance Aerobic	Olga Morozova (RUS)
15.45	Intense Core Yoga	Kadi Reintam, MyFitness treenerid ja harrastajad
16.30	Metabolic Mayhem	Rory Knight (UK) ja Faisal Abdalla (UK)

N+TC Get Your Sweat On was a general warm-up.
I have been to BodyCombat training, so this one I knew. Fighting to music. Fun. 
Faisal Abdalla`s Drop It Like It`s Hot was amazing. Amazingly hard. It requred strenght and real effort. 

I am in there ;)

TAUFF Hit was training for pairs. Fortunately I was not the only one withour a partner. Exercised required co-operation and of endurance.
Dance Aerobic was the only traning that I disliked. I guess I am not that skilled. But I really couldn`t keep up with the fast pace, new steps. Not for me.
Intense Core Yoga was as the name says - yoga.
Metabolic Mayhem divided us into four gropus and included circuit training among other things. Endurance and strength. Faisal Abdalla was joined by Rory Knight.

I enjoyed Faisal Abdalla and Rory Knight`s trainings the most. 

5 hours and 1400 calories (not that I counted these :D )

Radissoni trepijooks 7.03.2016 Swisshotel towerrunning

Kasutades ära ühte vaba nädalavahetust, proovin kirja panna vahepealsed võistlused.

7.03 toimus Tallinnas Radisson Bly Sky Hotelli trepijooks, teine etapp tõusujooksude sarjas. Pärast tööpäeva lõppu sõit pealinna, kiire soojendus. Seekord ei olnud vaja tingimata nii vara kohal olla kui Olümpias, kus oli vaja kaks korda joosta ning taastumisega arvestada. Tõus kokku 26 korrust. Joosta oli kuidagi raskem kui Olümpias, aeg 2.42 (eelmine aasta 2.49). Naiste võiduks sellest piisas (Elery
Zadonskiga vahe 1 sekund). Meestest võitis Rauno Tiits.

Õhtul tundsin ennast veel halvemini ja öösel oskendasin. Ju sellest ka päevane väsimus. Teisipäeva enesetunne oli väga kehv ja korraks tekkis hirm, et Euroopakatele jääbki minemata. Õnneks viirus ei otsustanud kauaks külla jääda. 

At last one relatively free weekend to catch up on a bit of writing.

The second stage of Estonian towerrunnings took place on 7th March in Radisson Bly Sky Hotel. After finishing my workday and drive to the capital I did a short warm-up and was ready to run. This time it was not essential to be there that early as it was for Olümpia where we had to run twice and I had to consider recovery time. 26 floors. It felt a bit harder than in Olümpia. My time 2.42 (2.49 previous year). Enough to win :) (Elery Zadonski was only 1 second behind). Rauno Tiits won all together.

I felt a bit off in the evening and threw up at night, so that explained the weariness during the day). I felt really sick during Tuesday and for a time thought I might have to miss European Champisnships. But fortunately the virus was senisble enough to leave after one day.

Trepijooksu EM 12.03.2016 Varssavis / Towerrunning European Championships

Oh, sellest on juba üle kuu möödunud, kui Rondo 1 Varssavis vallutamisele kuulus. Vahepeal on toimunud Radissoni ja Teletorni etapp (nendest järgmistes postitustes).

Igatahes alustades algusest. Jaanuaris võttis minuga ühendust Valdo Jahilo, Eesti Tõusujooksude sarja ellukutsuja ning läbiviija, ning andis teada, et olen kvalifitseerunud Euroopa Meistrivõistlustele trepijooksus. Nagu juba kirjutasin, ei olnud sellel aastal esialgu rohkem plaanis trepijooksuga tegeleda. Aga EM oli liiga harukordne võimalus, et sellest loobuda. Enne seda siis kohalikud jooksud, Olümpia topeltstart ja Radissoni trepijooks.

Lõunasöök :)

Selline Varssavi ootas rongilt tulles

Start Tallinna lennujaamast 11.03 kell 6. Ümberistumine Helsinkis ja maandumine Varssavis ca 9. Esimest korda päris üksinda reisil, siiani ikka vähemalt kahekesi. Rong viis otse lennujaamast kesklinna, minu majutuskoht (Apartamenty SCSK Zuravia) jäi sellest ca 5 minuti jalutustee kaugusele. Siinsete hoonetega harjunud, tekitas esmapilt Varssavile wow-efekti, millised tohutud kõrgused. Rongist maapinnale tõustes tervitas esimesena Varssavi Kultuuri ja Teaduse Palee.  Reedel tutvusin natuke kesklinnaga, tuvastasin hotelli asukoha ja õhtul oodati Rondo 1 treppidega tutvuma st jalutasime 19 korrust :D

Rondo 1

12.03 Kiire hommikusöök ja sammud Rondo 1 suunas. Rondos toimusid korraga kaks võistlust, Euroopa Meistrivõistlused ning avatud trepijooks 500le huvilisele. Eesti koondisesse kuulusid lisaks Astrid Mai Barsegjan, Egle Uljas ja Valdo Jahilo. Pärast registreerimist soojendus ja ootusärevus. Meid ootas ees 19 korruseline sprint, 38 korrust põhidistantsi ning veelkord 38 korrust finaalina. Meeste start anti kell 9, ei läinud kaua kui naised alguskohta toimetati. Sprint 19 korrust. Üllatavalt ei olnudki viimane vaid 10s (24st). Astmed tundusid kõrgemad kui siin harjunud olen.


Istusime ja taastusime kuni põhistardini olid jäänud veel mõned minutid kui eliit (nii kutsuti EMist osavõtjaid) kokku kutsuti ja teatati, et ajavõtuga on midagi valesti ja meil tuleb sprint pärast põhidistantsi uuesti joosta. Hahahahaaa. Ma ei kahelnudki, et tegemist on naljaga aga nagu välja tuli, siis seekord mitte.

Järgnes 38 korrust, uuesti sprint 19. Sprint my ... :D Aju utsitab takka, jalad ei tee koostööd. Põnev, et kolmel esimesel jooksul oli sama stardijärjekord ja mul õnnestus minu ees startinud neiu kõigil kordadel kinni püüda. Kuna naisi oli 22 (pärast sprinti), siis kõik osalesid automaatselt finaalis ja said võimaluse 38 korrus veel kord läbida. Naistest võitis Anna Ficner ja meestest Christian Riedl Olin kokkuvõttes 13., Astrid-Mai 12. ja Egle 15.

Sportlaste magustoit ;)

Pärast võistlust käisime koos jalutamas ning õhtul oli sportlastele ühine õhtusöök.

Varssavi vanalinn

Vanalinna müürid

13.03 tervitas vahelduseks päikesega. Valisin tagasiteeks õhtuse lennu, et oleks võimalus natuke pingevabalt ringi jalutada. Tee põhiliseks marsruudiks vanalinn ja Arkadia kaubanduskeskus.

Pałac Kultury i Nauki

Varssavi

Oh, it has been more than a month from conquering Rondo 1 in Warsaw. There has been Radisson and Tallinn Teletower since that (in the next posts).

Anyway, from the beginning. In January Valdo Jahilo told me that I qualified for towerrunning European Championships that took place in Poland, Warsaw. As I had previously written I had no intentions to compete in towerrunning after the horrow of Teletower last year, but being part of European Championships is an opportunity too miraculous to miss.

Warsaw

Launch from Tallinn Airport on 11th March at 6 a.m. with connection in Helsinki and arrival in Warsaw around 9 a.m. First time travelling solo, this far I have had at least one person with me. Warsaw has a convenient train connection from the airport to city centre. My accommodation (Apartamenty SCSK Zuravia) was approximately 5 minutes walk away. Being used to our buildings I Warsaw`s high buildings had a serious wow effect. Coming on ground from my train I was firt greeted by Warsaw Palac Kultury i Nauki (Palace of Culture and Science). On Friday I walked in the centre a bit and made sure where to find Rondo1. In the evening we were expected to familiarize with the stairs which meant walking up 19 floors.

Rondo 1

12.03 small breakfast and brisk walk to Rondo 1 that hed two separate competitions that day: European Championships and open competition to 500 people who were interested in testing themselves. Estonian team also included  Astrid Mai Barsegjan, Egle Uljas and Valdo Jahilo. After registration we did our warm-ups and I was filled with anticipation. We were in for 19 floors as sprint, 38 floors as main distance and 38 floors as finals.
Men started their day at 9 a.m. and women soon after. Sprint - 19 floors. Surprisingly not the last :) I was 10th out of 24. The steps seemed higher than I am used to.

Had time to sit and recover until we had minutes from our next start when suddenly we were asked to a bfeefing where we were informed that there had been some mix-up with the times and we would have to run the sprint again after the main distance. Hahaha. I was certain it was a joke. But apparently not.


So 38 floors, again 19 floors of sprint. Sprint my ... :D My brain urged my legs to move, my lungs to transport oxygen but neither felt like co-operating. It was so exciting that I managed to overtake the lady who started before in three runs. As there were 22 women everyone had the opportunity to take part of the finals.  Anna Ficner and Christian Riedl were the fastest up. I came in 13th, Astrid-Mai 12th and Egle 15th.

Evening walk in Warsaw

We went walking after the competition and participants of European Championships had a dinner together.

Dessert ;)

Lunch

13th March greeted me with sun for a nice change. I chose a late flight back to have a chance to walk the city without pressure. The main goals to the the old town and Arkadia shopping centre.

Market square

Warsaw

Liikumist ja sportimist armastav Järvamaa 2016

Sellesse aastasse võtsin plaani kohaliku liikumissarja, Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa. Olen kahel eelneval aastal osalenud sarja kolmandal etapil, Paide E-Piima spordihallis toimuval aeroobikapäeval (mis küll sel korral kattub EMiga) ja nüüd tekkis mõte võimaluse piires sari kaasa teha.

Esimene etapp oli 30.01 Järva-Madisel kus toimus 36. Tammsaare rahvamatk. Matka pikkus oli ca 6km ja ilusa ilma korral oleks see toimunud Kodru raba Vargamäel kuid eelnenud vihmauputuse tõttu kulges teekond mööda sõiduteed. Ilm oli piisavalt soe, tee enamjaolt lumevaba. Vargamäele jõudes pakuti suppi ja leiba ning toimus loosimine (kummalgi sõbrannaga ei õnnestunud edukat piletit tõmmata). Kuna enesetunne oli hea ja ilm jätkuvalt kaunis, siis loobusime bussisõidust tagasi Järva-Madisele ning kulgesime omas tempos.

Täna, 21.02,  toimus sarja teine etapp, Kaitseliidu poolt korraldatud rahvamatk admiral Johan Pitka mälestuseks Jalgsemalt, admirali mälestuskivi juurest,  Peetrisse. Kogunemine oli Peetri kiriku juures, kust Kaitseliidu sõidukid toimetasid meid Jalgsemale, admiral Pitka mälestusmärgi juurde. Pärast kõnesid ja lillede asetamist mälestusmärgile sai matk Peetrisse alguse. Ilm oli parajalt soe, -1. Teepuhastus oli teinud suurepärast tööd, mis tähendas mõnusalt libedat maanteed :) Tuisk tervitas ja jalad tahtsid oma teed minna aga päev oli tore. Poolel teel pakuti sooja teed (miks tee sisse suhkrut pannakse? Või kui seda tingimata vaja lisada on, siis miks teha tee ülimagusaks?) ja lihapirukat. Lõpp-punktis, Peetri Koolis, ootas supp, leib ja morss või vesi. Saime kätte loosiauhinnad (seekord iga loos võitis. Mulle tuli "Kodutütar läbi aja" by Valve-Regina Liivar. Matka pikkus tuli kokku 19.5km. 

Läbi raskuste tähtede poole (Olümpia trepijooks) / Per aspera ad astra (Olümpia towerrunning)

Foto by Agnes Pajur

Seekord siis jälle sõna otseses mõttes jooks tähtede poole :)

Eilsega algas minu selle aasta võistlushooaeg. 15.02.2016 toimus Tallinna Tõusujooksu sarja (Valdo Jahilo eestvedamisel) esimene etapp, Radisson Blu Olümpia hotelli trepijooksu topeltjooks. Pärast Teletorni olin otsustanud, et sellega minu trepijooksud piirduvad ;)

Erinevalt eelmisest aastast tuli ajavahemikus 18.00 kuni 19.30 Olümpia hotelli 26.5 korruseline distants läbida kahel korral. Eelmisel aastal proovisid samuti mõned kaks korda joosta, et oma tulemust parandada. Vaatasin neid kui :D No jalad on pärast ühte tõusu kapsad, kopsud karjuvad hapniku järele, mis mõttes teist korda parem aega võiks tulla? Aga. Aga minu esimene tõus oli 2.31 ja teine 2.32 (olen 99.9% kindel, et oleks olnud mõlemad sama aeg, mis esimesel. Üles liikudes jõudsin sinna samaaegselt ühe noormehega, kes sai oma lõpuaja enne fikseerida. Täppisjooks või mis?)  Kuigi pool tõusust oli näoga akna (teoreetiliselt imelise Tallinna vaate) ja tähtede poole, siis tegelikkuses vaate imetlemiseks aega ei olnud :) Üllatavalt seekordne topeltjooks oli kergem kui eelmise aasta stardid.

Foto by Agnes Pajur

Naisi oli kokku 33, minu vanuses 14. Naiste kokkuvõttes õnnestus olla kiireim. Häppi-häppi-häppi ^_^ Saucony Eesti sponsoreeris meeste ja naiste võitjaid tossudega. Minu praegused Asicsid olid just väljavahetamist ootamas (iseenesest üllatavalt hästi vastu pidanud). Anti üle küll võimalusega Jooksueksperdis välja vahetada kui number ei sobi aga need olid täpselt mulle loodud.

12. märtsil ootavad ees trepijooksu Euroopa Meistrivõistlused Poolas, Varssavis ^_^ Pärast eilset võistlust saime kätte kingitused sponsoritelt (CEP Eesti kompressioon säärised Eesti esindaja Pringstorelt, saunalina MyFitnessilt, Enervit toetas joogipudeli, PreSport energialisandi ja taastusbatooniga) ja poseerisime fotograafile, jälle uus kogemus. Elu on ikka põnev.

This time again literally running towards stars :)



Yesterday marked the beginning of my this year`s competition season. Valdo Jahilo organised Radisson Blu Olümpia Hotel double-run towerrunning. After reaching Tallinn Teletower last year I decided that would be the last of my towerrunnings ;)


Unlike last year, we had to run 26.5 floors twice during time period of an hour and half (18.00-19.30). Previous year some people also ran twice in hope of improving their time. I used to think of them as :D Come on, my legs literally shook, lungs yelled for oxygen, in addition I nearly coughed my lungs out. And they seriously wanted to run faste the second time around? But. But my first run was 2.31 and second 2.32 (I am 99.9% certain, I would have had exactly the same times. Reaching up I managed to get to the top at the same time as a man and he got to fix his time first. Punctual running or what?)


Although half of the distance faced the windows and (theoretical stunnig view of Tallinn), I never got the chance to enjoy it :) Surprisingly enough, this year was easier than all three towerrunnings last year.


There were 33 women, 14 in my age category. I managed to be the fastest woman. Happy-happy-happy ^_^  Saucony Eesti rewarded the fastest man and woman with Saucony running shoes. My current Asics were just waiting to be replaced. While giving Sauconys to me they said I could replace them if not my number. Miraculously these were made just for me.


On 12th March I am going to Towerrunning European Championships to Poland, Warsaw ^_^ After yesterday`s competition we got some gifts from our sponsors (CEP Eesti compression leggings from Estonia`s representative Pringstore, a huge towel from MyFitness and Pre Sport energy drink, energy bar and a drink bottle from Enervit). Then we posed for a fotographer (another new experience). Who said life was not exciting?

Karl-Erik Taukar

Karl-Erik Taukar

Minu 2015

Minu 2015.
Trenn Jooksin 1846km.
Joonistasin 7 pilti.
Käisin 2 riigis. Päev Helsingis. Imeilus ilm. Nädal Inglismaal, Cornwallis. Täiesti uskumatu, kuidas on võimalik selle liiklusega nii ära harjuda. Ma olen praeguseks kokku 2 nädalat vasakpoolses liikluses sõitnud ja siiani tekivad aeg-ajalt segadushetked, kummale poole istuda, kummas sõidureas pärast pööret olla. Järgmisena Sloveenia. Tundub, et Sotimaa peab aasta veel ootama. Ma tahan ühte tillukest mäge, kuhu otsa ronida.
Sain ka sellel aastal Goodreads`i väljakutse tehtud, samaaegselt teemaväljakutsega. Aga sellel aastal tuli kokku 71 raamatut :) Kindle aitas tublisti ;)

Uued kogemused
Jaanuar Saka spa
Veebruar Trepijooks (võistlusena)
Märts Raamatu köitmine
Aprill 
Mai Väikebussi juhtimine
Juuni  Sotsiaalnõustaja kursus
Juuli Nutitelefon. Cream tea. Cornish pasty.
August
September
Oktoober
November Unustasin elus esimest korda äratuskella panna ja magasin peaaegu sisse. 220km
Detsember Wasa spa. 225km

Summary of my 2015.
Training. Ran 1846km.
Made 7 drawings.
Visited 2 coutries. A day in Helsinki, Finland. A week in Cornwall, England. Absolutely incredible how it is possible to get so used to left-hand traffic. By now I have driven in GB/Ireland for only two weeks combined and being back I sometimes get genuinely confused as in which lane to take after a turn (especially crossroads) or which is the driver`s seat. Curious. Next to Slovenia. Apparently Scotland will have to wait another year. And I need a tiny mountain to climb.
I managed to complete Goodreads challenge and at the same time a theme challenge. But this year I managed to read 71 books. Kindle ;)

New experiences
Jaanuar Saka spa
Veebruar Towerrunning (as a competition)
Märts Binding a book
Aprill 
Mai Driving a van
Juuni  Social counselling course
Juuli Smartphone. Cream tea. Cornish pasty.
August
September
Oktoober
November For the first time in my life I forgot to set the alarm clock and almost slept in. 220km
Detsember Wasa spa. 225km

Joosta või mitte joosta?/To run or not to run

Eelmine hooaeg. 

SEB 10 km 47,04. 388s, N46s, oma vanuses 28s.
Kirna-Türi 6.5km 29,59. 75s, N13s, oma vanuses 4s.

Septembri lõpust alates kimbutas kurguvalu, kutsehaigus ja kõik see. Kuigi mitte kunagi nii pikalt. Hääl otsustas mind ka maha jätta, ühe nädalavahetuse veetsin täielikus vaikuses. Kirna-Türi ajal olin juba tõbine. Oktoober jäi trenniga praktiliselt vahele, kaks nädalat proovisin ise hakkama saada, nädala võtsin antibiootikume ja siis nädala taastusin.

November oli lõbus. Mul on suvest nuti. No ja Endo ka ikka, kuidas siis muidu. Mul loomulikult treeningpäevik paberil ka aga seal summeeritud distants pidevalt silmade ees. Kuu poole peal vaatasin, et oo.. 200 km saab kuu lõpuks kätte. Mingi aeg avastasin, et võiks siis juba oma rekordi (218) ka üle joosta. Ja nii tuligi novembris 220km :)

Detsembri keskpaigani saab järgmise aasta linnajooksudeks registreerida. Võtan järjekordselt lahti SEB registreerimise. Täidan kõik väljad ära. Kõik peale distantsi. Sest..
Sisehääl: Kuule, jookseks seekord uuesti maratoni.
Pea: Loll oled? Mäletad, kui raske see oli?
SH: Piisavalt aega on mööda läinud. Ma olen selleks valmis.
P: Kuuest küünest ilma jäämine?
SH: Kõhklust ei oleks ju, kui üldse ei tahaks joosta. 
P: Aga ma tahan 10t joosta. Selleks on kiirust vaja. Vanust ka juba. Maratoni jõuab hiljem ka.
SH: Aga ma tahan maratoni joosta.
P: Mõtle, kui palju aega treenimiseks kulub.
SH: Nagu sa praegu vähem jookseks :D Saan enne ju 10t ka joosta, Tartus ja Ööjooksul. Ja Narva jääb 7. 
P: Trenn on ju erinev.
SH: Ma ei ole tippsportlane, saan oma trenniga ka hakkama.
P: Mõtle kui raske see oli!!!
SH: Kui võtta sihiks 3t45min, siis km ajaks tuleb ainult 5m30s, see on ju joostav. Pealegi, registreerime maratoniks, ümber saab registreerida. Odavam on maratoni pealt 10ks kui vastupidi.
P: Ole vait.
SH: Ole ise vait. Jookseme. 

Ja siis ma siin otsustan juba mõnda aega. 15ndal läheb esimene registreerimine lukku. Ja sh jääb vist peale. Trepijooksud on aasta alguses. Mis mõttes on ühel etapil vaja kaks korda üles joosta? See jääb vist ära. Teletorn oli :D

Previous season.
SEB 10 km 47,04. 388th all together, 46th woman, 28th in my age group.
Kirna-Türi 6.5km 29,59. 75th, 13th woman, 4th in my age.
My throat gave me some serious headache from the end of Sepember. Apparently it is chronical but never has the soarness lasted that long. My voice also dediced to leave me. I spent three days in complete silence. During Kirna- Türi I was already ill. I virtually couldn`t run at all in October. Two weeks I tried to make it on my own, one week with antibiotics and a week for recovery.

November was fun. I have a smartphone since summer. And naturally I have Endo. I do have my trainings written down in a notebook but in Endo I can easily see the distance. After half of the month was over I saw taht 200km was quite tangible. Some time later it was apparent I could reach my record (218km). So, in November I managed to run 220km :)

Cheaper registration to next year`s City Runs is open until December 15th. Once again I open the SEB Tallinn registration. I fill in all the information. Everything except the distance. Because...
My inner voice: Let`s run the marathon again.
My head: Are you stupid? Do you remember how hard it was?
IV: It has been long enough. I am ready.
H: Losing six toenails? Ring a bell?
IV: I wouldn`t consider it, if I didn`t want to run.
H: But I want to run 10km. I need speed for that. I am getting older. I can run the marathon later.
IV: But I want to run the marathon.
H: Remember how much time it takes to train?
IV: As if you run any less now :D I can run 10km as well, in Tartu and in Rakvere Night Run. And 7km in Narva.
H: The practice is different.
IV: I am not a pro athlete. I can manage with my current training, I run as much as I did the last time.
H: Remember how hard this was???
IV: Think. If my aim is to run it with 3h45min, then I would have to run a km in 5min30s, this is totally runnable. Besides, let`s register for the marathon, I can always re-register. And it is cheaper to re-register from marathon to 10 than the other way around.
H: Oh, shut up.
IV: Shut up yourself. Let`s run.

And so I have been deciding and re-decing for a while. The first round of registration ends on the 15th. And IV seems to be winning the case.
Towerruns are at the beginning of the year. But one stage requires running the tower twice. What the?? Guess not this time. Teletorn was :D

Siim

Eelmisel laupäeval jooksuringilt tagasi jõudes ehmatas mind üks koer. Ilus, hele, suur koer. Aga ta lähenes selja tagant ning igasugune suurt kasvu, ilma omanikuta liikuv koer ei ärata usaldust. Koeral oli rihm ja ta ei rünnanud, järelikult oli kuskilt omavoliliselt lahkunud. Tegin temast pildi ja postitasin FB ning jätkasin oma teed.

Koer nähtavasti leidis, et joosta on tore ja ühines minuga. Iga natukese aja tagant kontrollis, kas ma talle järele jõuan ja nii minu koduni välja. Ei olnud huvitatud, et võõras koer minu aias toimetab, seega liikusin väravast sisse ning sulgesin selle oma järel. Aga ega mu kaaslane ei andunud alla, tegi värava koonuga lahti ning ühines minuga. Proovisin ta uuesti aiast välja saada ning ise sisse kuid tal oli trikk juba selge.

Hea küll, sain uksest sisse. Koer näis millegipärast leidvat, et minu aed on just see õige koht päeva veetmiseks. Helistasin naabrinaisele, tema uuris lähipiirkonna inimeste käest, kellele jooksukaaslane kuuluda võiks. Selleks ajaks oli koer juba peaaegu tunni minu trepil istunud. Naabrinaine sai ühendust ühe mehega, kellele koer tõenäoliselt kuulus, välimus sobis ning tema koduvalvur oli eelnevaltki jooksus käinud. Peremees palus mul koera enda juures hoida kuni ta koju jõuab. Selle peale lasin koera koridorri.

Pooleteist tunni pärast selgus, et võimaliku peremehe koer oli turvaliselt oma kodus ja minul keegi tundmatu. Selleks ajaks oli juba pimedamaks läinud ja ma ei tahtnud koera välja ajada. Võtsin ühendust kohaliku ajakirjanikuga, kes pani nupu kohaliku lehe veebiküljele. Vahepeal käisin koerale süüa ostmas, päris nälga ei tahtnud ka jätta.

Õhtuks võttis ühendust omaniku naine ning tunnike hiljem oli Siim üle antud.