Manchester - Liverpool 17.07

Eelmine õhtu läks pikale ja see oli ainuke hommik, kui enne söömist jalutamas ei käinud. Rikkalik hommikusöök, pakkisime vaikselt asjad kokku ning registreerisime The Midlandist välja. Täpselt vastupidiselt sisse registreerimisele, jätsin vanemad kohvritega fuajeesse, kõmpisin parkimismajja ja sõitsin hotelli juurde. Maja ees oli auto jaoks ilusti nii pool kohta, sest eelmine auto laiutas mugavalt peatumiskohas. Kokkuvõttes saime pagasi peale ja Chesteri poole teele asuda. 

Päevaks eriti kindlaid plaane ei olnud. Soov oli jälle nii enam-vähem check-ini ajaks Liverpooli jõuda ja enne seda aeg Chesteris veeta, aga otseselt vahet ei olnud kumbagi pidi. 

Chesterisse sõidab Manchesterist umbes tunniga. Jätsime auto parklasse ja asusime võrratuid Tudori ajastust pärit mustvalgeid hooneid imetlema, mida asub eriti külluses Watergate, Eastgate, Northgate ja Bridge tänavatel. Mitte ainult aga seal põhiliselt. 

Chester on natuke üle 92 tuhande elanikuga katedraal-linn Dee jõe kaldal. Keskendusimegi põhiliselt nendele tänavatele, kulgesime rahuliku tempoga, vaatasime sisse poodidesse. Kindlasti tuleb ära vaadata Eastgate kellatorn, mis pidavat olema ajanäitajatest Big Beni järel pildistamiselt teisel kohal. Eastgate kell tähistab endise rooma kindluse sissepääsu. Kirjade järgi pidi sellel olema 3 kella, lääne suund, Wales pidavat olema tühi aga tegelikult on neid ikkagi neli (keskaja seaduse järgi võis vibust lasta waleslast, kes oli pärast päikeseloojangut linnas). 

Igas linnas kus võimalik, käin läbi heategevuslikud (raamatu)poed. 

Käisime Chesteri linnamüüridel ja imetlesime Chesteri katedraali, mida tasub kindlasti külastada. Enamik aastast on katerdaali külastus tasuta, suvel oodatakse 5-naelast tasu. 

Katedraalis tegutseb kohvik 1092, kus me lõunatasime. Mina sõin walesi juustusaia, millega Walesis tekkis väike segadus, seekord teadsin juba, mida oodata. Vanemad sõid suppi. 

Siis umbes tunnine tollivaba sõit Liverpooli. Jätsime auto avatud taeva alla kuninglike Albert dokkide parklasse ning lühike astumine üle silla viis meid Leonardo Hotel Liverpooli. See oli esimene ja õnneks viimane kord, kus pidin paluma kellelgi oma lauset korrata. 

Liverpooli linnas elab umbes pool- ja koos eeslinnadega miljon inimest. Kuninglikud Alberti dokid on sadama- ja laohoonete kompleks, mis avati 1846. Esimene stuktuur Suurbritannias, mis ehitati malmist, telliskivist ja kivist, ilma puiduta, ehk mittesüttiv. Kuninglik harta aastast 2018. Ööbisin ka eelmine kord dokkidel ja muu piirkond ei tulnud kõne allagi. 

Üheks must-see külastuseks Liverpoolis oli The Beatles'i muuseum. Valida oli kahe põhilise vahel - kas The Beatles Story muuseum või Liverpool Beatles muuseum. Mõlemad keskenduvad küll bändile aga erineva fookusega. Story oli meist kohe üle silla, teine muuseum jäi kaugemale. Eeltöö järgi osutus valituks Story. 

Plaan oli muuseumi külastus järgmise päeva hommikule jätta, sest Story sulgemisaeg on kell 17. Asusime hotellist teele peaaegu viiest. Kui muuseumi eest läbi kõndisime nägime õues muuseumi töötajat, uksed avatud (kuigi kell juba viis). Küsisin igaks juhuks, mis kellani muuseum avatud on ja kuigi ametlikult on sulgemisaeg kl 17, siis meid lubati sisse, kui viimane sissepääs on kl 17. Imelik. Aga võtsime võimaluse hea meelega vastu.

Muuseum viib ajaloorännakule The Beatles'i loomisest kuni lõpuni. Palju infot, pildistamisvõimalusi ja nostalgiat. The Beatles'i muusika kõlas ainult viimastes ruumides, seda oleks võinud rohkem olla. Muidu päris põnev uudistamine. Õnneks me ei olnud ainukesed hilsed külastajad. Ja lõpus loomulikult kohustuslik suveniiripood.

Õhtusöögiks oli valinud The Pump House (endine 19. sajandi pumbamaja ehitati pubiks 1980ndatel). Selleni olin õhtuteks magustoitu mitte söönud, sest ei jaksanud. Menüüs oli sticky toffee ja otustanud seda süüa, piirdusin seekord ise supiga. Kuigi hernesupp on põhimõtteliselt ainuke toit, mida ma ei söö, siis püreesupp tuleb täiesti kõne alla. Tellima pidi läbi äpi, välja arvatud alkohol. Vanematel sellel korral fish&chips. Ja kuna sticky toffee on ülimagus, siis kõrvale väike šoti ühelinnas. 

Siis jalutuskäik dokkidel. 

The Beatles kuju (mida eelmine kord veel ei olnud, püstitati 10 aastat tagasi). 

Ja loomulikult kolm graatsiat - Kuninglik Liver hoone, Cunard hoone ja Liverpooli sadamahoone. Legendi järgi. Kui Liveri hoone tipust kaks Liveri lindu lendu peaks minema, kaoks Liverpool unustuste hõlma. 

Juhatasin vanemad tagasi hotelli ning tiirutasin veel dokkidel. Need on lihtsalt võrratud. See oli minu jaoks täielik nostalgia. Ahjaa, meie hotelli kõrvale jäi ka Liverpooli vaateratas.