Flamborough - York - Peterborough 23.07

Hommikul seadsin sammud uuesti Thornwicki lahte, seekord põhjaranda. Väike, eraldatud liivarand. Kui Põhjameri soe oleks, ideaalne eraldatud puhkuspaik. Jälle, hoolimata suhteliselt varajasest kellaajast, ei õnnestunud täiesti üksi randa uudistada. 

Liikusin mööda kõrget rannajoont eelmisel õhtul külastatud laheni. Tervitasin vastutulijaid. Kuidas ma sellest armsast žestist siin puudust tunnen. Olen sellest korduvalt kirjutanud. Eestis heal juhul matkarajal ütleb keegi tere. Briti saartel nagu igal hommikul vastutulijad tervitavad (v.a suurlinnad). Liikluses tervitatakse möödasõitu võimaldades.  

Seekord muud valikut peale tellitava sooja hommikusöögi ei olnudki. Helbed, saiakesed ja see mant st. 

Enne edasisõitu tekkis mõte vanemad ka randa viia aga selgus, et loomulikult tasuline parkimine rannaskäimise eest ja seekord loobusime. Nagu. Ei olnud rannailm. Natuke üle tunnine sõit viis edasi kunagisse viikingite pealinna, Yorki. 

Jätsime auto parkimismajja. Ema vist ei usaldanud väga minu kaarditundmisoskust ja pildistas kohusetundlikult parkimishoonet. 

York rajati ammu. Nimelt aastal 79. Siis ta oli viikingite oma ja siis kunagi Inglismaa pealinn. On kirjas, et Yorkis on rohkem pubisid, kui aastas päevi. Seda ei hakanud üle kontrollima. Guy Fawkes sündis seal. Ja Shambles inspireeris Diagon Alley loomist. Yorki külastab aastas 41x rohkem inimesi, kui seal elab (8.9 milj külastajat vs 220tuh elanikku). 

Käisime loomulikult läbi Shambles keskajast pärit hoonetega tänava. Aga selleks, et tänavat tegelikult nautida, tuleks sinna varavalges minna. Või äkki vihmasadu ajaks ja turistid eemale, mine tea. Meie kohalejõudmise ajaks, imeilusa ilmaga, oli see rohkem pungil kui silke täis koolibuss. Kui keegi seda tunnet teab. Või Londoni metroo.

Tutvusime kohaliku turuga, seal sai vabamalt hingata. Ema leidis isegi hea hinnaga Riekeri kingad aga suurus ei sobinud. Isa leidis laheda reisikoti aga sinna see jäi. Vaatasime päris pikalt ühte showmeest, kes trikitas publiku ja üherattalisega. Loomulikult, hea esinemisoskuseta sellel alal pikalt ei tegutse. Moodsal ajal on kaardimaksed ka võimalikud. 

Palju harrypotteri-teemalisi poode. Palju suveniiri ja niisama pudi-padi poode. Jõudsime välja Yorki katedraalini, mis kindlasti on seest imeilus aga seekord jätsime 20-naelase sissepääsu kasutamata ja imetlesime seda väljastpoolt. Sest midagi peab järgmiseks korraks ka jääma. 

Tegime lõunasöögipeatuse. Minul šoti muna, fritüüritud hakklihakihi sisse peidetud muna. Põikasime sisse poodidesse. Tagasi autosse ning pikem sõit Peterboroughi, kus asus meie viimane öömaja, Orton Hall hotell. Selline põneva väljanägemisega endine ja tehniliselt ka praegune mõisahoone, sest osa on eraomandis ja aktiivselt kasutusel. Päris tornis ööbida ei saa aga huvitav ikka. Ja sellel on olemas tilluke spa, kaks sauna, mullivann ja bassein. 

Kõigepealt käisime majutuse pubis õhtusöögil. Võtsin küll lõhe aga tahtsin kindlasti viimasel õhtul veel ühe sticky toffee ära süüa. Avastasin, et Laphroaig on mõnusa suitsuse maitsega šoti ühelinnas. 

Õhtu otsa lebosime saunas ja basseinis. Sattusin ühe kohaliku reisimaaniga rääkima. Hulpisime mööda basseinipikkuseid ja lihtsalt jutustasime. Ta imestas, et kas me tulimegi Ortoni spa pärast Inglismaale.