Sarnaselt Versailles päevaga, oli meile vajaliku RER A sõiduplaan veidi nihkes ja pidin sõidu alguse natuke ümber mõtlema aga kokkuvõttes saime ilusti "enda" metroopeatusest siseneda, korra metroost väljuda, et kohe RER A rongijaama siseneda ja edasi sõita. Liin on ideaalne viis keskusest Disneylandi jõuda. Sõit kokku ca tund ja Marne-la-Vallée - Chessy peatusest lühike jalutuskäik viib pargi väravateni.
Sarnaselt eelmise aasta Orlando Universal stuudioga, esimeses väravas on ainult esialgne kotikontroll, ehk põhimõtteliselt saab mingi osa pargist tasuta vaadata. Pileteid kontrollitakse alles roosas sissepääsuhoones, sellises (vanaaegset) raudteejaama meenutavas.
Loomulikult unustasin ma enda kõrvad kaasa võtta ja ostsime kõigile uued, sest mida rahaga ikka teha.
Ja kuigi olime kohal ikkagi suhteliselt varakult (mitte päris avamise ajaks aga palju üle ka mitte), oli park juba massiliselt rahvast täis. Taevas oli pilvitu ja temperatuur mõnusalt soe. Kõigepealt poodide ja toidukohtadega ääristatud tänav, mis viis atraktsioonide poole. Mainin veel, et seal on kokku kaks parki ja me käisime ainult klassikalise Disneylandi poolel. Walt Disney stuudio park ootab jätkuvalt oma aega. 
Alustasime Star Warsi megalaheda (kuigi enamasti pimeduses mööduva) sõiduga. Ja kui just kahekordset piletit ei soovi maksta, siis saab korralikult järjekordades aega veeta. Tegelikult saaks iga atraktsiooni jaoks eraldi "ilma järjekorrata" pileti juurde osta. Hinnad sellised ca 10 euri inimese kohta. Lisaks, äpist näeb teoreetiliselt atraktsioonide ooteaega, aga see ei olnud väga adekvaatne. Vaatasin, et sealses pargis oli kokku 8 põnevamat sõitu, mille tahaks läbi teha. Kuna ooteajad olid korralikud, siis tegelikult jõudsime nendest teha ainult 2.
Igatahes. Alustasime Star Warsiga. Siis oli söögiaeg, valisime mikey pitsa (ja plastmassist nõud). Tegelikult on võimalik ka enda toit kaasa võtta ja piknikku pidada. Seda tegid mitmed.
Seisime läbi järgmise megapika järjekorra, et teha rahulik paadisõit. Selle asemel oleks tahtnud ujumas käia. Paadisõidul nägi erinevate muinasjuttude jäädvustusi.
Üks rahulikum ameerika raudtee, kus ei olnud nii mega järjekord. Alice' labürint. Ja siis see teine põnevam sõit. Selline korralikum ameerika raudtee, Indiana Jones'i-teemaline. See oli ka lahe. Veel paar pildisessiooni ning asusime tagasiteele.
Nagu mõnelt pildilt näha on, siis mõni on mõnest natuke rohkem entukas.
Tagasitee kulges viperusteta. Metroopeatus oli meist teisel pool Seine, mugavalt Vabadussamba tule replika juures, sain seda ka vanematele näidata.
Ja oligi õhtusöögi aeg, milleks sobis Rue Cler'il asuv Café Du Marché. Isutsime seekord väljas. Maitsesin õunanojitot (meh, magus). Saime isutekitamiseks ülihäid oliive. Mina sõin parti ja friikaid (seekord päris hea) ja vanemad mingite pannkoogi moodi asjadega lõhesalatit. Magustoiduks tahtis ema jäätist, mida olime enne märganud. Seega toidukoha magustoidust loobusime ja seda asendas hapu (yum) sidrunisobett.
Agaaa. Kuna aeg ei olnud nii hiline, siis liikusime kõik kolmekesi torni juurde. Vanemad potsatasid tooli peal, ma käisin paari aaret otsimas. Isa sai endale relvastatud valvurid. Kõigepealt istusime kolmekesi, siis viisin vanemad hotelli ja suundusin ise tagasi. Sest pimeduses Eiffel sätendab.
No comments:
Post a Comment